Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Läti

Viimati muudetud: 15-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigustermin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi eeskirjad? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse? 4.
5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole adressaadile võimalik dokumente isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et teda ei ole kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigustermin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi eeskirjad?

Dokumentide kättetoimetamine tähendab seda, kuidas adressaati riigi õiguse kohaselt teavitatakse kirjalikust dokumendist või menetlusest, nii et ta saaks dokumendist teada õigeaegselt.

Mõnede kirjalike dokumentide kättetoimetamise kohta on olemas erinormid, et tagada menetlusosaliste menetluslikud õigused ja võrdsed võimalused oma õigusi maksma panna. Tsiviilkohtumenetluse seaduses on näiteks sätestatud poolte õigused ja kohustused, sealhulgas nende õigus saada kohtuotsuste, -määruste ja muude asjaga seotud dokumentide koopiad.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Oma rikutud või vaidlustatud õigusi kaitsev füüsiline või juriidiline isik esitab hagimenetluse algatamiseks kirjaliku avalduse, milles ta teavitab kohut oma nõudest. Selleks esitab ta kohtu kantseleisse või saadab posti teel kohtusse hagiavalduse.

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud kohtu kohustus tagada dokumentide kättetoimetamine menetlusosalistele, kasutades järgmisi meetodeid:

  1. kohtukutsete kättetoimetamine pooltele;
  2. hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide koopiate saatmine vastaspoolele ning kostja vastuse koopia edastamine hagejale ja kolmandatele isikutele;
  3. kohtulahendite koopia kätteandmine või saatmine menetluspooltele;
  4. täitedokumendi andmine ja edastamine kohtutäiturile, kui sissenõutav vara peab laekuma riigieelarvesse.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Üldiselt toimetab dokumendid kätte kohus. Mõnedel õigusaktides sätestatud juhtudel ja kohtuniku nõusolekul võib kohtukutse anda ühele menetluspoolele, et ta edastaks selle teisele kohtusse või menetluses osalema kutsutud isikule. Sel juhul peab kohtusse kutsutud isik tõendama oma allkirjaga kohtukutse kättesaamist ja kohtukutse allkirjastatud osa tuleb tagastada kohtule.

ÜlesÜles

Kui kohtukutset kättetoimetav isik leiab, et adressaat ei ole kodus, antakse kohtukutse üle teisele samas leibkonnas elavale täiskasvanud pereliikmele. Kui kohtukutset kättetoimetav isik leiab, et adressaat ei viibi tööl, antakse kohtukutse üle samas töökohas töötavale haldustöötajale, et viimane edastaks kutse adressaadile. Eespool nimetatud juhtudel peab kohtukutse vastuvõtnud isik märkima oma ees- ja perekonnanime ja oma suhte adressaadiga või oma ametikoha kohtukutse sellele osale, kuhu vastuvõtja peab andma oma allkirja, ning edastama kohtukutse esimesel võimalusel adressaadile.

Kui kohtukutse on saadetud ettenähtud korra kohaselt, arvatakse kohtusse kutsutud isik kohtuistungi ajast ja kohast teavitatuks, välja arvatud juhul, kui adressaat ei ole kodus ja tema asukoht ei ole teada. Sellisel juhul märgib kohtukutset kättetoimetav isik need asjaolud sellele kohtukutse osale, kuhu vastuvõtja peaks andma oma allkirja, ning lisab märkuse selle kohta, kuhu adressaat on läinud ja millal ta eeldatavasti tagasi tuleb, kui seda on võimalik kindlaks teha (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 56).

4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse?

Enamasti toimetatakse dokument kätte posti teel või antakse vahetult üle menetlusosalisele (kohtumääruste, kohtukutsete ja muude kohtudokumentide puhul), kusjuures adressaat annab teatisele allkirja dokumendi kättesaamise kohta. Läti õigusaktides on sätestatud ka võimalus toimetada kohtukutse kätte telegrammi, telefoni, faksi või kulleri vahendusel.

5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole adressaadile võimalik dokumente isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et teda ei ole kodus)?

Kui kohtukutset kättetoimetav isik leiab, et adressaat ei ole kodus, antakse kohtukutse üle teisele samas leibkonnas elavale täiskasvanud pereliikmele. Kui kohtukutset kättetoimetav isik leiab, et adressaat ei viibi tööl, antakse kohtukutse üle samas töökohas töötavale haldustöötajale, et viimane edastaks kutse adressaadile. Eespool nimetatud juhtudel peab kohtukutse vastuvõtnud isik märkima oma ees- ja perekonnanime ja oma suhte adressaadiga või oma ametikoha kohtukutse sellele osale, kuhu vastuvõtja peab andma oma allkirja, ning edastama kohtukutse esimesel võimalusel adressaadile.

ÜlesÜles

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohtukutse toimetab kätte kuller või mõni menetlusosaline, tuleb kohtukutse anda üle isiklikult ja kohtusse kutsutud isik peab andma allkirja kohtukutse kättesaamise kohta. Kohtukutse allkirjastatud osa tuleb tagastada kohtule.

Kui kohtukutse toimetatakse kätte 5. küsimuses nimetatud tingimustel, peab kohtukutse vastuvõtnud isik märkima oma ees- ja perekonnanime ja oma suhte adressaadiga või oma ametikoha kohtukutse sellele osale, kuhu vastuvõtja peab andma oma allkirja, ning edastama kohtukutse esimesel võimalusel adressaadile.

Dokumendi üleandmist/vastuvõtmist tõendavad:

  1. posti- või edastamiskulude tasumise kviitung (füüsiliste ja juriidiliste isikute korral);
  2. adressaadi kinnitus kohtudokumentide kättesaamise kohta;
  3. adressaadi allkiri ja kuupäev postisaadetise kättesaamise kohta;
  4. adressaadi allkiri kohtuasja algatamise teatisel, erivormil või kohtuistungi protokollis.

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui juriidiline isik ei ole saanud dokumenti kätte, kuigi on olemas tõend selle kohta, et dokument saadeti isiku asukohta, loetakse dokument kättetoimetatuks.

Füüsilisele isikule adresseeritud kohtukutse loetakse kättetoimetatuks, kui see edastati adressaadiga samas leibkonnas elavale täiskasvanud pereliikmele. Kui füüsilise isiku tegelik elukoht ei ole teada või kui isik ei viibi oma elukohas, loetakse isik teavitatuks, kui kohtukutse on avaldatud ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis vähemalt üks kuu enne kohtuistungi toimumist. Kostja mitteviibimist oma elukohas või seda, et tema elukoht ei ole teada, võib kinnitada postiasutus või vannutatud kohtutäitur.

Kui poolt ei ole õigeaegselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, tuleb kohtuistung edasi lükata.

Kui esimese astme kohus ei ole järginud kohtuistungi aja ja koha teavitamist reguleerivaid õigusnorme ja on alustanud kohtulikku ärakuulamist, tunnistatakse kohtuotsus kehtetuks ning asi esitatakse kohtule uuesti läbivaatamiseks.

(Vt 5. küsimus.)

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 40 on sätestatud, et kohtumenetlusega seotud kulud peab enne kohtuistungi toimumist tasuma hagi esitav isik, kui teda ei ole vabastatud kohtukulude riigile tasumisest. Makse suurus vastab tegelikele kuludele.

Kui dokumendid on esitanud ametlik notar või kohtutäitur, arvutatakse nende töötasu vastavalt määrale, mida notar või kohtutäitur küsib menetlusülesannete täitmise eest.

Kohtumääruse esimene väljavõte antakse tasuta. Menetluses osalevad isikud peavad maksma 2 Läti lati suuruse halduslõivu vaid juhul, kui väljavõtet soovitakse teist või enamat korda; kui avastatakse, et kohtuotsust täitmisele pöörav isik on täitekorralduse kaotanud, hävitanud või varastanud, tuleb duplikaadi väljaandmise eest tasuda 5 Läti latti; kohtumääruse jõustumist tõendava dokumendi väljaandmise eest, kui selline määrus on ette nähtud esitamiseks välisriigi ametiasutusele, tuleb tasuda 3 Läti latti.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik