Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Rootsi

Viimati muudetud: 06-04-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida praktikas tähendab dokumendi kättetoimetamine? Miks on loodud erireeglid kirjaliku dokumendi kättetoimetamiseks? 1.
2. Milliseid dokumente (akte) tuleb seaduse järgi ametlikult kätte toimetada? 2.
3. Kes vastutab dokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Mis on kõige tavalisem kättetoimetamisviis? 4.
5. Alternatiivsed kättetoimetamisviisid? 5.
6. Kas on mingi dokument, mis kinnitab, et dokument on vastu võetud (üle antud)? 6.
7. Mis juhtub, kui see, kellele dokument toimetatakse, ei saa seda kätte või kui kättetoimetamine osutub ebaseaduslikuks? Kas kättetoimetamist on kuidagi võimalik kehtivaks muuta või tuleb kättetoimetamine uuesti korraldada? 7.
8. Kas dokumendi kättetoimetamise korraldamine maksab midagi? Kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida praktikas tähendab dokumendi kättetoimetamine? Miks on loodud erireeglid kirjaliku dokumendi kättetoimetamiseks?

Praktikas tähendab kättetoimetamine seda, et dokument saadetakse või antakse üle menetlusosalisele ning selle kohta saadakse kinnitus, et ta on dokumendi vastu võtnud või kättetoimetamisseadust on järgitud. Üks dokumendi kättetoimetamise reeglite olemasolu põhjus on ka see, et nii saavad kohtud kindlad olla, et dokument on jõudnud adressaadini.

2. Milliseid dokumente (akte) tuleb seaduse järgi ametlikult kätte toimetada?

Dokumendi ametlikku kättetoimetamist rakendatakse, kui see on spetsiaalselt ette nähtud või kui teate eesmärki silmas pidades selgub, et kättetoimetamine tuleb läbi viia, kuid muidu kasutatakse seda siis, kui see on olukorda silmas pidades vajalik. Heaks näiteks juhtumi kohta, mille korral seadus nõuab dokumendi kättetoimetamist, on tsiviilhagiavalduse kättetoimetamine kostjale.

3. Kes vastutab dokumendi kättetoimetamise eest?

Kõige sagedamini on selleks kohus või muu ametiasutus, kes korraldab dokumendi kättetoimetamise. Kuid tuleb ette ka seda, et ametiasutus võimaldab dokumendi kättetoimetamise korraldada osapoolel, kes seda nõuab (nn kättetoimetamine osapoole poolt). Tingimuseks on siiski, et kättetoimetamise toimuks liigsete raskusteta.

4. Mis on kõige tavalisem kättetoimetamisviis?

Kõige tavalisem viis dokumendi kättetoimetamiseks on see, et dokument saadetakse menetlusosalisele posti teel. Kirjaga on kaasas ka kviitung kättetoimetamise kohta, millele menetlusosalisel tuleb alla kirjutada ning seejärel see tagasi saata.

ÜlesÜles

5. Alternatiivsed kättetoimetamisviisid?

Dokumendi kättetoimetamiseks on veel mitmeid võimalusi. On olemas täpsemad reeglid selle kohta, millal mis kättetoimetamisviisi kasutada tohib ja millal dokument loetakse kättetoimetatuks. Siinkohal loetleme kõige tavalisemad alternatiivsed kättetoimetamisviisid.

Lihtsustatud kättetoimetamine. Dokument saadetakse menetlusosalisele postiga tema viimasel teadaoleval aadressil ja vähemalt üks päev hiljem väljastatakse teade dokumendi saatmise kohta. Mingit kättesaamistõendit või kviitungit niisiis ei nõuta. Lihtsustatud kättetoimetamist on lubatud kasutada ainult siis, kui menetlusosalisele on teatatud, et kohtuasja või ametliku asjaajamise juures võidakse kasutada lihtsustatud kättetoimetamist. Praktikas tähendab see seda, et kättesaamistõendiga saab dokumenti kätte toimetada ainult üks kord kohtuasja vältel, seejärel saadab kohus dokumendi posti teel.

Ametliku dokumendi sisu teatamine telefoni teel. Dokumendi sisu loetakse telefoni teel ette sellele, keda soovitakse teavitada. Seejärel saadetakse talle dokument ka posti teel.

Dokumendi kättetoimetamine kohtukäskjalaga. Dokumendi isiklik kätteandmine kohtukäskjala või muu ametiisiku, nt politseiniku või täitevametniku poolt.

Asenduskättetoimetamine. Dokument antakse üle kellelegi teisele kui menetlusosalisele, näiteks menetlusosalise täiskasvanud perekonnaliikmele, majaomanikule või tööandjale.

Naelutamine. Kui on alust arvata, et isik hoiab kohtust kõrvale ja pole kedagi teist, kelle kätte dokument toimetada (asenduskättetoimetamine), võib dokumendi teatud juhtudel jätta menetlusosalise korterisse või kinnitada naelaga selle uksele.

ÜlesÜles

Kättetoimetamine ettevõtetele. Teatud tingimustel võib ettevõtetele saadetud dokumendi kätte toimetada nii, et see saadetakse äriregistrisse kantud aadressile.

Ametlik teadaanne. Viimase võimalusena võib dokumendi kättetoimetamisel kasutada ametliku teadaande koostamist. See tähendab, et dokument on menetlusosalisele kättesaadav ametiasutusest või kohtust, samal ajal kui teatis selle kohta ja dokumendi sisukokkuvõte avaldatakse ametlikus väljaandes Post- och Inrikes tidningar (ametlik üleriigiline väljaanne Rootsis, mis avaldab üleriigilisi ametlikke teadaandeid) ja ühes kohalikest ajalehtedest või ühes neist. Ühtlasi saadetakse dokument postiga menetlusosalise viimasel teadaoleval aadressil.

6. Kas on mingi dokument, mis kinnitab, et dokument on vastu võetud (üle antud)?

Jah, tavaliselt on olemas kviitung sellelt, kellele dokument on üle antud, või dokument, mille ametiasutus või kohus on koostanud kinnituseks selle kohta, et telefoni teel ametliku dokumendi sisu teatavaks tegemine, asenduskättetoimetamine või naelutamine on aset leidnud.

7. Mis juhtub, kui see, kellele dokument toimetatakse, ei saa seda kätte või kui kättetoimetamine osutub ebaseaduslikuks? Kas kättetoimetamist on kuidagi võimalik kehtivaks muuta või tuleb kättetoimetamine uuesti korraldada?

Rootsi kohtutes valitseb vaba tõendite kontrollimine ja tõendite hindamine. Kui on võimalik välja selgitada, et isik on hagi olemasolu teadmiseks võtnud, pole tähtis, kas kättetoimetamine on toimunud ettenähtud viisil. Seega ei too vormiline viga iseenesest kaasa seda, et kättetoimetamine tuleb uuesti korraldada – määrav on see, et dokument on jõudnud adressaadini.

Kuid kui see, kellele tahetakse dokument kätte toimetada, ei ole seda kätte saanud ja kui kättetoimetamisreegleid pole järgitud, võidakse kohtuotsus tühistada nn erakorraliste õiguskaitsevahendite abil, näiteks teistmisavaldusega või protesti esitamisega kohtu vea kohta.

8. Kas dokumendi kättetoimetamise korraldamine maksab midagi? Kui jah, siis kui palju?

Kui dokumendi kättetoimetamist korraldab ametiasutus või kohus, kannab kulud riik. Näiteks ei pea hageja hüvitama kohtule kulusid, mis tehti hagiavalduse kättetoimetamiseks kostjale.

Kui soovitakse iseseisvalt midagi kätte toimetada ja pöördutakse dokumendi kättetoimetamise vahendamiseks politsei poole, tuleb tasuda 250 Rootsi krooni suurune avalduslõiv.

Täiendav informatsioon

  • Infot rahvusvahelise dokumentide kättetoimetamise svenska kohta leiate Rootsi justiitsministeeriumi koduleheküljelt.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-04-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik