Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Hispaania

Viimati muudetud: 13-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale menetlusdokumenti kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi oma elukohas)? 5.
6. Kuidas tõendada, et menetlusdokument on kätte toimetatud? 6.
7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadusega sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas viga saab parandada?) või tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju? 8.

 

Õigusliku dokumendi saatmine ei ole sama mis kirja postitamine. Menetlusosalisel võib tekkida vajadus saata erinevaid dokumente poolele, kellega on tekkinud vaidlus, ja saada dokumente kätte. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on ainus viis tagada kohane kaitseõigus, kuivõrd menetluse teadvustamine on kaitseõiguse peamine eeldus. Õiguslikult tähendab see menetlusosaliste ja kohtu koostatud menetlusdokumentide ja menetlustoimingute protokollide kättetoimetamist.

Põhimõtteliselt on kohtu esimeseks menetlustoiminguks kohtukutse väljastamine, milles teavitatakse teist poolt menetluse algatamisest. Kohtukutse edastab kohus ise kohtusekretäri juhendamisel kohtu volitatud ametniku kaudu, kes ilmub isiklikult kostja või mõne muu menetlusse kaasatud isiku koju.

Dokumentide kättetoimetamise vajadus ei teki üksnes menetluse alguses, vaid samuti menetluse teistes etappides, puudutades niihästi menetlusosalisi, kes võivad lasta end esindada, kui ka isikuid, kes peavad kohtusse ilmuma (tunnistajad, eksperdid jne). Hispaanias vastutab kohus ise menetlusdokumentide kättetoimetamise, menetlustoimingutest teavitamise ja otsuste teatavakstegemise eest menetlusosalistele ning teistele kaasatud isikutele.

Kui menetlusosalisel on esindaja (tavaliselt esindab menetlusosalist kohtus õigusnõustaja (procurador), kellel on nõuetekohane esindusõigus asja menetlevas kohtus; esindus ei ole kohustuslik suulise menetluse korral, milles vaidlusalune summa ei ületa 900 eurot ning maksekäsu avalduse menetlemisel), võtab esindaja vastu kõik menetlusdokumendid ja annab neile allkirja. Kui menetlusosalisel ei ole esindajat, toimetatakse menetlusdokumendid asjaomase isiku enda kätte.

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Hispaanias nagu ka Inglismaal ei tehta vahet prantsuskeelsetel mõistetel "notification" (vorminõue, mille kohaselt dokumendi sisu edastatakse isikule tema teavitamiseks) ja "signification" (mis viitab kättetoimetamiskorrale, mida toimetab kohtutäitur või huissier de justice). Menetlusosaliste dokumendid edastatakse teistele pooltele ning kohtu menetlustoimingute dokumendid toimetatakse kätte, kasutades alati "actos de comunicación judicial (kohtulikku teabevahetust), kohtusekretäri juhendamisel, kes vastutab nimetatud teenuse korraldamise eest. Asjassepuutuvad dokumendid toimetab kätte kohtusekretär isiklikult või tema määratud ametnik ühel järgnevatest viisidest:

  1. Menetluses esindatud adressaadile toimetatakse dokumendid kätte õigusnõustaja kaudu.
  2. Kättetoimetatavad dokumendid edastatakse posti, telegrammi või muu tehnilise vahendi abil, mis tagab usaldusväärselt dokumendi kättesaamise, kättesaamise kuupäeva ning sisu registreerimise.
  3. Kohtusekretär või viimase määratud ametnik toimetab isiklikult saajale kätte teatavaks tehtava otsuse, temale adresseeritud kohtumääruse või eri liiki kohtukutsete täieliku ärakirja.
  4. Juhul, kui saaja asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata (kohustuslik on vajaliku aadressi otsimine erinevatest olemasolevatest avalikest andmekogudest, millest mitmeid saab kohus ise kasutada elektroonilises vormis), riputatakse teade kohtu uksele (hageja nõudmisel võib nimetatud teate avaldada ka ametlikus väljaandes või muudes massiteabevahendites). Erandi moodustavad kohtuotsused, mis tuleb lisaks avaldamisele kohtu teadetetahvlil avaldada autonoomse piirkonna ametlikus väljaandes.

Mitte kõik kohtutoimingud ja menetlusdokumendid ei ole võrdse jõuga ning olenevalt nende eesmärgist tuleb eristada:

ÜlesÜles

  1. Dokumendid, mille eesmärgiks on otsusest, õiguslikust meetmest või menetlusest teavitamine.
  2. Kohtukutsed, mille eesmärgiks on teavitada saajat vajadusest ilmuda osutatud ajavahemiku jooksul toimingute tegemiseks kohtusse.
  3. Kohtukutsed, mis ei teavita ajavahemikust, vaid kohast, kuupäevast ja konkreetsest ajast, mil saaja peab ilmuma toimingute tegemiseks kohtukutses märgitud eesmärgil kohtusse.
  4. Kohtumäärused, mis annavad seadusega sätestatud korras saajale korralduse midagi teha või millegi tegemisest hoiduda.
  5. Korraldused, mis ei ole adresseeritud kodanikele, vaid vara-, äri-, laeva- ja vallasvara järelmaksuga müügi registri pidajatele, notaritele, kommertsmaakleritele ning kohtuametnikele. Asjaomased korraldused sätestavad, et nende saajad peavad väljastama tunnistusi või tõendeid või tegema teisi toiminguid oma pädevuse piires.
  6. Kohtu juhtnöörid, mis on adresseeritud kohtuvälistele asutustele ja ametnikele, välja arvatud eelmises punktis mainitud isikud.

Kohtudokumente käsitlevad spetsiifilised õigusnormid on õigustatud, kuivõrd nende dokumentide puhul ei ole tegemist pelgalt vorminõuete täitmisega, vaid menetlusosalistele ja menetlusse kaasatud isikutele nende seaduslike õiguste ja huvide kaitse tagamise vahenditega, mis tuginevad tulemusliku kohtuliku kaitse põhiõigusele ning põhimõttele, et keegi ei tohi jääda ilma õiguslikust esindusest. Selle õiguse teostamine põhineb eeldusel, et menetlusest ollakse teadlik.  

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Kõik olulised dokumendid, mis moodustavad osa menetlusest, tuleb edastada kõikidele menetlusosalistele ja samuti neile, kellele viidatud, ning neile, kes on võimelised tekitatud kahju piirama. Järelikult:

ÜlesÜles

  1. Kohtu otsustest ja kohtusekretäri võetud korralduslikest abinõudest tuleb teavitada kõiki menetlusosalisi.
  2. Kohtu korraldusel teavitatakse menetlusest ka neid, keda lähtuvalt kohtuasja toimikust võib langetatav kohtuotsus mõjutada. Asjaomane dokument toimetatakse samamoodi kätte ka siis, kui kohus saab teadlikuks asjaolust, et menetlusosalised kasutavad menetlust pettuse eesmärgil.
  3. Seadusega sätestatud juhtudel teavitatakse ka kolmandaid isikuid.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Kohtudokumente toimetab alati kätte kohus kohtusekretäri juhendamisel, kes vastutab nõuetekohase kättetoimetamise eest. Praktikas toimetab dokumendid kätte kohtusekretär isiklikult või tema määratud ametnik. Tavaliselt toimetavad dokumente kätte ametnikud, keda traditsiooniliselt kutsutakse „agentes judiciales” (kohutametnikeks), kuid keda alates 2004. aastast tuntakse kui „funcionarios del cuerpo de auxilio judicial” (kohtu abiametnikke). Nemad toimetavad kätte teateid, eri liiki kohtukutseid ja kohtumäärusi, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku korda (Seadus 1/2000).

Dokumentide kättetoimetamine kohtu abiametniku kaudu ei ole ainus viis, kuidas teavitamist korraldada. Võimalik on kasutada ka muid viise, näiteks nagu posti- või telegrammiteenus või kättetoimetamine õigusliku esindaja kaudu.

Seega võib dokumente Hispaanias kätte toimetada järgmiselt:

  1. Õigusnõustaja kaudu, juhul kui dokumendid on adresseeritud isikule, keda menetluses esindab tema õiguslik esindaja. Õigusnõustaja kasutamine on vajalik, välja arvatud suulises menetluses, mille hagihind ei ületa 900 eurot, maksekäsu avalduste menetluses, pankrotimenetluses, kui kohtusse ilmumine piirdub nõuete esitamisega või võlausaldajate koosolekult abi palumisega, menetlusabi otsuste vaidlustamise asjades ja juhul, kui on vaja tarvitusele võtta kiireloomulised meetmed enne kohtuistungit. Kehtiva volituse korral on õigusnõustaja see isik, kes võtab vastu ning annab allkirja eri liiki kohtukutsetele, kohtumäärustele ja kõikidele dokumentidele, kaasa arvatud kohtuotsused, mis puudutavad menetlusosalist kogu menetluse kestel kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Nimetatud toimingutel on samasugune jõud nagu toimingutel, mida teinuks isik, kes volitas õiguslikku esindajat tegema toiminguid enda nimel. Siiski ei ole õigusnõustajal õigust nõuda, et kohus peaks temaga kirjavahetust.
  2. Kättetoimetatavad dokumendid edastatakse posti, telegrammi või mõne muu tehnilise vahendi abil, mis tagab usaldusväärse kättesaamise asjaolu, kuupäeva ja dokumendi sisu registreerimise.
  3. Kohtu abiametnik edastab saajale teatavaks tehtava otsuse, temale adresseeritud kohtumääruse või eri liiki kohtukutse täieliku ärakirja. Kohtukutses nimetatakse, milline kohus asjakohase otsuse väljastas ning märgib ära kõnealuse kohtuasja, selle isiku nime ja aadressi, kellele tuleb kohtukutse kätte toimetada, kohtukutse eesmärgi ning koha, kuupäeva ja aja, millal isik peab kohale ilmuma, või ajavahemiku, mille jooksul kohtukutses viidatud toiming tuleb teha. Lisatakse hoiatus tagajärgede kohta, mis kaasnevad igal üksikul juhtumil vastavalt seadusele. Teatele ega kohtukutsele ei märgita asjaomase poole vastust, välja arvatud juhul, kui seda on selgelt nõutud. Kohtumääruste puhul võib asjaomane isik vastata ja see registreeritakse lühidalt dokumendis.
  4. Kui saajat ei ole võimalik kätte saada (sellisel juhul on kohustus otsida aadressi erinevatest olemasolevatest avalikest andmekogudest, kusjuures mitmeid neist saab kohus ise kasutada elektrooniliselt), toimetatakse dokument kätte teate kinnitamisega kohtu uksele (hageja nõudmisel võib nimetatud teate avaldada ka ametlikus väljaandes või muudes meediavahendites). Erandi moodustavad kohtuotsused, mis tuleb lisaks avaldamisele kohtu teadetetahvlile avaldada autonoomse piirkonna ametlikus väljaandes.

(Juhul, kui menetlusdokument tuleb kätte toimetada Euroopa Liidu liikmesriigist või liikmesriiki, kohaldub 29. mai 2000. aasta nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000. Kui Hispaania inkorporeeris asjaomase määruse oma seadusandlusesse, määras ta dokumente edastavateks asutusteks esimese astme kohtu sekretärid ning vastuvõtjateks kõrgema astme kohtu sekretärid või sekretärid, kes vastutavad üldise teavitamisteenistuse eest. Nende leidmiseks palume tutvuda Hispaania justiitskaardiga español. Samuti on võimalik tutvuda Euroopa tsiviilasjade justiitsatlase veebilehega, kus on loetletud kõnealused asutused.)

ÜlesÜles

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Isikute puhul, kes on või võivad olla kohtuasjas menetlusosaliseks, sõltub kättetoimetamine menetlusest, dokumendi liigist ja kasutatud kättetoimetamisviisist:

  1. Kui dokument toimetatakse õigusnõustaja kätte (teiste sõnadega, kui menetlusosalisel on kohtus esindaja), on kättetoimetamismenetlus järgmine. Igas kohtuhoones, kus asub tsiviilkohus, on Õigusnõustajate Ühendus (SRCP)) organiseerinud dokumentide vastuvõtmise teenistuse. Menetlusosaliste poolt menetluses esitatud dokumentide ärakirjad toimetatakse teiste menetlusosaliste õigusnõustajate kätte asjaomase teenistuse kaudu enne kõnealuse dokumendi füüsilist esitamist kohtule. Sel juhul võtab asjaomane teenistus dokumendid vastu ja toimetab nende ärakirjad teistele õigusnõustajatele kätte. Niipea kui dokumendid on edastatud, tehakse sellekohane akt, kuhu märgitakse õigusnõustajale edastatud ärakirjade arv ning õigusnõustajate arv. Teenistus edastab seejärel nimetatud akti koos kättetoimetatud dokumendi originaaliga kohtule. Kui aga dokumendi toimetab õigusnõustajatele kätte kohus, esitatakse otsuse või kohtukutse ärakiri kahes eksemplaris, millest ühe ärakirja saab õigusnõustaja, andes teisele eksemplarile allkirja, mis tagastatakse kohtule sama teenistust kasutades. Dokument loetakse kättetoimetatuks kättesaamiskuupäevale järgneval päeval. (Erandi kirjeldatud korrast moodustavad dokumendid, eri liiki kohtukutsed ja kohtumäärused, mis seaduse järgi tuleb hagejale kätte toimetada isiklikult.)
  2. Dokumendid edastatakse menetlusosalise aadressil, kui menetlusosalist ei esinda õigusnõustaja või kui tegemist on kostjale adresseeritud esimese kohtukutsega või kohtusse ilmumise korraldusega.

Hageja aadress on nimetatud hagiavalduses, millega algatatakse menetlus. Hageja märgib kostja aadressiks registrijärgse aadressi ja nimetatud aadressi kasutatakse esimeses kohtukutses. Kui hageja märgib mitu aadressi, peab ta osutama, kuhu tema arvates saab dokumendi tulemuslikult edastada. Samuti on hageja kohustatud ära märkima kõik üksikasjad, mida ta teab kostja kohta ning mis võivad olla kasulikud viimase asupaiga tuvastamisel, näiteks telefoni- ja faksinumbrid ning sarnased üksikasjad.

ÜlesÜles

Niipea, kui kostja on kohtusse ilmunud, võib ta märkida uue aadressi edasiseks teabevahetuseks.

Juhul, kui menetlusosalised muudavad aadressi menetluse käigus, on nad kohustatud sellest kohut viivitamata teavitama. Samuti peavad nad teatama telefoni- ja faksi­-numbrite või muude üksikasjade muutumisest, kui kohus kasutab viimaseid suhtlusvahenditena.

Kohtuotsuse või kohtukutse ärakirja toimetab ametnik saajale kätte selle isiku, keda tuleb teavitada või keda kohtusse kutsutakse või kellele tuleb kohtumäärus kätte toimetada, elukohajärgses kohtus või tema aadressil. Kättetoimetamine registreeritakse väljastusteates, millele annavad allkirja kohtusekretär või dokumendi kättetoimetav kohtu abiametnik ning saaja, kelle nimi märgitakse ära (kui saaja keeldub allkirja andmast, märgitakse see asjaolu ära ning juhul, kui ta keeldub dokumenti vastu võtmast, teatatakse talle, et ta saab dokumendi kätte kohtu asukohas ning et dokument loetakse kättetoimetatuks märke tegemisele järgneval päeval).

Avalik teatavaks tegemise ja kohtumääruste teenistus (Servicio Común de Notificaciones y Embargos – SAC) on loodud provintsikeskustesse ja suurematesse linnadesse, tegutsedes vanemkohtunike kantselei all ning toimetades dokumente kätte kõigi kohtute jaoks.  

Dokumendid, mis tuleb kätte toimetada tunnistajatele, ekspertidele ja teistele isikutele, kes ei ole menetlusosalised, kuid peavad menetlusest osa võtma, toimetatakse neile kätte, edastades otsuse või kohtukutse tähitud kirja või telegrammi väljastusteatega või muu sarnase vahendi abil, mis tagab usaldusväärse kättesaamise asjaolu, kuupäeva ja dokumendi sisu registreerimise. Kohtusekretär teeb kohtutoimikusse märke dokumendi edastamise ja sisu kohta, lisades asjaomase dokumendi väljastusteate või nimetades viisi, millega dokumendi kättesaamine saaja poolt registreeriti. Dokument edastatakse asjaomase menetlusosalise määratud aadressil. Vajadusel võib dokumendi saaja aadressi, elu- või asukohta kontrollida registritest. Tunnistajad, eksperdid ja muud isikud, kes ei ole menetlusosalised, kuid kes on kohustatud menetlusest osa võtma, peavad teavitama kohut juhul, kui nende aadress menetluse ajal muutub. Viimaseid teavitatakse nimetatud nõudest nende esmakordsel ilmumisel kohtusse.

ÜlesÜles

Hispaania tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Seadus 1/2000) kohaselt võib dokumente kätte toimetada elektrooniliste ja sarnaste vahendite abil tingimusel, et kohus ja menetlusosaline või dokumendi saaja saab kasutada elektroonilist või telemaatilist meediat, elektroonilisi telekommunikatsioonivahendeid või muid sarnaseid vahendeid, mis võimaldavad dokumentide saatmist ja vastuvõtmist selliselt, et oleks võimalik tagada teabeedastuse ja sisu autentsus ning samuti tagada täieliku dokumendi edastamise ja kättesaamise ning edastamise aja usaldusväärne registreerimine. Kui need nõuded on täidetud, võib dokumendi kätte toimetada, kasutades nimetatud sidevahendeid asjakohase väljastusteatega. Sel eesmärgil on menetlusosalised ja menetlusse kaasatud asjatundjad kohustatud kohtule teatama, et neile on kõnealused vahendid kättesaadavad ning nad on kohustatud kohtule edastama oma elektronposti aadressid. Nimetatud seadus sätestab samuti elektroonilise andmekogu loomise justiitsministeeriumi juures, mida on võimalik kasutada nimetatud vahendite abil ning mis sisaldab riigiasutuste aadresse. Kui elektrooniliste või muude sarnaste vahendite abil esitatud või kättetoimetatud otsuste, dokumentide, arvamuste või aruannete autentsust on võimalik tunnustada või kontrollida üksnes vahetu kontrolliga või muul moel, tuleb need edastada või kätte toimetada asjaomastele menetlusosalistele ja isikutele viisil, mis võimaldab nende kontrollimist vajalikul viisil, võttes igal juhtumil arvesse seadusega sätestatud aja ja koha nõudeid.

Kui dokument tuleb kätte toimetada kohas, mis ei jää selle kohtu tööpiirkonda, kes kättetoimetatava dokumendi väljastas, tuleb dokumendi kättetoimetamise korraldamiseks pöörduda kohtu poole, kelle tööpiirkonda nimetatud koht jääb. Seda toimingut nimetatakse kohtutevaheliseks abiks ja nimetatud juhul toimetab kõnealuse dokumendi kätte kohus, kellele eelnevalt esitatakse sellekohane taotlus ettemääratud vormil (kohtutevahelise abi taotlus). Abitaotlusele lisatakse olenevalt kohtuasjast otsuse või vastava kohtukutse ärakiri ning muud dokumendid. Dokumendid tuleb kätte toimetada kahekümne päeva jooksul alates nende saamise kuupäevast.

ÜlesÜles

5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale menetlusdokumenti kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi oma elukohas)?

Põhimõtteliselt, kui menetlusosalisi ei esinda õigusnõustaja ning nad on kohtule nimetanud dokumentide kättetoimetamise aadressi, loetakse igale nimetatud aadressile edastatud dokumendid kättetoimetatuks niipea, kui kättetoimetatava dokumendi nõuetekohane edastamine on registreeritud, isegi juhul, kui ei ole registreeritud, et dokumendi sai kätte saaja.

Kui dokumentide kättetoimetamiseks ei ole aadressi nimetatud (mis on küllalt tavaline dokumentide korral, mille eesmärgiks on kutsuda isik kohtusse või tagada menetlusosaliste isiklik sekkumine menetluse teatud etapis), võib dokumendid põhimõtteliselt kätte toimetada ka muudele isikutele kui saaja tingimusel, et nimetatud isikute ja saaja vahel on seaduses sätestatud lähedane suhe.

Seega, kui aadressiks, millel püütakse dokument kätte toimetada, on koht, kus saaja elab või asub elanikeregistri, maksuregistri või mõne muu ametliku andmekogu või kutseühingu väljaande järgi, või kui selleks kohaks on kostja üüritud elu- või äriruumid ning saajat ei ole kohal, siis võib dokumendi kätte toimetada igale aadressil viibivale töötajale või üle neljateistaastasele pereliikmele või vajadusel maja haldajale, teavitades nimetatud dokumendi vastuvõtjat, et ta on kohustatud kõnealuse otsuse või kohtukutse ärakirja edastama asjaomasele saajale või teavitama teda selle olemasolust juhul, kui dokumendi vastuvõtnud isik on teadlik saaja asukohast.

ÜlesÜles

Kui dokument on adresseeritud saaja alalisse töökohta, toimetatakse dokument saaja äraolekul kätte isikule, kes nendib, et ta saajat tunneb või, kui on olemas osakond, mis vastutab dokumentide või muude saadetiste vastuvõtmise eest, selle juhatajale. Väljastusteatesse märgitakse saaja nimi, samuti kuupäev ja kellaaeg, millal saajat elukohast otsiti, kuid ei leitud, samuti otsuse või kohtukutse ärakirja vastuvõtnud isiku nimi ning tema suhe saajaga. Sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

Kui kedagi ei viibi aadressil, millel dokument püüti kätte toimetada, peab kohtusekretär või tema poolt volitatud ametnik püüdma välja selgitada, kas saaja seal elab. Kui saaja ei ela või ei tööta enam nimetatud aadressil ja üks küsitletud isikutest on teadlik tema viibimiskohast, märgitakse see ära dokumendi väljastusteates. Kui kostja aadressi ei ole võimalik välja selgitada nimetatud viisil ja hageja ei ole märkinud muid võimalikke aadresse, peab kohus üritama kostja aadressi leida avalikest andmekogudest või kasutama aadressi, mis on ilmunud ettevõtjate või juriidiliste isikute või kutseesindajate, kellel lasub kohustus ühineda ühingutega, kutseühingute väljaannetes. Samuti on kohus kohustatud pöörduma kostja alalise kutsetegevuse- või töökoha poole (mõnel juhul on võimalik, et kohus ise võtab kontakti, kasutades elektroonilisi sidevahendeid). Kui nimetatud otsingute tulemusena saadakse teada aadress, elu- või asukoht, toimetatakse dokument kätte vastavalt väljaselgitatule. Kui kirjeldatud otsingud ei anna tulemust, tuleb dokument kätte toimetada teate avaldamise teel, märkides, et eelnimetatud katsed selgitada välja saaja aadressi, elu- või asukohta ei andnud tulemusi. Sel juhul toimetatakse dokument kätte, avaldades otsuse või kohtukutse ärakirja kohtu teadetetahvlil. Erandkorras avaldatakse ühe menetlusosalise nõudmisel ja tema kulul nimetatud teade provintsi või autonoomse piirkonna ametlikus väljaandes või üleriigilises ametlikus väljaandes või üleriigilises või provintsi ajalehes.

ÜlesÜles

Kuna võib juhtuda, et eri kohtud on üritanud leida sama isikut, näeb Hispaania tsiviilkohtumenetluse seadustik (Seadus 1/2000) ette eemalviibijate keskregistri loomise, mis asub justiitsministeeriumi juures, et tagada menetluse sujuvus ning vältida kohtuasutustes põhjendamatuid kordusi saaja aadressi väljaselgitamisel. Kohtud, kes on tulemusteta püüdnud välja selgitada kostja aadressi, elu- või asukohta, võivad nimetatud andmekoguga tutvuda ning edastada sinna kostja nime ja muud neile teadaolevad isikuandmed. Kohus, kellel on tarvis kontrollida kostja aadressi, võib nimetatud andmekoguga tutvuda, et saada teada, kas kõnealuse kostja andmed on selles salvestatud ja kas andmed, mis seal kajastuvad, on samad, mis on esitatud kohtule. Sellisel juhul ei ole edasised otsingud vajalikud, sest need tegi juba esimene kohus, kes püüdis tuvastada kostja viibimiskohta ning kohus võib kohe teha otsuse toimetada dokumendid kätte teate avaldamisega. Ülalmainitud andmekogusse kantud kostjad võivad taotleda kirjete kustutamist, edastades aadressi, millele on võimalik neile kohtudokumente kätte toimetada. Sellisel juhul (kui andmekogusse kantud isiku viibimiskoht on tuvastatud), teavitab andmekogu vastutav töötleja kohtuid, kes arutavad kohtuasja kõnealuse kostja vastu, kostja aadressist, mis esitati dokumentide kättetoimetamiseks. Alates sellest ajast nimetatud aadressile edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks.

6. Kuidas tõendada, et menetlusdokument on kätte toimetatud?

Igal juhtumil on alati olemas kirjalik tõend selle kohta, et dokument on kätte toimetatud. Kättetoimetamine registreeritakse kirjalikus ärakirjas, millele annab allkirja kohtusekretär. Tõendamise kord oleneb sellest, mil viisil otsustati dokument kätte toimetada.

ÜlesÜles

Kui dokumendid toimetatakse kätte kohtus, kasutades õigusnõustajate ühenduse (Solicitors Association (SRCP)) organiseeritud üldist dokumentide vastuvõtmise teenistust, tähistab kättesaamist õigusnõustaja või menetlusosalise allkiri dokumendi või väljastusteate ärakirjal, mis on koostatud selleks otstarbeks ja mille tõendab kohtusekretär.

Kui dokument toimetatakse kätte, edastades otsuse või kohtukutse ärakirja tähitud kirja teel või telegrammina väljastusteatega või mõnel muul sarnasel viisil, teeb kohtusekretär kättetoimetamise ja edastatud dokumendi sisu kohta toimikusse märke, lisades vajadusel väljastusteate või muu dokumendi, millega dokumendi vastuvõtmine registreeriti.

Kui dokumendid toimetatakse kätte üleandmisega saajale, registreeritakse üleandmine ametniku koostatud väljastusteatega, mille allkirjastab saaja, või otsuse ärakirjaga, mille allkirjastab saaja.

Juhul, kui teade tuli avaldada kohtu teadetetahvlil, registreeritakse see kohtusekretäri kinnitatud teates, milles on sedastatud, et teade avaldati teadetetahvlil, märkides, kui kaua teade teadetetahvlil rippus, ning lisameetme kohaldamisel ühtlasi ametliku väljaande koopia, kus kõnealune teade avaldati.

7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadusega sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas viga saab parandada?) või tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada?

Seaduses sätestatud juhtudel võib menetlusdokumendi kätte toimetada kolmandale isikule (neid juhte kirjeldati eelnevalt), kusjuures dokument loetakse nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

ÜlesÜles

Kui menetlusdokumenti ei toimetatud kätte kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (Seadus 1/2000), s.t eelmiste küsimuste vastustes kirjeldatud nõudeid ei järgitud, on dokumentide kättetoimetamine kehtetu siis, kui selle tagajärjeks võib olla asjaolu, et asjaomasel isikul ei ole võimalik endale tagada kohast õiguslikku esindust. Selleks, et dokument tunnistataks kehtetuks, on vajalik kohtuotsus, kuigi kohus võib omal algatusel teha taotluse dokument kehtetuks tunnistada. Vaatamata sellele jõustub nimetatud menetlusdokument samamoodi nagu seaduses sätestatud korras kättetoimetatud dokument, kui isik, kellele teade, kohtukutse või määrus oli suunatud, ei eita teavitamise asjaolu ja ei vaidlusta kättetoimetamist oma esimesel kohtusse ilmumisel. Seepärast ei ole asjaomases menetluses vaja nimetatud dokumenti uuesti kätte toimetada.

Oluline on, et menetlusdokumendid toimetataks kätte kehtivalt, sest kui kostja ei astu kohtukutsel või teates märgitud ajal ja kohas nõuetekohaselt menetlusse, loetakse see temapoolseks lugupidamatuseks kohtu suhtes ja menetlus jätkub ilma tema osaluseta. Juhul, kui kostja ei ilmu ka edaspidi kohale, peab ta taotlema menetluse kehtetuks tunnistamist täitemenetluses.

Vaatamata dokumentide nõuetekohasele kättetoimetamisele saab kostja taotleda lõpliku kohtuotsuse tühistamist ja selle ka saavutada, kui kohtuotsus kahjustab tema huve, kuid see on võimalik ainult teatud erijuhtudel ja väga piiratud alustel ning üksnes tingimusel, et nimetatud kohtuotsusest ei teavitatud teda isiklikult. Kohtuotsuse tühistamise taotlus tuleb esitada kohtule kahekümne päeva kuni nelja kuu jooksul. Nõuet saab põhistada ainult järgmiste asjaoludega:

  • Esines katkematu vääramatu jõu olukord, mis takistas kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isiku õigeaegset kohtusse ilmumist, kuigi ta oli sellest teadlik, sest talle oli nõuetekohaselt esitatud kohtukutse või teade.
  • Kohtu suhtes lugupidamatust avaldanud isik ei olnud teadlik hagiavaldusest ja kohtuvaidlusest, sest kuigi kohtukutse või teade toimetati kätte, ei jõudnud see tema kätte asjaoludel, mis ei allunud tema kontrollile.
  • Kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud kostja ei olnud teadlik hagiavaldusest ja kohtuvaidlusest, sest ta oli viibinud eemal menetluse toimumise ning kohtukutsete ja teadete avaldamise kohast, samuti ei viibinud ta mujal Hispaanias ega autonoomses piirkonnas, mille ametlikus väljaandes nimetatud teated avaldati.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju?

Vastus sellele küsimusele sõltub dokumendi kättetoimetamise viisist.

Dokumentide kättetoimetamine kohtu poolt on tasuta.

Õigusnõustaja poolt dokumentide kättetoimetamisega kaasnevad tasud ja kulutused (nimetatud skaala on reguleeritud 7. novembri 2003. aasta kuningliku dekreediga). Põhimõtteliselt kannab menetlusega kaasnevaid kulusid menetlusosaline, keda õigusnõustaja esindab, välja arvatud juhul, kui talle antakse menetlusabi. Üldiselt tasub kohtuasja kaotanud pool menetlusega kaasnevad kulud ning nende tasumiseks võidakse poolt kohustada.

Täiendav informatsioon

  • Kohtunike üldkogu español
  • Justiitsministeerium español

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik