Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Poola

Viimati muudetud: 05-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas?

Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik menetlusdokumenti adressaadile isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

Kas sellest olenemata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas seaduserikkumist saab parandada) või tuleb dokument uuesti kätte toimetada? 7.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas?

Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Menetlusdokumentide kättetoimetamine tähendab üksikisikule juurdepääsu tagamist temale seaduses ettenähtud kirjavahetusele.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine on väga oluline tsiviilkohtumenetluste puhul, kuna sellest tulenevad mitmed õiguslikud tagajärjed. Menetlusdokumentide nõuetekohasest kättetoimetamisest sõltub kohtumõistmise läbipaistvuse põhimõtte järgimine, poolte õiguste tagamine ja nende võimalus end kaitsta, menetluse seaduslikkust reguleerivate normide järgimine, tähtaegade korrektne arvutamine ja seega ka kohtuotsuste kehtivus.

Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivad normid on kohustuslikud; need ei olene poolte äranägemisest. Kõnealused normid on sätestatud tsiviilmenetluse seadustiku artiklites 131-147.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Poolas toimetatakse menetlusdokumendid kätte vorminõudeid järgides, s.t ametiülesande korras. Kätte toimetatakse järgmised dokumendid: kohtudokumendid (mille kohus toimetab kätte kohtuasja pooltele ja teistele kohtumenetluses osalevatele isikutele), sealhulgas igat liiki teatised, kohtukutsed ja muud dokumendid, mille puhul kasutatakse tavaliselt tüüpvormi ja millele lisatakse kirjalike õiendite (poolte taotlused ja õiendid, menetluse algatamise avaldused ning muud menetluse käigus kohtule saadetud kirjad) koopiad ning muud dokumendid, nagu eksperdiarvamused ja kohtuotsuste või -määruste koopiad.

ÜlesÜles

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Menetluse käigus toimetab menetlusdokumendid kätte kohus. Kättetoimetamisega tegelevad postkontor, kohtutäitur, uksehoidjad (kohtus) ja kohtuteenuseid osutav asutus. Tavaliselt toimetatakse dokumendid kätte posti teel. Kui dokumentide kättetoimetamisega posti teel kaasnevad teatavad probleemid, võib kohus teha määruse, lubades kõnealused dokumendid kätte toimetada uksehoidjatel. Täitemenetluse käigus toimetab menetlusdokumendid kätte kohtutäitur. Justiitsministril on õigus luua kohtuteenuseid osutav asutus, määrata kindlaks selle organisatsiooniline ülesehitus ning menetlusdokumentide kättetoimetamise üksikasjalik kord.

Vorminõuete põhimõtet ei pea järgima advokaadid ja õigusnõustajad, kes võivad menetlusdokumendid üksteisele kuupäevalise kättesaamistõendi vastu isiklikult üle anda. Menetlusdokumendid võib kohtukantseleis isiklikult üle anda ka isikutele, kes on oma isikut tõendanud ning kinnitavad kättesaamist.

Lisaks sellele võib kohtu eesistuja erisätete alusel teha määruse, et kohtudokumendid tuleb kohalikele asutustele ja advokaatidele isiklikult kätte toimetada ning et kohalike asutuste poolt kohtule saadetud kirjad tuleb isiklikult vastu võtta. Kohtuga ühes hoones asuvatele asutustele võib kirjad ja saadetised kättesaamistõendi vastu üle anda isiklikult ilma kohtu postiteenistust kaasamata. Kui ettevalmistav dokument esitatakse nii hilja, et selle koopiat ei ole võimalik koos kohtukutsega kätte toimetada, võib selle kätte toimetada kohtuistungil.

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Kohtudokumendid toimetatakse kätte tähitud kirjaga kättesaamistõendi vastu.

ÜlesÜles

Tööõiguslike või sotsiaalkindlustusõigusega seotud asjade puhul võib kohus kutsuda pooled, tunnistajad, eksperdid või muud isikud kohtusse mis tahes muul asjakohasel viisil, kui see on asja lahendamiseks vajalik.

Äriõiguslike asjade puhul peab õiendite ja lisade koopiad teisele poolele menetluse käigus isiklikult kätte toimetama pool, keda esindab advokaat või õigusnõustaja. See ei kehti aga dokumentide kohta, mille puhul tähtaeg sõltub dokumendi kohtule esitamise kuupäevast (nt vastuhagid, apellatsioonkaebused, kassatsioonkaebused, kaebused, tagaseljaotsuse peale esitatud kaja või maksekäsu peale esitatud kaebus, maksekäsu taotlused, hagi tagamise avaldused, menetluse taasavamise taotlused).

Kui adressaadiks on füüsiline isik, tuleb talle menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetada, s.t need tuleb üle anda talle või, kui ta on teovõimetu, tema seadusjärgsele esindajale.

Juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta organisatsioonile mõeldud kirjad toimetatakse kätte isikule, kel on õigus neid kohtus esindada, või antakse üle töötajale, keda organisatsiooni juht on volitanud kirju vastu võtma.

Kui isikule on määratud õigusesindaja või kui isik on volitatud kohtudokumente vastu võtma, toimetatakse dokumendid kätte nendele.

Kui poolele on määratud õigusesindaja, ei tohi dokumente poolele endale kätte toimetada, välja arvatud juhul, kui esindaja volitusi on piiratud või dokumente on volitatud kätte saama mõni muu isik. Tähtaegu arvutatakse dokumendi õigusesindajale kättetoimetamise hetkest isegi juhul, kui kohus on dokumendi kätte toimetanud ka asjaomasele poolele.

ÜlesÜles

Kohtudokumente kätte saama volitatud isik peab olema töötaja, kes vastutab seda tüüpi kirjavahetuse kättetoimetajalt või postkontoris või kohtus isiklikult vastuvõtmise eest.

Füüsilisest isikust ettevõtjatele tuleb dokumendid kätte toimetada vastavalt füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Eraldi sätete alusel kohturegistris registreeritud ettevõtjatele ja äripartneritele tuleb dokumendid kätte toimetada registris esitatud aadressil, kui pool ei ole osutanud, et dokumendid tuleb kätte toimetada muul aadressil.

Dokumendid võib isiklikult kätte toimetada ka asjaomase isiku esitatud taotlust lahendava kohtu määratud esindajale kohtumenetluses. Seda tehakse, et toimetada hagiavaldus või mõni muu dokument, millest tuleneb poole kaitseõigus, kätte poolele, kelle alaline või ajutine elukoht on teadmata. Esindaja võivad määrata ka organisatsioonid, millel puudub esindusorgan või mille liikmete elukoht ei ole teada.

Kui poole elukoht on teadmata ning dokument, mis tuleb talle kätte toimetada, ei too kaasa kaitseõigust, käsitletakse kättetoimetamisena selle ülesriputamist kohtuhoone teadetetahvlile.

Kui pooled ja nende esindajad ei teata oma aadressi muutumisest ja kohus uut aadressi ei tea, jäetakse dokument kohtutoimikusse ning käsitletakse kättetoimetatuna (välja arvatud menetluse taasavamise avalduse puhul). Dokumendi esmakordsel kättetoimetamisel teavitab kohus poolt selle kohustusest teatada igasugusest aadressi muutumisest ja selle tegemata jätmisest tulenevatest tagajärgedest.

Välisriigis elavale isikule mõeldud dokumendid tuleb kätte toimetada tema õigusesindajale või Poolas elavale dokumente kätte toimetama volitatud isikule; kui selliste isikute nimesid ei ole avaldatud, tuleb dokumendid jätta poole hagiavalduses nimetatud aadressile.

ÜlesÜles

Vangidele toimetatakse dokumendid kätte vangla või kinnipidamisüksuse juhi kaudu.

5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik menetlusdokumenti adressaadile isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)?

Dokumendid võib kätte toimetada kodus, töökohas või mis tahes kohas, kus adressaat viibib. Kättetoimetamise koha määravad pooled vastavalt nõudele teavitada kohut oma aadressist ja selle muutumisest. Kättetoimetajad ei ole kohustatud adressaadi uut aadressi otsima. Kohus teostab erisätete alusel uurimise poole aadressi tuvastamiseks vaid perekonna- või eestkosteasjades; kostja aadressi tuvastamiseks võib uurimise algatada ka töötaja esitatud hagiga seotud asjade puhul. Kui dokumentide kättetoimetamine adressaadi koju osutub raskeks, võib kohus erandjuhul teha määruse dokumentide kättetoimetamiseks isiku töökohas. Juhul kui pool ei ole kättetoimetamiseks esitanud muud kui ainult koduse aadressi, ei ole kohus kohustatud töökoha aadressi kohtutoimikust otsima.

Asenduskättetoimetamist, s.t kättetoimetamist adressaadist erinevale isikule, kasutatakse füüsiliste isikute puhul ainult seaduses selgelt sätestatud viisil. Sellisel juhul käsitletakse dokumenti adressaadile kättetoimetatuna.

Kui adressaat ei ole kodus, annab kättetoimetaja kirja üle täiskasvanud kaaselanikule või kui sellist isikut kohal ei ole, jätab selle ühistule, hooldajale või munitsipaalorganile, kui kõnealune isik ei ole kohtuasja vastaspool ja nõustub selle adressaadile edastama. Kui kirja ei õnnestu eespool nimetatud viisil kätte toimetada või kui adressaat või kaaselanik keeldub seda vastu võtmast, jäetakse see postkontorisse või munitsipaalorgani ruumidesse ning adressaadi elukoha uksele kinnitatakse või tema postkasti pannakse selle kohta teade. Kirju hoitakse seitse päeva pärast nende saamist. Kui kirjale selle aja jooksul järele ei tulda, saadetakse see tagasi kohtusse. Kirja kättesaamise ajaks peetakse selle vastuvõtmise või vastuvõtmise lõpptähtaja kuupäeva.

ÜlesÜles

Samasugune kord kehtib ka juhul, kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast ning seda ei ole võimalik kättetoimetamise kohta jätta.

Kõnealune kord kehtib füüsiliste ja juriidiliste isikute, organisatsioonide ja riigiasutuste suhtes. See ei kehti, kui juhtkond, hooldaja või munitsipaalorgan keeldub kirja vastu võtmast.

Kui kirja ei saa juriidilistele isikutele kätte toimetada seetõttu, et aadressi muutumisest ei ole teavitatud, jäetakse kiri kohtutoimikusse ning käsitletakse kättetoimetatuna.

Kui kirja ei saa juriidilistele isikutele või organisatsioonidele, kelle suhtes kehtib registreerimisnõue, kätte toimetada seetõttu, et aadressi muutus on jäänud registreerimata, jäetakse kiri kohtutoimikusse ja käsitletakse kättetoimetatuna, kui kohtule ei ole nende uus aadress teada.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Saadetisele tavaliselt lisatav kättesaamistõend tõendab dokumendi kättetoimetamist ja kättetoimetamise kuupäeva. See näitab, et adressaat võttis eespool nimetatud kirja vastu kõnealusel kuupäeval eespool nimetatud aadressil. Vastuvõtja kinnitab dokumendi kättetoimetamist ja kuupäeva oma allkirjaga. Kui ta seda teha ei saa või ei soovi, märgib kättetoimetaja sellele üleandmise kuupäeva ning allkirjastab selle saaja asemel ise, märkides sellele ka põhjuse, miks seda ei teinud adressaat. Pärast dokumendi kättetoimetamist paneb postkontor kättesaamistõendi esimesele leheküljele kuupäevaga templi, mis kinnitab kahtluste vältimiseks kuupäeva.

Postkontori esitatud kättesaamistõend on ametlik dokument, mis tõendab dokumendi kättetoimetamist ja kättetoimetamise kuupäeva. Isikud, kes väidavad, et dokument toimetati kätte mõnel muul kuupäeval, peavad esitama selle kohta tõendid.

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

Kas sellest olenemata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas seaduserikkumist saab parandada) või tuleb dokument uuesti kätte toimetada?

Kui kättetoimetaja rikub kättetoimetamise suhtes kehtivaid õigusnorme, peetakse kõnealust kättetoimetamist kehtetuks ning menetlustoimingu võib tühistada.

Kui dokument toimetatakse kätte valele isikule, muutub see adressaadi suhtes kehtivaks kohe, kui adressaat selle vastu võtab.

Pooled ei saa dokumentide kättetoimetamise kohta tehtud kohtulahendeid edasi kaevata. Seda, et kättetoimetamist ei toimunud või et seda ei teostatud nõuetekohaselt, võib menetluse pool aga kaevata muude küsimustega seotud apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse või muu kaebuse esitamisel. Kehtetuks tunnistamise põhjusena võtab kohus ametlikult arvesse seda, kui pooled võivad menetlusosalistele kohtudokumendi kätte toimetamata jätmise tõttu kaotada võimaluse kaitsta oma õigusi.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Mitte otseselt.

Dokumentide kohtupoolse kättetoimetamise kulud sisalduvad poole makstavates kohtulõivudes (register), mis määratakse kindlaks vastavalt kehtivatele õigusnormidele kohtuasja sisulisel arutamisel.

Täiendav informatsioon

Poola Justiitsministeerium

http://www.ms.gov.pl polski

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik