Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Luksemburg

Viimati muudetud: 26-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 5.
6. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa menetlusdokumenti kätte, või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas menetlusviga saab parandada?) või tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada? 6.
7. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tuleb maksta, kui jah, siis kui palju? 7.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Luksemburgis on menetlusdokumentide kättetoimetamine (pr k „notification”) üldmõiste, mis hõlmab mitmesuguseid isiku teavitamise menetlusi.

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel (pr k „signification”) viitab erikorrale, mille kohaselt kohtutäitur annab menetlusdokumendi asjaomasele isikule üle tema elu- või asukohas.

Enamik menetlusdokumente toimetatakse kätte tähitud kirja teel väljastusteatega.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel on kindlam kui posti teel. Seetõttu toimetab kõige tähtsamad menetlusdokumendid (dokumendid, millega algatatakse kohtumenetlus, kohtuotsused, apellatsiooni teated jne) seaduse järgi kätte kohtutäitur.

Seevastu esimese astme kohtuasjade kohtukutsed saadetakse alati tähitud kirjana. Olenevalt menetluse liigist korraldab kohtukutse kättetoimetamise kas kohtukantselei (nt üürivaidlustes) või kohtutäitur. Sel juhul toimetab kohtutäitur menetlusdokumendi kätte posti teel, isiklikult üleandmise asemel.

Kui edasikaebuse esitamise tähtaja kulgemine algab kohtuotsuse kättetoimetamisega, on tavaliselt vajalik isiklik üleandmine kohtutäituri poolt. Üürivaidlustes ja tööõiguse asjades algab edasikaebamistähtaeg erandina esimese astme kohtuotsuse kättetoimetamisega kohtukantselei kaudu.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Kohtumenetluses tuleb enamik teateid kätte toimetada enne nende esitamist kohtunikule.

ÜlesÜles

Seaduses on sätestatud, et kohtumenetlust algatavad menetlusdokumendid, millega kostja kutsutakse isiklikult või esindatuna advokaadi poolt kohtusse, toimetatakse kätte ametlikult.

Kohtuotsuste kättetoimetamine on samuti vajalik nende jõustumiseks (res judicata õigusjõud).

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Luksemburgis võib menetlusdokumendi isiklikult kätte toimetada üksnes kohtutäitur.

Enamikel juhtudel peab kohtus asja algatamiseks menetlusdokumendid kätte toimetama kohtutäitur. Pärast kohtuotsuse tegemist toimetab kohtutäitur kohtuotsuse kaotajale poolele kätte. Sellega algab edasikaebuse esitamise tähtaja kulgemine. Kui määratud tähtaja jooksul edasikaebust ei esitata, kohtuotsus jõustub. Kui kaotaja pool soovib edasi kaevata, toimetab apellatsioonkaebuse esitamise teate kätte kohtutäitur.

Seadusega on sätestatud mõned erandid kohtutäituri ainuõigusele toimetada dokumente isiklikult kätte.

Näiteks esimese astme kohtus algab menetlus sageli kohtule adresseeritud hagiavaldusega. Kohtukantselei toimetab kohtukutse menetlusosalistele kätte, lisades kutsele kohtule esitatud hagiavalduse ärakirja. Nimetatud kord on kohaldatav eriti üürivaidlustes, kuid seda järgitakse ka tööõiguse ja maksekäsu asjades.

Kohtukutsed toimetatakse samuti kätte kohtukantselei kaudu teatud ringkonnakohtu menetlustes, eelkõige kui asi on kohtu esimehe pädevuses.

Advokaadil puudub õigus menetlusdokumente vahetult kätte toimetada; ta peab kasutama kohtutäituri abi. Kuid, niipea kui menetlus on alanud ja mõlemat poolt esindab advokaat, võib kohtumenetluse teateid ja dokumentaalseid tõendeid edastada ühelt advokaadilt teise kätte, kusjuures eraldi vorminõudeid ei pea järgima. On heaks tavaks, et nimetatud viisil edastatud menetlusdokumendi kättesaamisest teatab advokaat viivitamata.

ÜlesÜles

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

4.1. Kokkuvõte menetlusdokumentide kättetoimetamise viisidest

Enamik menetlusdokumente toimetatakse kätte tähitud kirja teel väljastusteatega.

Kui postitöötaja saab saaja kätte, palub ta allkirjastada väljastusteate, mis seejärel tagastatakse saatjale. Kui saaja keeldub väljastusteadet allkirjastamast, teeb postitöötaja märke menetlusdokumendi kättetoimetamise asjaolu kohta.

Kui saajat ei saada kätte, kuid mõni teine isik võtab tähitud kirja vastu, siis kannab postitöötaja isiku nime väljastusteatesse. Enamikes asjades ei kehti kättetoimetamine kolmandale isikule samaväärselt kättetoimetamisega asjaomasele isikule.

Kui kedagi ei saada kätte, kuid saaja aadress on õige, jätab postitöötaja postkasti teate, milles palub saajat tulla määratud aja jooksul postiasutusse kirjale järgi. Sellega loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, isegi kui saaja ei lähe postiasutusse.

Kui aadressi õigsuses pole võimalik veenduda, tagastab postitöötaja kirja saatjale ja teatab talle, et menetlusdokument ei ole kätte toimetatud. Sellisel juhul peab hageja esitama uue aadressi. Kui saaja aadress ei ole teada, võib hageja loobuda tavalise kättetoimetamise menetlusest ja anda asja üle kohtutäiturile, et viimane toimetaks dokumendid isiklikult kätte, koostades vajadusel protokolli teostatud otsingute kohta.

Kirjeldatud menetlusdokumentide kättetoimetamise korda kohaldatakse üksnes juhul, kui saaja elukoht on Luksemburgis. Kui saaja elu- või asukoht on välismaal, peab menetlusdokumendi kätte toimetama kohtutäitur.

ÜlesÜles

4.2. Kokkuvõte menetlusdokumentide kättetoimetamisest kohtutäituri vahendusel

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel tähendab menetlusdokumendi isiklikku üleandmist saajale.

Tavaliselt läheb kohtutäitur saaja koju. Kuid menetlusdokumendi võib üle anda igal pool, kus kohtutäitur saab saaja kätte, näiteks töökohas.

Kui kohtutäitur saab saaja kätte kodus, edastab ta viimasele menetlusdokumendi tõestatud ärakirja. Kohtutäitur koostab menetlusdokumendi kättetoimetamisakti mis lisatakse algdokumendile. Nii menetlusdokument kui akt tagastatakse seejärel dokumendi kättetoimetamist taotlevale isikule.

Kui saaja ei viibi kodus, võib menetlusdokumendi üle anda mõnele teisele kohalviibivale isikule, kaasa arvatud üle 15-aastasele alaealisele. Kättetoimetamisaktis märgib kohtutäitur, et menetlusdokument on kätte antud. Kui menetlusdokument anti üle kolmandale isikule, peab dokument olema kinnises ümbrikus, et kolmas isik ei saaks seda ilma ümbrikut avamata lugeda.

Kui saaja ei viibi kodus, kuid aadress on õige, jätab kohtutäitur postkasti kinnises ümbrikus dokumendi ärakirja ja väljastusteate. Hiljemalt esimesel tööpäeval pärast külastust saadab kohtutäitur saajale teise ärakirja tavakirjana. Nimetatud toimingute kohta koostab kohtutäitur akti, mis lisatakse kättetoimetatud algdokumendile.

Kui kohtutäitur ei saa kedagi kodust kätte ja aadressi suhtes tekib kahtlusi (näiteks kui ei ole postkasti), teeb ta saaja asukoha kohta päringuid. Seejärel koostab kohtutäitur teostatud päringute tulemuste kohta protokolli.

5. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui menetlusdokument saadetakse tähitud kirjana, on tõendiks kättetoimetamisteade. Kui menetlusdokumendi toimetab kätte kohtutäitur, koostab kohtutäitur kättetoimetamisakti. Kohtutäitur on ametikandja. Tema koostatud akt või protokoll on kirjalik tõend, välja arvatud kui on tõestatud võltsimine.

ÜlesÜles

6. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa menetlusdokumenti kätte, või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas sellele vaatamata on menetlusdokumendi kättetoimetamine kehtiv (nt kas menetlusviga saab parandada?) või tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada?

Kui menetlusdokumentide kättetoimetamise korda on rikutud, võib kättetoimetamine osutuda õigustühiseks.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on vormivea tõttu tühine üksnes siis, kui menetlustoiminguga tekitati saajale kahju.

Selle küsimuse peab lahendama kohtunik.

Kui saajale ei olnud võimalik menetlusdokumenti isiklikult kätte toimetada ja saaja ei ilmunud kohale, võib kohtunik hagejat paluda korrata kohtusse kutsumise menetlustoimingut. Selle eesmärgiks on välja selgitada, miks asjaomane pool kohale ei ilmunud.

Asjades, mil kohtukutse toimetatakse menetlusosalistele tavaliselt kätte kohtukantselei kaudu, võib kohtunik paluda hagejal korraldada kättetoimetamise kohtutäituri abil, kui on alus kahelda tähitud kirja teel kättetoimetamise kehtivuses.

Viimase võimalusena võib kohtunik keelduda tagaseljaotsuse tegemisest, välja arvatud juhul, kui tuvastatakse, et kohtusse mitteilmunud poolt on teavitatud isiklikult. Kui see nii ei ole (nt kui kohtukutse edastati mõnele teisele isikule samal aadressil), teeb kohus tagaseljaotsuse ja asjaomasel poolel on võimalus taotleda oma asja uut menetlemist.

7. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tuleb maksta, kui jah, siis kui palju?

Kättetoimetamine kohtukantselei kaudu on tasuta. Kohtutäiturile on Luksemburgis seadusega ette nähtud kindel kättetoimetamistasu.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik