Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Rumeenia

Viimati muudetud: 04-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse? 4.
5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole võimalik menetlusdokumenti adressaadile isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas?

Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine välisriigis või välisriigist on põhimõtteliselt meetod, mille abil tagatakse dokumentides sisalduva teabe kättesaadavus adressaatidele: pooltele, tunnistajatele või menetlusosalistele tsiviil- või kaubandusasjades dokumendi väljastanud riigis.

Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Normid on kehtestatud tulenevalt ametiasutuste üha suurenevast vajadusest tagada kiire ja tõhus õigusemõistmine sellistes kohtumenetlustes, milles arutatakse muid kui siseriiklikke küsimusi, ja vajadusest parandada õigussüsteemide vahelist koordineerimist vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Kohtudokumendid väljastatakse tsiviil- või kaubandusmenetluste käigus: menetlusest teavitamine, kohtukutsed, otsused, kaebustega seotud avaldused ja muud sarnased teated.

Kohtuväliseid dokumente ei väljasta kohtuasutus, kuid neid saab kasutada tsiviil- ja kaubandusmenetlustes.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

(Hageja, advokaat, kohtusekretär, vastava eriala töötaja (nt „huissiers de justice”), riigiametnik, politseiametnik, postiteenuse osutaja vms?)

  • Kohtuametnikud

    Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud täpsed eeskirjad selle kohta, kuidas kohtuametnikud peaksid kohtukutsed kätte toimetama.

    ÜlesÜles

    Seadustikus on sätestatud, et kohtukutsed ja kõik muud menetlusdokumendid toimetatakse kätte selle isiku elukohas või viibimiskohas, kellele asjaomane dokument on adresseeritud. Kui kõnealusel isikul on põllumajandusettevõte või äri-, tootmis- või ametiruumid, võib dokumendid kätte toimetada seal. Kättetoimetamine võib toimuda ükskõik kus ja peamine on see, et kohtusse kutsutud isik saaks dokumendi kätte. Kui isik on kaitseväeteenistuses, toimetatakse kohtukutse kätte asjaomasele vanemohvitserile. Kui laevapere liikme viibimiskoht ei ole teada, toimetatakse dokumendid kätte laeva registreerimisjärgse sadama kaptenile. Kui isik viibib vahi all, toimetatakse dokumendid kätte vangla ametivõimudele. Kui isik viibib patsiendina haiglas, varjupaigas või sanatooriumis, toimetatakse dokumendid kätte asjaomase asutuse juhtkonnale. Kohtukutsed ja kõik muud menetlusdokumendid võib kätte toimetada mis tahes ametiisikule või muule isikule, kellel on õigus selliseid dokumente saada ja kelle nimi (k.a eesnimed) on selgelt märgitud, kelle ametit on kirjeldatud ja kes kirjutab nõuetekohaselt alla kättesaamistõendile.

    Kohtusse kutsutud isikule tuleb kohtukutse isiklikult kätte toimetada ja ta peab alla kirjutama kättesaamistõendile, samas kui dokumenti kätte toimetav isik peab tuvastama asjaomase isiku isikusamasuse ja tõestama tema allkirja. Kui kohtusse kutsutud isik on kodus, kuid ei soovi kohtukutset vastu võtta või võtab selle vastu, kuid ei soovi või ei saa alla kirjutada kättesaamistõendile, jätab kohtuametnik kohtukutse sellele isikule või kui adressaat keeldub seda vastu võtmast, kinnitab kohtuametnik selle ruumi ukse külge ja teeb aruandesse märkuse juhtumi kohta. Kui kohtusse kutsutud isik ei ole kodus, annab kohtuametnik kohtukutse üle pereliikmele või viimase puudumise korral teisele seal elavale isikule või isikule, kes tavaliselt võtab vastu postisaadetisi. Kui isik, kes elab hotellis või ühiselamus, ei ole märkinud toa või korteri numbrit, annab kohtuametnik kohtukutse üle administraatorile või uksehoidjale või isikule, kes neid tavaliselt asendab. Kohtukutse vastu võtnud isik kirjutab alla kättesaamistõendile ja kohtuametnik tuvastab selle isiku isikusamasuse, tõestab allkirja ning koostab juhtumi kohta aruande. Kui isik ei soovi või ei saa kättesaamistõendile alla kirjutada, koostab kohtuametnik aruande ja jätab kohtukutse kõnealuse isiku kätte. Kui kohtusse kutsutud isik ei soovi kohtukutset vastu võtta või ei ole kodus, kinnitab kohtuametnik kohtukutse hoone ukse või peaukse külge, kui isik ei ole märkinud selle toa või korteri numbrit, kus ta elab. Kohtuametnik koostab seejärel juhtumi kohta üksikasjaliku aruande.

    ÜlesÜles

    Dokumente ei või kätte toimetada alla 14 aasta vanustele isikutele või muudele isikutele, kel puudub menetlusteovõime. Teovõime olemasolu eeldatakse juhul, kui ei ole tõendatud vastupidist.

    Dokumendi kinnitamisega ukse külge ei ole võimalik kohtukutseid või muid menetlusdokumente kätte toimetada juriidilistele isikutele või ühendustele või äriühingutele, keda saab vastavalt seadusele kohtusse kutsuda, välja arvatud juhul, kui nad keelduvad dokumenti vastu võtmast või ei viibi dokumendi kättetoimetamise ajal oma ruumides.

    Kui menetlusosaline on valinud alalise asukoha ja määranud kellegi menetlusdokumente vastu võtma, võib dokumendid kätte toimetada määratud isikule või kui sellise isiku kohta teave puudub, menetlusosalise alalisse asukohta.

    Kui dokumente ei saa kätte toimetada, sest hoone on lammutatud või hüljatud või muudel sarnastel põhjustel, annab kohtuametnik dokumendi kohtusekretäri kätte, kes teavitab sellest aegsasti menetlusosalist.

    Kui on selge, et hoolimata kõikidest hageja jõupingutustest ei ole kostja elukohta võimalik kindlaks teha, annab kohtu eesistuja korralduse kohtukutse avalikustada. See avalikustatakse dokumendi kinnitamisega kohtu ukse külge. Selle võib avaldada ka Rumeenia ametlikus väljaandes või suuremas ajalehes, kui kohtu eesistuja või kohtukoosseis peab seda vajalikuks. Kohtukutse tuleb uksele kinnitada või avaldada Rumeenia ametlikus väljaandes või suuremas ajalehes hiljemalt 15 päeva enne kohtuistungi kuupäeva. Kiireloomuliste asjade korral võib kohtu eesistuja või kohtukoosseis lühendada seda perioodi 5 päevale. Kui kostja ilmub kohale ja tõendab, et ta kutsuti kohtusse pahauskselt, tühistatakse kõik kohtukutse väljaandmise loa alusel väljastatud menetlusdokumendid ning hagejale võib määrata trahvi ja nõuda temalt kohtukulude hüvitamist.

    ÜlesÜles

    Isiklikult kohtusse ilmunud isik või tema esindaja ei või keelduda vastu võtmast menetlus- või muid dokumente, mis talle esitatakse kohtuistungi ajal. Sellisel juhul võib kohus vastava taotluse korral anda aega dokumentidega tutvumiseks.

    Menetlusdokumente ei või kätte toimetada seaduses sätestatud pühadel, kui ei ole tegemist kiireloomuliste asjadega, mille puhul kohtu eesistuja on andnud vastava loa.

    Kui menetlusosaline vahetab kohtumenetluse ajal elukohta, võetakse aadressi muutumine arvesse juhul, kui ta esitab kirja teel vastava kirjaliku avalduse ja teavitab vastaspooli tähitud kirjaga. Kirja kättesaamistõend ja kohtule esitatud avaldus aadressi muutumise kohta tuleb lisada kohtutoimikusse.

  • Kohtutäiturid võivad kätte toimetada kohtu- ja kohtuväliseid dokumente ning menetlusdokumente (seadus nr 188/2000 kohtutäiturite kohta). Dokumendi kättetoimetamise tasu on kehtestatud vahemikus 20 kuni 400 Rumeenia leud (2007. aasta märtsi seisuga).
  • Notarid võivad samuti kätte toimetada kohtu- ja kohtuväliseid dokumente ning menetlusdokumente (seadus nr 36/1995 notarite ja notariaalse tegevuse kohta ning selle rakenduseeskirjad).

4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse?

Mitme meetodi korral kirjeldada kõiki meetodeid.

(isiklik kättetoimetamine, posti teel kättetoimetamine: tähitud või tavaline kiri, faksisõnum, elektroonilised vahendid).

Vt vastused küsimustele 3 ja 5.

5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole võimalik menetlusdokumenti adressaadile isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)?

Mitme meetodi korral kirjeldada kõiki meetodeid.

ÜlesÜles

(isiklik kättetoimetamine muudele isikutele kui adressaat, asetamine alalise asukoha või tegevuskoha postkasti, üleandmine pädevale riigiasutusele (nt „remise au parquet”) või postiasutusele, avalik teade, kiri viimasele teadaolevale aadressile jne).

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib kohus teha nõude kohta otsuse alles siis, kui pooled on kohtusse kutsutud või nad on sinna kohale ilmunud.

Nõuetest ja kõigist menetlusdokumentidest teatavad ametiülesande korras kohtuametnikud või muud selle kohtu teenistujad, kelle tööpiirkonnas elab isik, kellele tuleb asjaomastest dokumentidest teatada.

Kohtukutse võib kätte toimetada järgmistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele:

  • riigile, maakonnale, kohalikule omavalitsusele või muule avaliku õiguse alusel asutatud juriidilisele isikule - asjaomase asutuse juhi kaudu asjaomase asutuse peakontori vaidlustatud nõuete osakonnas või kui vaidlustatud nõuete osakond puudub, siis peakontoris;
  • eraõiguse alusel asutatud juriidilisele isikule - tema esindaja kaudu kas peakontoris, filiaalis või esinduses (olenevalt olukorrast);
  • juriidilise isiku staatuseta ühendusele ja äriühingule - selle juhtorganite kaudu selle peakontoris;
  • ümberkorraldatavale või likvideeritavale organile - ametliku vastuvõtja või vajaduse korral likvideerija kaudu;
  • õigusliku pädevuseta isikule - tema õigusesindaja kaudu;
  • eestkostja kaudu (kui eestkostja on määratud);
  • Rumeenia diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide töötajatele, Rumeenia kodanikele, kes on ametnikud või teenistujad rahvusvaheliste organisatsioonide juures, ja nendega koos välisriigis elavatele pereliikmetele - välisministeeriumi kaudu;
  • teistele Rumeenia kodanikele, keda ei ole eespool nimetatud, kuid kes viibivad ametikohustuste täitmise tõttu välisriigis - selle keskasutuse või isiku kaudu, kes kodaniku välisriiki lähetas;
  • kui rahvusvahelistes konventsioonides, millega Rumeenia on ühinenud, või muudes konkreetsetes õigusaktides ei ole sätestatud erikorda, toimetatakse välisriigis viibivatele isikutele, kelle elukoht või viibimiskoht on teada, kohtukutsed kätte tähitud kirjaga kättesaamistõendi vastu. Kui kostja elab välisriigis, võib kohtu eesistuja määrata pikema tähtaja. Kostjat teavitatakse kohtukutses, et ta peab valima Rumeenias asuva koha, kuhu saab saata menetlusega seotud dokumendid. Kui kostja seda korraldust ei täida, toimetatakse dokumendid kätte tähitud kirjaga, mida tõendab Rumeenia postiasutuse kättesaamistõend, millel on loetletud need dokumendid, mis on saadetud kui tõend ettenähtud korra järgimise kohta;
  • kui välisriigis viibiva isiku elukoht või viibimiskoht ei ole teada, kohtukutse avaldatakse;
  • kõigil juhtudel, kui välisriigis elaval isikul on Rumeenias õigusesindaja, toimetatakse kohtukutse kätte õigusesindajale;
  • kui isiku elukoht või viibimiskoht ei ole teada, kohtukutse avaldatakse;
  • kui kohtuasjaga on seotud pärijad, toimetatakse dokumendid pärijatele kätte kohtu määratud pärandvara hooldaja kaudu.

Dokumentide adressaatidele või teatavatele muudele isikutele kättetoimetamise viisid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 92. Kui isik ei viibi oma elukohas või kui ta ei ole teatanud oma korteri numbrit, toimetab ametnik kohtukutse kätte järgmistele isikutele:

ÜlesÜles

  • pereliige;
  • muu samas kohas elav isik;
  • muu isik, kes võtab korrapäraselt vastu postisaadetisi: administraator või uksehoidja või muu neid korrapäraselt asendav isik.

Dokumentide adressaatidele või teatavatele muudele isikutele kättetoimetamise viisid:

  • isiklikult;
  • käest kätte (kui saaja ei soovi või ei saa kättesaamistõendile alla kirjutada, jäetakse kohtukutse isiku kätte ja kohtuametnik teeb juhtumi kohta märkuse aruandesse);
  • ukse või peasissepääsu külge kinnitamine (kui saaja ei soovi kohtukutset vastu võtta või ei viibi kohal, märgitakse see aruandesse).

Dokumente ei või kätte toimetada alla 14 aasta vanustele isikutele või isikutele, kellel puudub menetlusteovõime.

Kohtukutse eesmärk on teavitada pooli menetluse toimumisest, kohtuistungi kuupäevast ja kohast. Selle eesmärgi saab täita ka menetluse esimesel istungil osaleva poole teavitamisega.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

(postikviitung, notariaalselt kinnitatud dokument, kättesaamistõend vms).

JAH

  • Kättetoimetamise tõend (või kättetoimetamise aruanne) on ametlik dokument, mis tõendab dokumendi kättetoimetanud ametniku tehtud avaldusi, kui ei ole tõendatud, et see on vale. Vastavalt kohtupraktikale on kohtukutse kättetoimetamise tõend ja kohtuametniku koostatud aruanne (kui isik, kellele dokumendid kätte toimetati, ei olnud dokumentide kättetoimetamise ajal kodus või keeldus kohtukutset vastu võtmast) seega ainsad dokumendid, mis tõendavad dokumentide kättetoimetamise korra järgimist vastavalt seadusele.
  • Postikviitung. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 87 lõike 8 kohaselt kutsutakse välisriigis viibivad isikud kohtusse kirjaliku kohtukutsega, mis saadetakse tähitud kirjaga ja mida tõendab kättesaamistõend, kui rahvusvahelistes konventsioonides, millega Rumeenia on ühinenud, või muudes õigusaktides ei ole sätestatud erikorda. Kohaldatakse artikli 1141 neljandat lõiku. Kui välisriigis viibiva isiku alaline asukoht või elukoht ei ole teada, toimetatakse dokumendid kätte vastavalt artiklile 95. Kõigil juhtudel, kus välisriigis elaval isikul on Rumeenias õigusesindaja, toimetatakse kohtukutse kätte õigusesindajale.

Seaduse nr 189/2003 artikli 8 kohaselt võib tõendi välisriigis kättetoimetamise kohta saada järgmisel viisil:

ÜlesÜles

  1. posti teel adressaadile edastatud tõend kohtukutset ja sellele lisatud dokumente sisaldava tähitud kirja kättesaamise kohta;
  2. teade kohtumenetluse toimumise riigi keskasutuse kaudu või kohtumenetluse toimumise riigis asuva Rumeenia diplomaatilise esinduse või konsulaadi kaudu, kasutades artikli 6 lõikes 3 sätestatud vormi.

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada? 

Tagajärjed

  • Kohtuotsuse tegemise edasilükkamine.

    Pooled võivad enne asja arutama asumist paluda kohtul edasi lükata kohtuotsuse tegemine asjades, mida hetkel kohtus ei arutata. Kohtuotsuse tegemine lükatakse asja arutamata edasi tavaliselt juhul, kui on tegemist menetlusnormide rikkumisega, nt kui kohtusse on jäänud kutsumata tunnistajad või eksperdid.

  • Menetlusdokumendid võidakse tühistada, kui teatav isik on jäänud kohtusse kutsumata või kui keegi on ebaseaduslikult kohtusse kutsutud.
  • Õigusküsimustes võib esitada vastuväiteid.

    Kohtumenetluse algusetapis on menetluse kõige olulisem hetk kohtusse ilmumise esimene päev. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 134 kohaselt on kohtusse ilmumise esimene päev esimene kord, kui seaduslikult kohtusse kutsutud pooled võivad esitada oma argumendid. Kohtusse ilmumise esimest päeva ei tohi segi ajada kohtuistungi esimese sessiooniga. Kohtuistungi esimene sessioon võib kattuda kohtusse ilmumise esimese päevaga, kuid ainult juhul, kui on täidetud kaks tingimust: pooled on seaduslikult kohtusse kutsutud ja pooled võivad esitada oma argumendid. Kohtusse ilmumise esimene päev on oluline, sest kostja võib esitada vastuväited õigusküsimustes ja vaidlustada menetluse seaduslikkuse. Vastuväited õigusküsimustes on peamiselt seotud menetluse vorminõuetega. Enamik vastuväiteid kuulub sellesse kategooriasse, näiteks vastuväited seoses isikute kohtusse kutsumata jätmise või ebaseadusliku kohtusse kutsumisega.

  • See võib olla üks põhjustest, mille alusel keeldutakse tunnustamast või täitmast välisriigi kohtulahendit, mis võidakse seetõttu tunnistada välisriigis täitmisele pööramatuks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse nr 105/1992 artiklis 171 on sätestatud, et välisriigi kohtulahendi tunnustamise avaldusele tuleb lisada muu hulgas kohtukutse kättetoimetamise tõendi ja välisriigi kohtusse ilmumata jätnud isikule edastatud dokumentide koopiad või muude selliste ametlike dokumentide koopiad, mis tõendavad, et isik, kelle kahjuks otsus tehti, on nõuetekohaselt kinnitanud kohtukutse ja dokumentide kättesaamist.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju?

EI PEA, kui teate edastas ja dokumendid toimetas kätte kohtuametnik.

Menetlusdokumendid kätte toimetanud ja teate edastanud kohtutäituri teenustasu on kehtestatud vahemikus 20 kuni 400 Rumeenia leud (2007. aasta märtsi seisuga).

Täiendav informatsioon

(Viited veebisaitidele jne)

http://www.just.ro/ română

http://www.executori.ro/ română

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik