Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Sloveenia

Viimati muudetud: 04-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on ”menetlusdokumentide kättetoimetamise” kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale menetlusdokumente kätte toimetada (nt seetõttu, et saaja ei viibi kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb tõend? 6.
7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seadusega sätestatud korda? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on ”menetlusdokumentide kättetoimetamise” kohta kehtestatud eraldi normid?

Kui EL liikmesriigi kohus või muu asutus peab tsiviil- või kaubandusasjas toimetama kohtu- või kohtuvälise menetlusdokumendi kätte poolele, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, või juriidilisele isikule või riigiasutusele teise liikmesriigi territooriumil, siis toimetatakse kõnealune dokument kätte 29. mai 2000. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta) alusel. Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest vastutavad Sloveenias kohalikud kohtud. Menetlusdokumendid toimetatakse Sloveenias saajale kätte Sloveenia seadustes sätestatud korras.

Eraldi normid menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta on vajalikud selleks, et tagada üksikisikute põhiseaduslike õiguste ja inimõiguste austamine, tulenevalt üksikisikute seaduse ees võrdse kohtlemise ja võistleva menetluse põhimõttest. Menetlusosalistele tuleb anda võimalus teha menetluse jooksul koostööd, tutvuda vastaspoole  seletuste ja tõenditega ning vaidluse eseme ja menetluse kohta tehtud kohtuotsuste ja antud määrustega. Menetlusdokumentide kättetoimetamise normidel on praktiline tähendus, võttes arvesse üksikisikute õigust teha menetluse käigus koostööd ning kohaldades põhimõtet, et mõlemad pooled tuleb ära kuulata. Menetlusosalistel on õigus sellele, et menetlusdokumendid toimetatakse neile kätte vastavalt asjaomase riigi menetlusdokumentide kättetoimetamise normidele.

ÜlesÜles

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Isiklikest, perekondlikest, omandi- ja muudest tsiviilõiguslikest füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelistest suhetest tõusetunud kohtulike vaidluste tarvis on menetlusdokumentide kättetoimetamise normid sätestatud tsiviilmenetluse seaduses. (Zakon o pravdnem postopku – ZPP, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 36/2004 - terviktekst).

Sloveenia õiguskord tunnustab kahte menetlusdokumentide kättetoimetamise vormi – tavaline kättetoimetamine ZPP artiklite 140 ja 141 alusel ja isiklik kättetoimetamine ZPP artikli 142 alusel. Isiklikult toimetatakse kätte järgmised menetlusdokumendid: kaebused, kohtulahendid, mille peale saab esitada erikaebuse, erakorralised õiguskaitsevahendid ja kohtukulude maksmise meeldetuletused. Muud menetlusdokumendid toimetatakse kätte isiklikult ainult juhul, kui see on sätestatud seadusega või kui kohus peab seda vajalikuks, näiteks kui lisatud on menetlusdokumendi originaaleksemplar või põhjuseks on muu ettevaatusabinõu. Muudel juhtudel kasutatakse tavalist kättetoimetamist.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Vastavalt ZPP artiklile 132 võib Sloveenia territooriumil toimetada menetlusdokumente saajale kätte järgmisel viisil: posti teel, kohtuametniku vahendusel, kohtus või muul seadusega sätestatud viisil.

Vastaspoole nõudmisel võib kohus anda korralduse toimetada menetlusdokument kätte juriidilise või füüsilise isiku vahendusel, kes osutab asjaomast teenust registreeritud majandustegevusena justiitsministri eriomase volituse alusel (menetlusdokumentide kättetoimetaja).

ÜlesÜles

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Üldiselt kutsutakse pool, kellele Sloveenia kohtud peavad välisriikide kohtute menetlusdokumendid kätte toimetama, kohtusse, kus talle ametlikult teatatakse, et kohus ei ole kohustatud vastu võtma menetlusdokumente, mis ei ole tõlgitud Sloveenia keelde.

Menetlusdokumendid toimetatakse riiklike asutuste, juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kätte, edastades kõnealused dokumendid selleks volitatud isiku vahendusel või ametikoha, tegevuskoha või asukoha töötajale.

Kui poolel on seadusjärgne või volitatud esindaja, antakse menetlusdokument üle nimetatud isikule, välja arvatud kui seaduses on sätestatud teisiti.

Isikliku ja tavalise kättetoimetamise vormid ja asjaomased protseduurid on kehtestatud ZPP artiklitega 140 kuni 144.

5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale menetlusdokumente kätte toimetada (nt seetõttu, et saaja ei viibi kodus)?

Kui saajale ei ole võimalik menetlusdokumenti kätte toimetada, on ZPP kehtestanud teised võimalused; menetluskord oleneb sellest, kas kohaldub tavaline või isiklik kättetoimetamine.

Tavaline kättetoimetamine

Tavalise kättetoimetamise korral ZPP artikli 140 kohaselt, kui menetlusdokument tuleb saajale kätte toimetada ja teda ei saada kodust kätte, antakse dokument üle saaja majapidamises elavale täiskasvanud isikule, kes on kohustatud dokumendi vastu võtma. Kui saaja eluruumis ei leidu selliseid isikuid, siis antakse menetlusdokument üle majahoidjale või naabrile, nende nõusolekul. Kui menetlusdokument toimetatakse kätte töökohas, kuid saaja ei ole kohal, võib dokumendi üle anda samas kohas töötavale isikule, kui nimetatud isik on nõus dokumenti vastu võtma. Menetlusdokumenti ei ole lubatud anda üle isikutele, kes on asjas saaja vastaspooleks.

ÜlesÜles

ZPP artikli 141 alusel, mis reguleerib juhtumeid, kui menetlusdokumendi kättetoimetamine artikli 140 alusel ei ole võimalik, võib dokumendi toimetada füüsilise isiku kätte järgmisel viisil: kättetoimetaja annab menetlusdokumendi üle kättetoimetamise korralduse andnud kohtule või – juhul, kui kättetoimetamist korraldatakse posti kaudu – saaja elukohajärgsele postiasutusele, jättes saaja eluruumi uksele, tema majas asuvasse postkasti või välipostkasti väljastusteate, milles on märgitud, kus menetlusdokument asub ning kehtestatud 15-päevane ajavahemik, mille jooksul saaja peab dokumendile järele minema. Väljastusteatel ja menetlusdokumendil peab kättetoimetaja märkima ülalnimetatud tegevusviisi kasutamise põhjused, kuupäeva, mil ta jättis väljastusteate saajale ning oma nime ja allkirja. Sloveenia õiguses esineb “tingliku” kättetoimetamise võimalus ZPP artikli 141 lõike 3 alusel, mis tähendab, et kui saaja ei lähe menetlusdokumendile järele 15 päeva jooksul, loetakse dokument kättetoimetatuks kuupäeval, mil teade jäeti saaja eluruumi uksele, postkasti või välipostkasti. Väljastusteates tuleb saaja tähelepanu juhtida nimetatud asjaolule. Kooskõlas eelnimetatud artikliga tuleb kättetoimetamise korralduse andnud kohut teavitada, et menetlusdokument toimetati kätte ülalnimetatud viisil.

Isiklik kättetoimetamine

Kui isikut, kellele menetlusdokument tuleb kätte toimetada isiklikult, ei saada kätte kättetoimetamise kohas, uurib kättetoimetaja ZPP artikli 142 lõike 2 kohaselt, millal ja kus ta võib leida kõnealuse isiku ja jätab saaja majapidamises elavale täiskasvanud isikule või muule ZPP artikli 140 lõikes 1 ja 2 viidatud isikule nimetatud artiklis sätestatud korras kirjaliku sõnumi saajale, andes talle korralduse olla kindlaksmääratud kuupäeval ja ajal kodus või töökohas selleks, et kõnealune dokument vastu võtta. Kui sõnumit ei ole võimalik üle anda nimetatud viisil, jätab kättetoimetaja teate maja postkasti, välipostkasti või kinnitab selle uksele. Kui kättetoimetaja ei leia ka nii isikut, kellele menetlusdokument tuleb kätte toimetada, siis kohaldatakse ZPP artiklit 140 või 141 ning menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks (oletuslik kättetoimetamine).

ÜlesÜles

ZPP artikli 142 lõike 7 kohaselt loetakse menetlusdokument poolele isiklikult kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud nimetatud isiku seadusjärgsele või volitatud esindajale.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb tõend?

Menetlusdokumendi kättetoimetamist kinnitavale tõendile (väljastusteade) annavad allkirja saaja ja kättetoimetaja. Väljastusteatel märgib saaja isiklikult dokumendi kättesaamise kuupäeva sõnades. Kui kättetoimetamist korraldatakse ZPP artikli 142 lõike 2 alusel, tuleb kättesaamist kinnitada väljastusteatel, märkides, et saajat on eelnevalt kirjalikult teavitatud.

7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seadusega sätestatud korda?

Kui menetlusdokument toimetatakse kätte asjaomaseid norme rikkudes, siis peetakse seda tsiviilmenetluse normi oluliseks rikkumiseks, mida pool võib kasutada asjas tehtud kohtuotsuse edasi kaebamiseks.

Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas viga saab parandada?) või tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada?

Kui apellatsioonikohus leiab, et õigusvastane kohtlemine, eelkõige menetlusdokumentide kätte toimetamata jätmine, jättis poole ilma võimalusest osaleda oma asja menetlemisel, võib ta esimeses astmes asja menetlenud kohtu otsuse tühistada olulise menetlusvea tõttu. Esimese astme kohus peab alustama uue menetluse, rikkumata kättetoimetamise norme, ja toimetama menetlusdokumendi uuesti kätte saaja asukohariigi seaduses sätestatud korras.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju?

Üldiselt ei pea menetlusdokumentide kättetoimetamise eest maksma, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab poole nõudmisel, et menetlusdokumendid peab kätte toimetama juriidiline või füüsiline isik, kes osutab asjaomast teenust registreeritud majandustegevusena justiitsministri eriomase volituse alusel. Nimetatud juhul on kättetoimetamist nõudev pool kohustatud tegema rahalise ettemakse kättetoimetamiskulude katteks; menetluse lõppedes kannab menetluskulud kaotanud pool või jagatakse kulud poolte vahel võrdeliselt poole kasuks tehtud kohtulahendi osaga.

Täiendav informatsioon

Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivad tsiviilmenetluse seaduse artiklid 132 kuni 150, mille sloveeniakeelse teksti leiate veebilehel: Sprejeti Zakoni - Pomoč slovenšcina

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik