Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Holland

Viimati muudetud: 26-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa kätte menetlusdokumenti või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (näiteks kas seaduserikkumist saab parandada) või tuleb dokument uuesti kätte toimetada? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtumenetluses on väga oluline, et menetlusosalised oleksid täielikult teadlikud teineteise seisukohtadest asjas. Teades vastaspoole argumente on võimalik anda põhjendatud vastus. Menetlusosaliste seisukohtadest võimalikult asjakohase teavitamise tagamiseks sätestavad asjaomased normid, et nimetatud seisukohti sisaldavad dokumendid tuleb edastada menetlusosalistele.

Madalmaades tuntakse seda menetlusdokumentide kättetoimetamise (kohtuametniku vahendusel) või teavitamise nime all (posti teel). Mõlemal juhul on tegevuse eesmärk sama, s.t poolte teavitamine menetlusest.

Kohtumenetlust võib Madalmaades algatada kohtukutse edastamise ja avalduse või hagiavalduse esitamisega. Seaduses on sätestatud, millal tuleb kasutada kohtukutset ja millal tuleb esitada avaldus või hagiavaldus. (Lisateabe saamiseks vaata asja algatamise korda). Kohus kõrvaldab puuduse, kui on valitud vale tegutsemisviis.

Juhul kui menetlust alustatakse kohtukutse alusel, edastab kohtuametnik kohtukutse hageja nõudmisel kostjale. Niipea, kui hageja on andnud asja pädeva kohtu nn kohtuasjade nimekirja, saab kostja esitada oma vastuse, mis tuleb edastada teisele poolele, samuti kõik järgnevalt esitatud menetlusdokumendid. Kostja vastus esitatakse nn kohtuasjade nimekirja istungil. Kui pooli peab esindama õiguslik esindaja, saadetakse dokumendid tavaliselt ka teineteisele, et oleks võimalik neid edaspidi kaasa võtta.

ÜlesÜles

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetlus  algab avalduse või hagiavalduse postitamisest pädeva kohtu kantselei aadressil. Asjaomane kohus saadab seejärel avaldajale või hagejale ja hagiavalduses nimetatud või hagiavaldusest ilmnevatele teistele menetlusosalistele kohtukutse samuti posti teel. Mõnedel juhtudel peab hagiavalduse kätte toimetama kohtuametnik, eelkõige abielulahutusasjade puhul.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Hageja peab korraldama, et kostjat teavitataks kohtukutsest ja -lahendist ametlikus korras, s.t kohtuametniku kaudu.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Kohtuametnik, kelle alaline asukoht on Madalmaades.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluse puhul peab avaldaja või hageja esitama üksnes avalduse või hagiavalduse pädeva kohtu kantseleisse. Kõnealuse kohtu kantselei väljastab seejärel avaldajale/hagejale ja (avalduses nimetatud) menetlusosalistele (välja arvatud abielulahutuse asjade puhul) kohtukutse ja samuti teised menetlusdokumendid. Olenevalt olukorrast saadetakse kohtukutse või menetlusdokumendid kas tava- või tähitud postiga.

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Kohtukutsega alustatud menetluse puhul toimetab kohtukutse kätte kohtuametnik. Kohtuametniku väljastatud ametlikku dokumenti nimetatakse „exploot” (edaspidi ka „kohtukutse”) ja see on juriidiliselt usaldusväärne (autentne akt). Nimetatud dokument edastatakse  vastaspoolele tavaliselt isiklikult. Kui vastaspool keeldub kohtukutset vastu võtmast, märgib kohtuametnik sellel tema keeldumise. Sellega eeldatakse, et isik on ärakirja kätte saanud, isegi juhul kui nimetatud isik, kellele kohtukutse oli adresseeritud, keeldus seda vastu võtmast. Kohtuametnik kas jätab dokumendi ärakirja asjaomase isiku valdusesse kinnises ümbrikus või saadab selle posti teel. Kui kohtuametnikul ei õnnestu dokumenti isiklikult vastaspoole kätte toimetada, võib ta asjaomase dokumendi jätta kellegi teise kätte, kes viibib vastaspoole kodusel aadressil, tehes märke, kelle kätte dokument anti (näiteks pereliige). Kui ka see ei ole võimalik, jätab kohtuametnik dokumendi saaja kodusele aadressile kinnises ümbrikus või saadab selle posti teel.

ÜlesÜles

Kui tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (näiteks provintsi- ja kohalike omavalitsuse asutustega), toimetatakse kohtukutse asutuse asukohta või selle büroo asukohta, asutuse juhi kätte isiklikult või tema alalisse elukohta. Kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, toimetatakse kohtukutse juriidilise isiku kontorisse või mõne juhatuse liikme kätte isiklikult või tema alalisse elukohta.

Kui dokumentide kättetoimetamine posti teel (teavitamine) on piisav, saadetakse asjakohased dokumendid tavaliselt posti teel või kulleriga. Üks võimalus on veel anda dokumendid üle nn kohtuasjade nimekirja istungil.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses toimetab kohtuametnik dokumendid kätte äärmiselt harva. Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses saadab kohtukantselei kohtukutsed avaldajale/hagejale ja teistele menetlusosalistele kas tava- või tähitud postiga, nagu on nimetatud 4. küsimuse vastuses. Ka menetlusdokumendid saadab kohtusekretär kas tava- või tähitud postiga.

Kui te asute välismaal ja soovite Madalmaades elavale või viibivale isikule teatada, et ta ilmuks kohtusse välismaal, tuleb pöörduda Madalmaades asuva kohtuametniku poole. Seda saab teha, kui saata asjaomane dokument Hollandi kohtuametnikule, kellel on vastuvõtva asutuse volitused EÜ dokumentide kättetoimetamise määruse alusel. Alternatiivina võib asjaomase kohtu asukohariigi edastav amet saata dokumendi otse tähitud kirjaga asjaomasele menetlusosalisele või -osalistele.

5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi kodus)?

Kohtukutse alusel algatatud menetlus

Kui saajat ei ole isiklikult kohal, võib asjaomase dokumendi ärakirja anda isiku pereliikmele või muule isikule, kes viibib nimetatud paigas. Kõnealuselt isikult eeldatakse, et ta edastab ärakirja adressaadile õigeaegselt.

ÜlesÜles

Kui ärakirja ei ole võimalik jätta ühelegi ülalnimetatud isikutest, jätab kohtuametnik dokumendi ärakirja kinnises ümbrikus saaja kodusele aadressile. Kui ka see ei ole võimalik, saadetakse ärakiri viimase võimalusena posti teel.

Loomulikult võib juhtuda, et isiku alaline elukoht Madalmaades ei ole teada, millisel juhul toimetatakse dokument asja menetleva kohtu piirkonna prokuröri kontorisse. Sama on kohaldatav juriidiliste isikute puhul.

Isikute puhul, kelle alaline elu- või asukoht väljaspool Madalmaid, kuid Euroopa Liidu liikmesriigis, on teada, tuleb dokumendid toimetada kätte EÜ määruse nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta) alusel.

Avalduse või hagiavalduse alusel algatatud menetlus

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses on dokumentide edastamise põhieeldused teised. Nimelt on avaldaja või hageja ja teised menetlusosalised, kas hagiavalduses või kostja vastuses (sisse antud kohtukantseleisse), ise määranud aadressi, millel nendega saab ühendust võtta, seetõttu on kohtukutse tavapostiga saatmine põhjendatud.  Niisiis võib kindlalt eeldada, et kohtukutse saadakse tegelikult kätte.

Kui menetlusosaline ei ole andnud kontaktaadressi, saadetakse talle kohtukutse tähitud kirjaga. Kui kiri tagastatakse kohtusekretärile, kontrollib viimane, kas saaja on kantud vastavatesse registritesse kohtukutsel märgitud aadressil postitamiskuupäeval või hiljemalt üks nädal pärast seda. Kui see on nii, saadab kohtusekretär kohtukutse viivitamata tavapostiga. Muul juhul parandab kohtusekretär aadressi (kui võimalik) ja saadab taas kohtukutse tähitud kirjaga, välja arvatud juhul, kui kohus ei määra teisiti.

ÜlesÜles

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses võib olla vaja kohaldada ka rahvusvahelisi norme. Kättetoimetamine peab sellisel juhul toimuma kooskõlas EÜ määruse nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta) artikli 14 lõikega 2, kui avaldaja/hageja või teiste menetlusosaliste alaline elu- või asukoht Madalmaades ei ole teada, kuid on teada nende alaline elu- või asukoht riigis, kus kehtib EÜ dokumentide kättetoimetamise määrus.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kohtukutsega alustatud menetluse puhul märgib kohtuametnik kohtukutsel isiku, kelle kätte jäeti kohtukutse ärakiri, ja tema pädevuse. See on ümberlükkamatuks tõendiks nimetatud dokumendi väljastamise ja saamise kohta.

Kohtuametnik on kohustatud allkirjastama kohtukutse ja selle ärakirjad; kui ta seda ei tee, on dokument õigustühine. Sellele vaatamata saab nimetatud tähelepanematust parandada viisil, mida tuntakse puuduse kõrvaldamisena.

Kui dokument saadetakse vastaspoolele tähitud kirjaga, ei jää sageli kirjalikku tõendit, kuna kogemus näitab, et vastaspool tavaliselt keeldub andmast vastuvõtu kohta allkirja.

Sama kehtib avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluse puhul, kui pooled on kutsutud kohtusse või dokument on saadetud tähitud kirjaga.

7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa kätte menetlusdokumenti või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (näiteks kas seaduserikkumist saab parandada) või tuleb dokument uuesti kätte toimetada?

Madalmaades on tavaline praktika, et kohtukutse toimetatakse kätte isikule, kellele see on adresseeritud. Kui nimetatud isikut ei ole kohal, lubab seadus toimetada dokumendi kohalviibiva pereliikme või kolmanda isiku kätte, jättes dokumendi alternatiivina saaja elu- või asukohta või saates postiga. Kaht viimati nimetatud võimalust kasutatakse ainult juhul, kui kohal ei ole ühtegi isikut, kellele kohtuametnik saaks dokumendi kätte toimetada. Kõikidel nimetatud juhtudel loetakse dokument kõnealusele isikule kättetoimetatuks tingimusel, et on järgitud seaduses sätestatud korda.

Mitmed asjaolud võivad põhjustada kohtukutse õigustühisuse, nagu seaduses sätestatud üksikasjade märkimata jätmine. Samuti on dokument õigustühine, kui kohtuametnik ei ole seda allkirjastanud (vaata vastust 6. küsimusele). Siiski võetakse nimetatud juhtudel arvesse, kas tähelepanematus põhjustas isikule, kellele dokument oli adresseeritud, ebamõistlikke takistusi. Kui ei põhjustanud, siis dokument tühine ei ole.

Puuduse, mis põhjustas dokumendi õigustühisuse, võib kõrvaldada uue dokumendiga, kas dokumendi kättetoimetamist nõudva isiku nõudel või kohtu algatusel.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses eeldatakse, et avaldaja/hageja ja teiste menetlusosaliste aadressi üksikasjad on õiged; seetõttu, kui kohtukutset kätte ei saada, on avaldaja/hageja või muu menetlusosaline põhimõtteliselt isiklikult vastutav.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju?

Dokumentide kättetoimetamine on tasuline. Kättetoimetamise eest tuleb maksta kohtuametnikule. Tasusid on kahesuguseid: need koosnevad kohtuametniku ja kliendi vahel kokkulepitavast osast ja vastaspoole tasutavast, valitsuse poolt kindlaksmääratud osast. Viimatinimetatud tasu kohtuametniku toimingute eest on arvestatud menetluskuludesse.

Täiendav informatsioon

Osa ülaltoodud teabest pärineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitest 45–66, 271–277 ja 291. Lisateavet leiate veebilehelt Overheid.nl Nederlands:

  • Kliki lingil “wet- en regelgeving” (seadused ja määrused)
  • sisesta: “burgelijke rechtsvordering” (tsiviilmenetlus) (number 3 all pealkirjades)
  • vali: “Wetboek van Burgelijke Rechtsvordering” (Tsiviilmenetluse seadustik)

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik