Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Leedu

Viimati muudetud: 27-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Leedu

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas?

Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi  kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas?

Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine on menetlustoiming, mis korraldatakse seaduses sätestatud viisil ja vastavaid vorminõudeid järgides. Dokumentide kättetoimetamisega annab kohus saajale võimaluse tutvuda kättetoimetatavate dokumentide sisuga.

Dokumentide kättetoimetamisel kehtivad eraldi normid, mis tagavad, et asjaomane isik saaks kindlasti kätte nimetatud menetlusdokumendi ja teabe, et kindlustada isiku õigus kaitsta oma huvisid menetluse käigus.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Vastavalt Leedu Vabariigi tsiviilmenetluse seadustiku artikli 117 lõikele 1 (vastu võetud 2002. aasta 28. veebruari seadusega nr IX-743 (Leedu Vabariigi ametlik väljaanne, 2002, nr 36-1340)), tuleb kätte toimetada kohtu menetlusdokumendid. Kohtu menetlusdokumendid jagunevad kahte rühma:

  1. menetlusosaliste dokumendid - need on isiku hagiavaldus, vastuhagi, vastus hagiavaldusele, vastus vastuhagile, duplicatio (hageja vastus kostja vastusele), triplicatio (kostja vastus duplicatio’le), eraldi apellatsioonkaebused, apellatsioonkaebused kohtuotsuste peale, kassatsioonkaebused ning vastused neile ja muudele dokumentidele, mille kaudu hagid, nõuded, vastuväited ja seletused esitatakse kirjaliku menetluse käigus (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 110);
  2. kohtu dokumendid (kohtuotsused, korraldused, määrused, otsused, resolutsioonid, kohtuistungite protokollid, kohtukutsed ja teatised) – kõik dokumendid, mis väljastatakse kohtumenetluse käigus (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 116).

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Üldjuhul vastutab kohus dokumentide kättetoimetamise eest. Kui dokumendid toimetatakse kätte tähitud kirjaga, kohtutäituri, kulleri, menetlusosalise, advokaadi jne kaudu – vastutab samuti isik, kes kättetoimetamist korraldab.

ÜlesÜles

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Tsiviilmenetluse seadustik sätestab alljärgnevad menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid:

  • väljastamine vahetult saajale kohturuumides, kus saaja annab dokumendi kättesaamise kohta allkirja (artikkel 127);
  • tähitud kirjaga, kohtutäituri või kulleri vahendusel, ning teatud juhtudel – telekommunikatsioonivahendite kaudu (Leedu Vabariigi tsiviilmenetluse seadustiku artikli 117 lõige 1);
  • menetlusosalise nõusolekul võib kohus talle väljastada menetlusdokumendi saajale kättetoimetamiseks (artikli 117 lõige2);
  • kui pooli või kolmandat isikut esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte üksnes esindajale (artikkel 118);
  • kui mõlemaid pooli esindab kohtumenetluses advokaat, edastab ühe poole advokaat menetluses olevas asjas dokumendi otse teise poole advokaadile (artikkel 119);
  • menetlusosaliste paljususe korral hageja või kostja poolel, kui menetlusosalised ei ole määranud endale esindajat, võib kohus teha ettepaneku, et menetlusosalised määraksid ühe menetlusosalise või muu volitatud isiku, kes võtab vastu menetluses olevas asjas dokumendid (artikkel 120).

Kui menetlusosaline on füüsiline isik, toimetatakse menetlusdokumendid kätte temale isiklikult või piiratud teovõimega isiku puhul tema esindajale, samas, juriidilisele isikule adresseeritud menetlusdokumendid edastatakse nimetatud juriidilise isiku juhatajale, juhtorganile või juriidilise isiku sekretariaadi töötajale (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 123). Menetlusdokumendid edastatakse paramilitaarsetele organisatsioonidele kohase organisatsiooni või üksuse valvesolevale ohvitserile või komandörile (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 125) ning vangistatud isikutele – vastava kinnipidamisasutuse administratsiooni kaudu (tsiviilmenetluse artikkel 126).

ÜlesÜles

5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole võimalik saajale isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi  kodus)?

Kui kohtudokumenti kättetoimetav isik ei saa saajat kätte tema elu- või töökohas, võib asjaomase dokumendi anda isiku täiskasvanud pereliikmele, kes elab koos saajaga, välja arvatud juhul, kui nimetatud pereliikmel on asjas vastupidine õiguslik huvi. Kui nimetatud täiskasvanuid ei leidu, toimetatakse dokument kätte maja haldajale (korteriühistu), kortereid haldavale organisatsioonile, naabruskonna vanemale või saaja töökoha juhtkonnale (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 123 lõige 3).

Kui menetlusdokumenti kättetoimetav isik ei leia saajat juriidilise isiku registrijärgses kontoris või muus asukohas, mille on määranud juriidiline isik, tuleb menetlusdokument edastada juriidilise isiku töötajale, kes viibib kättetoimetamiskohas. Kui sellist võimalust ei ole, tuleb menetlusdokument edastada nimetatud juriidilise isiku registrisse kantud juhile või juhtorgani liikmetele kui füüsilistele isikutele või nende täisealistele pereliikmetele (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 126 lõige 4).

Kui hagiavalduse või muu menetlusdokumendi ärakiri, millest tõusetub vajadus kaitsta menetlusosalise õigusi, tuleb kätte toimetada menetlusosalisele, kelle alaline elu- või töökoht on teadmata või kellel ei ole esindajat, võib eelnimetatud dokumendi saaja alalise elu- või töökoha või registrijärgse esindaja tuvastamiseni kätte toimetada haldurile, kelle määrab asja menetlev kohus huvitatud poole nõudmisel (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 129).

ÜlesÜles

Kui saaja alaline elu- ja töökoht on teadmata ja kui ei ole võimalik määrata haldurit või kui menetlusosalisi on rohkem kui 10 ning ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada ülalnimetatud menetlusosaliste paljususe puhul, või kui ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada juriidilisele isikule ülalnimetatud korras, võib kohus dokumendid avalikult kätte toimetada kuulutuse kaudu ajakirjanduses. Nimetatud viisil võib kostjale kätte toimetada hagiavalduse ärakirja ning menetlusosalistele kohtukutsed ja teatised või muud menetlusdokumendid (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 130 lõiked 1, 2).

Erijuhtudel, kui kostja viibimiskoht on teadmata, võib kohus asjaolusid arvesse võttes algatada politsei kaudu kostja tagaotsimise, kui hageja tõestab, et ta on võtnud tarvitusele kõik abinõud kostja elukoha tuvastamiseks (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 132).

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kohtukutse ja hagiavalduse ärakiri (avaldus, apellatsioonkaebus, vastus hagile või duplicatio) tuleb kätte toimetada saajale ning saaja peab dokumendi kättesaamise kohta andma allkirja. Kui postiasutus, kohtukuller, kohtutäitur, või menetlusosaline toimetab kätte kohtukutse või hagiavalduse ärakirja, peab saaja andma allkirja  justiitsministri kehtestatud vormis väljastusteatele, millest üks pool jääb saajale ning teine pool saaja allkirja ja kättetoimetamiskuupäevaga tagastatakse kohtule. Kui kohtukutset või hagiavalduse ärakirja ei toimetata saajale isiklikult kätte, peab dokumendi vastuvõtnud isik väljastusteatele kirjutama oma täisnime ning suhte saajaga või ametinimetuse. Kui kohtukutse või hagiavalduse ärakiri toimetatakse kätte telekommunikatsiooniseadme abil, tõendatakse kättetoimetamist seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Telekommunikatsiooniseadmeid kasutades on võimalik menetlusdokumente edastada menetlusosaliste nõusolekul.

ÜlesÜles

Menetlusdokumentide vastuvõtmisest või väljastusteatele allkirja andmisest keeldumine võrdsustatakse kättetoimetamisega, välja arvatud juhul, kui dokumendi toimetab kätte menetluse pool. Kättetoimetamist korraldav isik teeb märke kohtukutse või hagiavalduse ärakirja vastuvõtmisest keeldumise ja keeldumise põhjuse kohta. Kui dokumendid toimetatakse kätte telekommunikatsiooniseadme abil, loetakse, et isik keeldus menetlusdokumente vastu võtmast, kui ta ei ole kolme päeva jooksul pärast kättetoimetamist andnud elektroonilist allkirja kehtestatud vormis väljastusteatele või ei kinnita muus vormis, et dokument on talle kätte toimetatud.

Teated ja muud eespool nimetamata menetlusdokumendid edastatakse saajale tsiviilmenetluse seadustikus sätestatud viisil ja korras ilma väljastusteate tagastamiseta kohtule. Postitöötajad, kohtutäiturid või kullerid peavad tegema kande teate või muu menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta saajale kohasesse registrisse, märkides ära saaja, menetlusdokumendi kättetoimetamiskuupäeva, isiku, kes menetlusdokumendi vastu võttis ja tema suhte saajaga või ametinimetuse, kui dokumenti ei toimetata saajale isiklikult kätte.

7. Mis juhtub, kui midagi läheb valesti ja saaja ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

Kui dokumendi kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda, ei ole kättetoimetamine kehtiv ja dokumendid loetakse mitte kättetoimetatuks. Menetlusosaline, keda ei teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast, võib nimetatud põhjusel esitada kaja; kõnealust asjaolu tunnustakse absoluutse alusena kohtuotsuse kehtetuks tunnistamisel (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 329 lõige3).

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju?

Vastavalt tsiviilasjas menetlusdokumentide kättetoimetamisega kaasnevate kulude arvutamise ja tasumise korrale (kinnitatud 2002. aasta 6. detsembri Leedu Vabariigi justiitsministri ja rahandusministri ühismäärusega nr 343/388), kui dokumendid toimetatakse kätte tähitud kirjaga, kohtutäituri või kulleri kaudu, kaetakse kättetoimetamiskulud kohtu vahenditest, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nõuab dokumentide kättetoimetamist eriomasel viisil, millisel juhul peab nimetatud menetlusosaline kandma kättetoimetamise kulud. Menetlusosaline kannab kättetoimetamise kulud, kui menetlusdokumendid toimetatakse kätte menetlusosalise nõutud viisil või avaliku teadaande kaudu ajakirjanduses. Kui menetlusdokumendid toimetab kätte advokaat, kaetakse kulud vastavalt advokaadi ja tema kliendi vahelisele lepingule.

Tasu suuruse on kehtestanud isikud, kes korraldavad posti, kulleri ja ajakirjandusteenust. Menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud kohtutäituri poolt kättetoimetamisel on sätestatud kohtuotsuste täitmise juhendi tabeli paragrahvis 214 (kinnitatud 2002. aasta 31. detsembri Leedu Vabariigi justiitsministri määrusega nr 432) ning selle suuruseks on 30 litti.

Dokumentide kättetoimetamisega kaasnevad kulud lisatakse asja menetluskuludele. Menetluskulud, mille kandis pool, kelle kasuks tehti kohtuotsus, mõistab kohus nimetatud poolele välja teiselt poolelt, isegi kui viimane on vabastatud kohtuvaidluse kulude maksmisest riigieelarvesse.

Täiendav informatsioon

  • Leedu Vabariigi õigusaktid võib leida Seimas’e lietuviu kalba, Leedu Vabariigi parlamendi veebilehelt.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik