Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Portugal

Viimati muudetud: 25-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab dokumentide üleandmine? Miks on selleks vaja erimeetmeid? 1.
2. Milliseid dokumente tuleb eeskirjade kohaselt üle anda? 2.
3. Kes vastutab dokumentide üleandmise eest? 3.
4. Kuidas dokumente tavaliselt üle antakse? Kas selleks on olemas ka mõni alternatiivne meetod? 4.
5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik dokumenti adressaadile üle anda? Kas on võimalik kasutada mõnd alternatiivset meetodit? 5.
6. Kas dokumendi üleandmist jääb kajastama mõni kirjalik tõend? 6.
7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning adressaat ei saa dokumenti kätte või teenuse kulgu häiritakse seaduserikkumisega (nt dokument antakse üle kolmandale isikule)? Kas dokumendi üleandmine kehtib edasi (nt kas seaduserikkumist on võimalik heastada) või tuleb teostada uus üleandmisakt? 7.
8. Kas ma pean dokumendi üleandmise teenuse eest maksma? Kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab dokumentide üleandmine? Miks on selleks vaja erimeetmeid?

Üleandmine on tegevus, mille korral isikut informeeritakse sellest, et tema vastu on esitatud hagi, ning kutsutakse teda ennast kohtusse kaitsma, kui ta seda soovib. Üleandmist kasutatakse ka menetlusest huvitatud poolele esialgse kohtukutse kättetoimetamiseks.

Teavitamist kasutatakse kõikidel muudel juhtudel kohtukutse üleandmiseks või faktide teatamiseks asjassepuutuvatele isikutele.

Üleandmist teostatakse kõikide isikute puhul ainult ühekordselt, mistõttu sellest lähtuvalt kostjat lihtsalt teavitatakse.

Teavitamist kasutatakse alati, kui on vaja kohtukutset kätte toimetada isikule, kellel ei ole antud kohtuasjaga seoses otseseid huvisid ja kes seetõttu ei pea ennast kaitsma (nt tunnistajate ja ekspertide kutsumisel).

Arvestades tohutut vastutust, mis dokumentide üleandmisel on menetluse käigu ja tsiviilasja õiglase lahendi otsustamise suhtes (nt kaitse esitamine, vastaspoole vastuse andmine või kohtukutse kättetoimetamine isikule, kes peab kohtusse ilmuma), on dokumentide üleandmise protseduuril kindlad reeglid.

Seetõttu on põhjendatud dokumentide üleandmise protsessil nõutav vannutatus ja spetsiifilised formaalsused – tänu nendele on võimalik kinnitada , et antud akt on sooritatud.

2. Milliseid dokumente tuleb eeskirjade kohaselt üle anda?

Esialgne avaldus ning sellega seotud dokumendid antakse üle formaalselt.

Kõik menetluse käigus tekkivad teatised, millele osapooled peavad vastama, ja nendega seotud dokumendid antakse üle teatistena.

ÜlesÜles

Teatisi kasutatakse ka järgmistel juhtudel: kohtuotsused ja ‑määrused, millest tuleb seaduse järgi teatada või millest teatamata jätmine võib põhjustada osapoolte vääritimõistmist, ning kohtunikult tellitud teatised; riiklike süüdistajate poolt tehtud taotlused või päringud; mõned kohturegistri poolt sooritatud tegevused; kolmandate isikute algatusel tehtud päring; kohtukulude aruanne ning sellega kaasnevad dokumendid.

3. Kes vastutab dokumentide üleandmise eest?

Tegevuse teostab füüsiliselt kohtusekretär, postiljon (täht- või tavakirja saatmisel), kohtutäitur (isiklikul kättetoimetamisel), seaduslik esindaja (advokaat või vandeadvokaat) või seadusandliku esindaja poolt määratud volitatud isik.

4. Kuidas dokumente tavaliselt üle antakse? Kas selleks on olemas ka mõni alternatiivne meetod?

Posti teel teavitamine sisaldab ametlikult tunnustatud kättetoimetamiskinnitust, mis esitatakse adressaadile – isikule tema kodusel või tööaadressil, juriidilise isiku või ettevõtte puhul vastavasse peakontorisse või haldusasutusse. Teatises peab olema täpselt väljendatud tähtaeg, millal kaitsja peab avalduse esitama, advokaadi palkamise vajadust ning kaitse tagajärjed mitteesitamisel.

Teatise üleandmisel eraisikule antakse teatis üle pärast seda, kui adressaat või mõni teine antud kodusel või tööaadressil kättesaadav isik, kes kinnitab, et on võimeline koheselt teatise ettenähtud isikule edasi andma, on allkirjastanud vastava kättetoimetamiskinnituse blanketi.

Enne kättetoimetamiskinnituse allkirjastamist peab postiljon identifitseerima adressaadi või kolmanda isiku, kellele teatis üle antakse, märkides üles vastava isiku andmed isikutunnistuselt või mõnelt muult isikut tõendavalt dokumendilt.

ÜlesÜles

Teatise üleandmisel kolmandatele isikutele peab postiljon informeerima seda isikut tema kohustusest anda teatis adressaadile üle nii kiiresti kui võimalik.

Kui kättetoimetamine ei ole võimalik, jäetakse adressaadile teade, kus selgitatakse, millise kohtu poolt vastav teatis teda ootab ning millega see on seotud. Kättetoimetamise ebaõnnestumine fikseeritakse ning teatist säilitatakse adressaadi jaoks kaheksa päeva identifitseeritud postkontoris.

Kui vastuvõtja keeldub kättesaamiskinnitust allkirjastamast, kirjutab postiljon enne kirja tagasisaatmist üles vastava juhtumi üksikasjad. Sel juhul toimetab teatise kätte kohtutäitur, leppides eelnevalt kokku täpse aja teatise üleandmiseks määratud kohas adressaadile või kolmandale isikule, kellel on parimad eeldused teatise üleandmiseks adressaadile. Kui see ei osutu võimalikuks, jäetakse kõige sobivamaks tunnistatud aadressile teade, et teatise koopia ning kõik sellega seotud dokumendid asuvad kohturegistris ning on sealt adressaadile kättesaadavad, ning tegu loetakse sooritatuks. Sellisel juhul ning samuti juhul, kui teatis antakse üle kolmandale isikule, saadetakse adressaadile vastavasisuline kiri, milles selgitatakse kuupäeva ja meetodit, mida arvestades tegu sooritatuks loeti, kaitse esitamise tähtaega, tagajärgi kaitsest loobumisel ning teatise koopia asukohta. Dokumendi üleandmisel kolmandale isikule tehakse kindlaks ka tema isik.

Juhul kui on vaja nõuda kirjalikule lepingule vastavalt finantskohustuste täitmist, saadetakse teatis adressaadile tavalise postiga. Selline teatis saadetakse vastavas lepingus määratletud adressaadi elukohta või peakontorisse, kui eelnevalt pole kokku lepitud muud kohta, kus adressaat elukohta või peakontori aadressi omab.

ÜlesÜles

Kohtutäitur peab veenduma, et tavakirja saatmise kuupäev ning elukoha või peakontori aadress, kuhu teatis saadeti, on salvestatud kohtutoimikutesse.

Postiljon laseb kirja adressaadi postkasti ning märgib üles kuupäeva ja täpse postitamiskoha. Need andmed saadab ta viivitamata kohtule.

Kui kirja ei ole võimalik postkasti lasta, märgib postiljon vastava juhtumi üles ning saadab need andmed viivitamata kohtule, välja arvatud juhul, kui postitamine osutub võimatuks kirja mõõtmete tõttu. Sellisel juhul jätab postiljon adressaadile märke selle kohta, millise kohtu poolt teda kiri ootab ning millise menetluse kohta see käib, kirjutab üles põhjuse, miks kirja ei ole võimalik postitada ning kirja hoitakse kaheksa päeva identifitseeritud postkontoris adressaadile üleandmiseks.

Teatise isiklikku üleandmist kohtutäituri poolt kasutatakse alati, kui see osutub kiireimaks lahenduseks.

Kohtutäitur annab adressaadile üle koopia esialgsest teatisest ning sellega kaasnevatest dokumentidest koos kinnitusega. Kinnitus peab sisaldama hagi numbrit, paragrahvi, lõiget ja kohut, mis asjaosalisi üle kuulab, tähtaega, millal kaitsja peab avalduse esitama, avaldust selle kohta, kas antud kohtuasi vajab seadusliku esindaja kohalviibimist ning vastamata jätmise tagajärgi.

Kui dokumenti ei saa adressaadile üle anda, sest vastav isik on võimetu seda vastu võtma vaimse või füüsilise puude tõttu, märgib kohtutäitur selle üles ning teavitab avalduse esitajat. Juhtum esitatakse seejärel kohtunikule lahendamiseks, kes otsustab pärast vajaliku informatsiooni kogumist ja nõutavate tõendite esitamist eksisteeriva puude üle. Kui ajutine või alaline puue on aktsepteeritud, määratakse antud isikule esindaja (ajutine järelevaataja), kellele delegeeritakse antud hagi.

ÜlesÜles

Alternatiivselt on võimalik dokumentide üleandmine seadusandlike esindajate (advokaadid või vandeadvokaadid) või volitatud isikute vahendusel. Viimaste vahendusel juhul, kui sellekohast soovi on avaldatud esialgses pöördumises või juhul, kui mõni teine üleandmisprotseduur on häiritud. Kättetoimetamise kinnitus kaasneb üleandmisega eespool nimetatud korras. Kinnitus peab kandma üleandmiskuupäeva ning üleandmise eest vastutava isiku allkirja. Kui selgub, et üleandmisakt pole sooritatud volitatud isiku poolt 30 päeva jooksul, märgib seadusjärgne esindaja selle kohtutoimikusse ning üleandmine sooritatakse üldistel alustel.

Kui on otsustatud, et adressaadi identiteet või kättetoimetamisaadress on ebaselged, sooritatakse üleandmisakt avalike teadete kaudu. Lisaks teadete avaldamisele ajalehtedes (kui hagi on piisavalt oluline, et see teguviis oleks õigustatud) avaldatakse esimesel juhul kolm avalikku teadet (esimene kohtuhoone uksel, teine adressaadi viimatise teadaoleva elukoha uksel ja kolmas vastava regiooni omavalitsuse uksel) ning teisel juhul avaldatakse vaid üks avalik teade – kohtuhoone uksel.

Teised kohtud või võimuorganid võivad esitada kirjaliku nõude (carta precatória või carta rogatória) kohtulikku sekkumist nõudva menetluskäigu kirjelduseks. Carta precatória’t kasutatakse juhul, kui hagi ülevaatamist küsitakse Portugali konsulaadilt ning carta rogatória’t juhul, kui nõue on esitatud välismaise võimuorgani poolt. Kohus tellib protseduurilise akti koostamise organilt, mis funktsionaalselt allub vastavale kohtule või võimuorganile.

Dokumentide üleandmine või nendest teavitamine toimub posti teel otseselt isikule, kellele need on määratud, sõltumata sellest, mis kohtupiirkonnas isik parajasti viibib.

ÜlesÜles

Mis tahes teadete saatmisel või teadetele vastamisel võib kohus kasutada lisaks tavapostile faksi ja meili. Kiirete tegevuste korral võib kohus kasutada telegrammide, telefonikõnede või muude sarnaste sidevahendite eeliseid. Telefonikõned dokumenteeritakse alati kohtutoimikus ning kinnitatakse kirjalikult. Osapooltesse puutuvatel asjaoludel on telefonikõnedel õiguslik jõud ainult kohtukutsete edastamisel või kaebuse tagasivõtmisel.

Üldjuhul saadetakse kõik teated postiga.

Menetluse ajal tekkivad teatised antakse üle poolte seadusjärgsetele esindajatele.

Kui teatise põhjus on poolte kutsumises isiklikult kohtusse, siis lisaks poolte seaduslike esindajate teavitamisele saadetakse pooltele postiga kättetoimetamiskinnitus, millele on märgitud kuupäev, koht ning kohtu ette kutsumise põhjus.

Esindajaid teavitatakse nende kontorisse või muule valitud aadressile saadetud kättetoimetamiskinnitusega. Samuti võib teavitamine toimuda isiklikult kohtutäituri poolt, kui esindaja asub kohtuhoones.

Teavitamine posti teel loetakse sooritatuks kolmandal päeval peale kirja saatmist (kui kolmas päev ei juhtu olema tööpäev, siis sellele järgneval esimesel tööpäeval). Teavitamine loetakse sooritatuks isegi kirja tagasitulemise korral, arvestades, et see on saadetud ka poolte seaduslikule esindajale tema poolt valitud aadressil. Kui kirja ei ole võimalik kohale toimetada adressaadi kohalolematuse tõttu, lisatakse ümbrik kohtutoimikusse ning teatis arvestatakse jõustunuks kolmandal päeval peale kirja saatmist.

Seda eeldust võib adressaat vaidlustada, tõestades, et teatis ei olnud üle antud või oli üle antud hilisemal kuupäeval temast sõltumatutel põhjustel.

ÜlesÜles

Kui osapool ei ole valinud seadusjärgset esindajat, teavitatakse teda elukohajärgse või peakontori aadressi või eelnevalt teatiste saatmiseks tema poolt määratud aadressi kaudu samadel tingimustel, mis kehtivad seadusjärgse esindaja teavitamise puhul.

Lõppotsustest teavitatakse alati, eeldades, et poolte elukohajärgsed või peakontorite aadressid on lisatud kohtutoimikusse.

Kui teavitatakse käskude, hinnangute või kohtuotsuste osas, saadetakse adressaadile postiga või antakse isiklikult üle notariaalselt kinnitatud ärakiri või fotokoopia otsuste ning põhjuste kohta.

Huvitatud osapooltele menetluse jooksul juhtivorgani poolt saadetavaid kutseid ja muid kirju käsitletakse teatistena ning säilitatakse vastavalt kohtutoimikus või ‑protokollides.

5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik dokumenti adressaadile üle anda? Kas on võimalik kasutada mõnd alternatiivset meetodit?

Sellele küsimusele leiate vastuse ülaltoodud küsimuste vastustest.

6. Kas dokumendi üleandmist jääb kajastama mõni kirjalik tõend?

Tähitud posti esitamisel täidetakse kirjalik tõend selleks ettenähtud blanketil, millele peab olema märgitud kättetoimetamiskuupäev ning vastuvõtja allkiri. Blanketil on märgitud ka postiljoni poolt lisatud adressaadi või kolmanda isiku (kellele teatis üle anti) isikuandmed isikutunnistuselt või mõnelt muult ametlikult isikut tõendavalt dokumendilt.

Teatise kättetoimetamisel tavaposti teel sisaldab teatise kättetoimetamise tõend postiljoni deklaratsiooni, millele peab olema märgitud kättetoimetamiskuupäev, täpne postitamiskoht ja postiljoni allkiri.

ÜlesÜles

Isikliku üleandmise puhul koostab toimingut teostav isik (kohtutäitur, advokaat, vandeadvokaat või volitatud isik) dokumendi, milles on kirjeldatud üleandmisakt, üleandmise kuupäev ja üleandja ning vastuvõtja allkiri.

Teavitamise teostamist tunnistab kohaletoimetamisblankett, välja arvatud juhul, kui seda tuleb kinnitada isiklikult. Sellisel juhul peab see toimuma seaduses kehtestatud korras.

Teavitused säilitatakse alati vastava menetluse kaustas koos teatise üleandmise kuupäeva ja muu informatsiooniga, mis näitab, et teatis on üle antud. Tõend kättetoimetamise kohta tuleneb alati ülalnimetatud eeldustest ning seetõttu on aktsepteeritav, kui tõend esitatakse kolme päeva jooksul pärast kinnituses näidatud kättetoimetamiskuupäeva.

7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ning adressaat ei saa dokumenti kätte või teenuse kulgu häiritakse seaduserikkumisega (nt dokument antakse üle kolmandale isikule)? Kas dokumendi üleandmine kehtib edasi (nt kas seaduserikkumist on võimalik heastada) või tuleb teostada uus üleandmisakt?

Kõik, mis ilmneb peale esialgset avaldust, kuid mitte esialgse avalduse puhul, on kehtetu, kui pole teavitatud kostjat või kui riiklikku süüdistajat pole teavitatud menetluse algusest juhtudel, kus viimane peab tegutsema esindava poolena.

Üleandmist ei loeta sooritatuks, kui: sooritust ei ole toimunud; isiku kindlakstegemisel on tehtud viga; väljaande kaudu teavitamist on kasutatud ebaotstarbekalt; on ilmne, et üleandmine toimus pärast adressaadi surma või juriidilise isiku või ettevõtte likvideerimist; on leidnud kinnitust, et adressaat ei tea üleandmisest midagi ega vastuta seetõttu hilisema tegevusetuse eest.

ÜlesÜles

Teavitamine loetakse puudulikuks ka siis, kui üleandmisel ei täideta seaduses ettenähtud formaalsusi.

Adressaadi puue peab olema kohtulikult tõendatud ning on avalduse tähtaja subjektiks.

Kui ebaregulaarsus ilmneb kaitsja hilisemas teavitamises kui seaduses ettenähtud, peab kaitse olema vastu võetud määratud perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui esitatakse avaldus kaitsja uuest kohaste tingimustega teavitamisest. Kui on eiratud juriidilisi formaalsusi, tunnistatakse üleandmine kehtetuks ainult juhul, kui tekitatud viga kahjustab adressaadi õigust kaitsele.

Kehtetuks tunnistamine nõuab, et tühistatud üleandmisi tuleb korrata.

Kui kostja või riiklik süüdistaja jätkab menetlusel ilma koheselt avaldamata, et neid pole teavitatud, loetakse üleandmisel ilmnenud puudused heastatuks.

Teavituste puhul sooritamata jäetud seaduses ettenähtud formaalsuste kohta peab avalduse tegema osapool, kes vea tõttu kahju kannatab.

Formaalsuste puudulikkuse hindamine kuulub kohtuniku pädevusse, kes peab selle olemasolu tunnustama, kui seadus seda kinnitab või kui teostatud ebaregulaarsus võib mõjutada hagi uurimist või lõpptulemust.

8. Kas ma pean dokumendi üleandmise teenuse eest maksma? Kui jah, siis kui palju?

Dokumentide üleandmise ja teavitamise teenuse eest ei tule eelnevalt tasuda.

Teenuse osutamise eest isiklikult vastutava kohtutäituri sõidu- ja postikulud, telefonikõnede, fakside või telegrammide saatmise hind sisaldub üldistes kohtukuludes ning selle tasub kaotanud osapool pärast menetluse lõppu.

Eralditeostatavaid seadusandlikke teavitusi (menetluse käiku mittepuutuvaid) sooritab alati kohtutäitur. Nende eest tasub teavituse taotleja ning tasu sisaldab nimetatud kohtutäituri sõidukulusid.

Täiendav informatsioon

Siinseid andmeid laiendatakse ja värskendatakse aeg-ajalt. Neid andmeid ei tohi käsitada doktriinina, pigem peegeldavad nad seaduste regulatiivset sisu ja kasutatavat keelt, et vältida eritõlgendusi, olles koostatud lihtsa ja kokkuvõtliku ülevaate saamiseks Portugali seadustest.

Siinse info lugemine ei välista ühelgi juhul vajadust pöörduda asjatundjate poole.

Hoolikalt analüüsides võite leida täiendavat infot järgmistelt veebilehtedelt:

  • Kõrgeim kohus English - français - português
  • Justiitsministeerium English - português
  • Konstitutsioonikohusportuguês
  • Lissaboni apellatsioonikohusportuguês
  • Coimbra apellatsioonikohusportuguês
  • Evora apellatsioonikohus English - français - português
  • Porto apellatsioonikohusportuguês
  • Peaprokurörportuguês
  • Õigusalase väljaõppe keskus English - français - português (vastutab Portugali kohtunike koolitamise eest)
  • Õigusemõistmise peadirektoraata português (väljastab muuhulgas kohtute kontaktandmeid, andmeid nende territoriaalsest jurisdiktsioonist ning ametliku lehekülje ligipääsetavusest)
  • Seadusandliku poliitika planeerimiskomitee English - português Justiitsministeeriumi juures
  • Isikuregistrite ja notaribüroode peadirektoraatportuguês
  • Tarbijakomiteeportuguês
  • Portugali kohtunike assotsiatsioonportuguês
  • Kohutametnike assotsiatsioonportuguês riikliku süüdistaja juures
  • Advokatuurportuguês
  • Õigusaktideportuguês sidusandmebaas (sisaldab seeria I D.R. seadusi ja direktiive, mis on avaldatud alates 01.01.1970; võimaldab vaba juurdepääsu seeria I D.R. seadustele ja direktiividele, mis on avaldatud alates 01.01.1970)

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 25-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik