Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Itaalia

Viimati muudetud: 26-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik adressaadile isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Menetlusdokumentide tavaline kättetoimetamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 136) on toiming, millega kohtukantselei teavitab kohtuasja pooli või teisi asjassepuutuvaid isikuid (prokuratuuri, eksperte ja teisi abiteenistujaid ning tunnistajaid) sellest, et kohtuasjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud.

Tavalise kättetoimetamise eesmärk on seega teavitamine ja see ei mõjuta kuidagi menetlustähtaegu, välja arvatud üksikutel seaduses sätestatud juhtudel (nt kohtuotsuse kättetoimetamine kaebuse esitamise tähtaja suhtes).

Ametlik teavitamine on aga toiming, millega ühe poole, prokuratuuri või kohtukantselei taotluse alusel tegutsev kohtutäitur tutvustab adressaadile mõnd muud dokumenti, milleks annab talle originaali tõestatud koopia. Selle toimingu eesmärgiks on adressaadi teavitamine dokumendist.

Kättetoimetamise eri eesmärgid tingivad erineva dokumentide kättetoimetamise korra (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 136–151).

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Menetlusdokumendid tuleb tavaliselt kätte toimetada seaduses ette nähtud või kohtu poolt määratud juhtudel (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 176 kohaselt tuleb tavaliselt kätte toimetada kohtukolleegiumi otsused ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 181 kohaselt poolte kohtusse ilmumata jäämisest tingitud kohtuistungi edasilükkamise määrused).

ÜlesÜles

Ametlikku teavitamist kasutatakse juhtudel, mis on konkreetse menetluskorra tagamiseks seaduses sätestatud. See hõlmab kohtudokumente (nt kohtuotsused, mille edasikaebamise tähtaeg on lühike), kohtukantselei dokumente (kohtusekretäri teatised), kohtuasja poolte antud dokumente (nt kohtukutsed) ja prokuratuuri väljaantud dokumente (nt apellatsioonkaebused).

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Tavalise kättetoimetamise eest vastutab ainuüksi kohtukantselei.

Ametliku teavitamise eest vastutavad kohtutäiturid, kes arvestavad oma tegevuses täpselt tööpiirkonda reguleerivaid õigusnorme (vt seadust 1959/1229).

Seadusega 1994/53 anti ametliku teavitamise õigus, mis varem oli vaid kohtutäituritel, kõikide tsiviil-, haldus- ja hagita asjades kasutatavate dokumentide puhul ka advokaatidele.

Selleks peab advokaat olema kantud advokaatide registrisse, tal peab olema täisvolitus, ta peab olema saanud loa advokatuurilt, mille juures ta tegutseb ja tal peab olema asjaomasel ajavahemikul kehtiv registreerimistunnistus.

Kui adressaat on teine advokaat, kes kuulub kättetoimetamise eest vastutava advokaadiga samasse advokatuuri, võib advokaat teda ametlikult teavitada seeläbi, et toimetab dokumendi pärast selle kohalikus advokatuuris kinnitamist talle otse kätte.

Seaduses 1982/890 sätestatud normide kohaselt võib teavitada ka posti teel (see on kõige enam kasutatud viis), välja arvatud juhtudel, kui kohus on otsustanud, et dokument tuleb isiklikult kätte toimetada.

ÜlesÜles

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Tavalise kättetoimetamise korral kasutatakse kaheosalist „kantseleimärkega” dokumenti, millest üks osa jääb adressaadile ja teine tagastatakse kohtukantseleisse.

Dokumendi võib seaduse kohaselt kätte toimetada kahel viisil: toimetada selle isiklikult adressaadile kätte, kes annab selle kättesaamise kohta allkirja, või teha seda kohtutäituri kaudu. Viimasel juhul võib kätteandmine toimuda isiklikult või posti teel.

Seadusega 2005/80 (14. märtsi 2005. aasta dekreetseaduse nr 35 ratifitseerimise kohta) muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku mitmeid sätteid (§-e 133, 134 ja 176) nii, et kooskõlas õigusaktiga, milles käsitletakse dokumentide allkirjastamist, edastamist ja vastuvõtmist arvuti või kaugsuhtlusvahendite teel, (presidendi dekreet 2000/445, mida on muudetud) võib kantselei teatised alustatud kohtuasjade, kohtuotsuste, ametliku kohtuistungi väliselt tehtud kohtumääruste ning asja läbi vaatava kohtuniku otsuste kohta toimetada kätte faksi või e-posti teel. Selleks peab kaitseadvokaat kohtuasja esimeses registreeritud dokumendis esitama faksi numbri või e-posti aadressi, millele ta soovib teavet saada.

Presidendi dekreedis 2001/123 on sätestatud arvutitehnoloogia tsiviilmenetluse dokumentide edastamiseks (ja kättetoimetamiseks) kasutamise üldised tingimused.

Ametlik teavitamine toimub ühe poole taotlusel või prokuratuuri nõudmisel; kui poolel on seadusjärgne esindaja, peab taotluse esitama esindaja.

Ametliku teavitamise puhul tuleb alati kätte toimetada originaali tõestatud koopia ning dokumendid võib kätte toimetada kahel põhilisel viisil: 1) toimetada kätte isiklikult ja 2) toimetada kätte posti teel, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud, et need tuleb isiklikult kätte toimetada. Erijuhtudel võib kohus nõuda kindla kättetoimetamisviisi (nt telegraafi) kasutamist; samuti võib otsustada dokumendi kättetoimetamise selle avaldamise teel, kui tavapärasemate kättetoimetamisviiside kasutamine on adressaatide suure hulga tõttu raskendatud.

ÜlesÜles

Dokumendid toimetatakse isiklikult kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 147 sätestatud kellaajal, andes adressaadile üle originaali tõestatud koopia, ning kättetoimetamise eest vastutav kohtutäitur protokollib selle, kinnitades originaali ja koopia.

Dokumendid toimetatakse posti teel kätte tähitult väljastusteatega vastavalt seadusele 1982/890.

Presidendi dekreedis 2001/123 on dokumentide kättetoimetamise viisina sätestatud nende elektrooniline edastamine (kättetoimetamise taotlus, kättetoimetamine, kohtutäituri poolt kohtuasja poolele kättetoimetatud allkirjastatud dokumendi esitamine koos elektrooniliselt allkirjastatud kättesaamisteatisega); kuid kohtutäitur võib dokumendid kätte toimetada ka tavapärasel viisil, kui nende elektrooniline edastamine on raskendatud.

Menetlusdokumentide edastamiseks sama poole advokaatide vahel võib kasutada telekommunikatsioonivahendeid eeldusel, et advokaatidel on täisvolitused ning täidetud on kõik muud seaduses 1993/183 sätestatud nõuded.

Äriühingute kohtuasjad. Äriühinguid ja finantsvahendajaid, sealhulgas panku ja krediidiasutusi, puudutavates kohtuasjades võib dokumendid lisaks tavapärastele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 136 jj sätestatud viisidele toimetada kätte ka:

  1. faksi teel;
  2. e-posti teel;
  3. otse seadusjärgsete esindajate vahel, allkirjastades selleks kättesaamismärke originaalil, mida võivad teha ka advokaadibüroo töötajad.

Dokumentide edastamine faksi või e-posti teel peab toimuma kooskõlas õigusaktiga, milles käsitletakse elektrooniliselt edastatavate elektrooniliste dokumentide allkirjastamist ja edastamist (vt dekreetseadust 2004/5).

ÜlesÜles

5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik adressaadile isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)?

A) Ametlik teavitamine isikliku kättetoimetamise kaudu
  1. Kohtutäitur püüab alati dokumendid adressaadile isiklikult kätte toimetada; kõigepealt läheb ta tavaliselt adressaadi koju, või kui see ei ole võimalik, läheb ta kohtadesse, kus adressaati võib leida, jäädes alati siiski oma tööpiirkonda; koopia vastuvõtmisest keeldumist käsitatakse isikliku kättetoimetamisena (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138).
  2. Kui sellist korda ei ole võimalik järgida, võib dokumendid kätte toimetada: a) adressaadi elukohajärgses piirkonnas asuvas (nimetatud järjekorras) majas, kus ta elab, kus tal on kontor või ettevõte, tema pereliikmele, kontori või ettevõtte töötajale, kuid mitte 14-aastasele ega nooremale alaealisele ega isikule, kes on ilmselt teovõimetu; b) selliste isikute puudumise korral antakse koopia üle maja haldajale või majahoidjale, kus adressaat elab, kus tal on kontor või töökoht; c) kui majal haldajat ega majahoidjat ei ole, siis naabrile, kes on nõus selle vastu võtma; seejärel peab majahaldaja/majahoidja või naaber kättesaamise kohta allkirja andma ning kohtutäitur teavitab adressaati tähtkirjaga, et dokument loetakse kättetoimetatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139).
  3. Kui adressaati ei leita (sealhulgas tema ajutise äraoleku korral) või kui ta on teovõimetu või kui eespool loetletud asendajad keelduvad dokumentide vastuvõtmisest, tuleb dokumendid kätte toimetada järgmise korra kohaselt: a) koopia antakse hoiule linnavalitsusse; b) adressaadi kodu, kontori või töökoha uksele kinnitatakse teatis hoiuleandmise kohta; c) adressaadile saadetakse koos väljastusteatega tähtkiri, milles teda teavitatakse sellest, et dokument on tema jaoks linnavalitsusse hoiule antud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 140).
  4. Kui adressaadi alaline elukoht, viibimiskoht või töökoht on teadmata, toimetatakse dokumendi koopia hoiule tema viimase elukoha järgsesse linnavalitsusse, või kui see on teadmata, siis sünnikohajärgsesse linnavalitsusse. Kui ka see on teadmata, saadetakse koopia prokuratuuri (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 143).
B) Ametlik teavitamine posti teel
  1. Kui dokumendid toimetatakse kätte posti teel, protokollib kohtutäitur postiasutuse, kuhu dokument üle anti. Postiasutus peab dokumendi isiklikult adressaadile üle andma ja dokument loetakse kättetoimetatuks isegi juhul, kui adressaat keeldub seda vastu võtmast.
  2. Adressaadi ajutise äraoleku korral antakse dokument üle seaduse 1982/890 §-s 7 määratud isikule.
  3. Selliste isikute äraolekul või kui sellised isikud ei sobi dokumentide kättetoimetamiseks või keelduvad selle vastuvõtmisest, antakse dokument hoiule postiasutusse, mille sissekäigu juurde või adressaadi kirjakasti jäetakse sellekohane teatis; adressaadile saadetakse ka tähtkiri koos väljastusteatega.

Konstitutsioonikohus on teinud seda küsimust käsitlevas kohtuasjas otsuse (1998. aasta kohtuasi nr 346), mille kohaselt seaduse 1982/90 § 8 on põhiseadusvastane osas, milles see sätestab, et dokument tuleb selle saatjale tagastada kümme päeva pärast selle hoiule andmist ning sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

ÜlesÜles

Pärast prokuröri kaasamist kohtuasja tuleb kõik dokumendid kätte toimetada prokurörile; kohtuotsuse peab kätte toimetama ka prokurörile, sest sellest sõltub kaebuse esitamise tähtaeg (tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 170 ja 285).

Ametliku kättetoimetamise erivormid
  • Välisriigis toimetatakse dokumendid kätte rahvusvaheliste konventsioonide alusel, kui aga ühtki neist ei saa kohaldada, siis tehakse seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 142 alusel (adressaadile edastatakse dokumendid posti teel, kusjuures teine koopia saadetakse prokuratuurile, kes korraldab selle üleandmise välisministeeriumile adressaadile edastamiseks). Tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuvälistest dokumentidest ametliku teavitamise ja nende tavalise kättetoimetamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taanis) kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1348/2000.
  • Dokumendid tuleb kätte toimetada määratud aadressil, välja arvatud juhul, kui isik, kes on määratud need kätte saama, on surnud või ära kolinud või ei tööta enam selles ametis; see kättetoimetamise viis on kohustuslik, kui kättetoimetamise aadress on kindlaks määratud lepingus ja pooled on oma sellekohast kavatsust sõnaselgelt väljendanud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 141).
  • Menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta tegevsõjaväelastele kehtivad erinormid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 146).
  • Menetlusdokumentide kättetoimetamisel juriidilisele isikule (nt äriühingule) või ühiskondlikule asutusele, mis ei ole juriidiline isik (ühingud, ühendused), antakse koopia tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 138 jj sätestatud tavapärasel viisil üle tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 145 nimetatud esindajale või muule isikule äriühingu registrijärgses asukohas või juhul, kui seal kedagi ei ole, asutamisdokumendis seadusjärgse esindajana nimetatud füüsilisele isikule.
  • Riigiasutustele toimetatakse dokumendid kätte selle piirkonna riigiprokuratuuris, kus asub kohus, mille alluvusse kohtuasi kuulub (konsolideeritud seaduse 1933/1611 § 11). Kui asutust esindab erasektori jurist või üks nende endi riigiteenistujatest (nt mõne menetluse puhul rahukohtus), toimetatakse dokumendid kätte tavapäraste eeskirjade kohaselt.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui ametlik teavitamine toimub menetlusdokumendi isikliku kättetoimetamise kaudu, peab kohtutäitur oma tegevuse protokollima, selleks kinnitab ta originaali ja asjakohase dokumendi koopia, näitab ära kättetoimetamise viisi ja koha (isik ja positsioon) ning aja, koopia vastuvõtmisest või originaali allkirjastamisest keeldumise korral teeb sellekohase märke, toob ära tehtud järelepärimised, kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjused ja adressaadi asukohas kogutud teabe.

ÜlesÜles

Kui menetlusdokumendid toimetatakse kätte posti teel, tõendab dokumendi kättetoimetamist kohtutäituri protokoll ning dokumendi kätte toimetanud postiasutuse kinnitus.

Kohtutäituri protokoll on tehtud järelepärimiste, kohtutäituri juuresolekul ilmnenud asjaolude ja talle esitatud väidete kohta koostatud ametlik dokument ning autentne, kuni vastupidist pole tõestatud; see sisaldab tõendeid ka asjaolude kohta, mida kohtutäitur ise ei ole välja selgitanud (nt vastuvõtmisega nõustunud pereliikme või koduabilise seisund) ning vastupidist tuleb tõestada.

Menetlusdokumentide kättetoimetamisel elektrooniliste sidevahendite kaudu tagastab kohtutäitur kättetoimetatud dokumendi samal viisil, lisades sellele kättesaamisteatise, mis on kinnitatud tema elektroonilise allkirjaga.

Tavalise kättetoimetamise korral tõendab seda adressaadi allkirjastatud kättesaamisteatis või kohtutäituri protokoll, millele lisatakse dokumentide posti teel kättetoimetamise korral tähtkirjaga kaasnev väljastusteade.

Menetlusdokumentide kättetoimetamisel elektrooniliste vahendite või e-posti kaudu tõendab seda elektrooniliselt allkirjastatud kättesaamisteatis.

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

See, kas kättetoimetamist saab arvestada, sõltub sellest, kas koopia antakse üle nõuetekohaselt (seadusele vastava vastuvõtmise või teavitamise põhimõte); asjaolu, et adressaati on tegelikult dokumendi sisust teavitatud või et ta on sellega tutvunud mõnel muul viisil või muu menetluse kaudu, on seepärast täiesti ebaoluline.

ÜlesÜles

Kättetoimetamata jätmine – kättetoimetamise õigustühisus

Ametlikku teavitamist ei ole toimunud, kui dokumenti ei ole adressaadile kätte toimetatud või kui see on toimetatud kohta, mis ei ole adressaadiga seotud, või isiku kätte, kes ei ole adressaadiga seotud.

See on õigustühine, kui sealjuures rikuti seadust, milles käsitletakse isikuid, kellele koopia üle tuleb anda, kui ei ole tegelikult teada, kellele või millal dokument üle anti, või kui on rikutud kohtutäituri pädevust reguleerivaid norme.

Nende eristamine on oluline, sest erinevalt juriidilises ja praktilises mõttes olematust teavitamisest saab heastada vaid õigustühist teavitamist.

Teavitamise tühisus kaob, kui korduskatse on edukas või kui isik siiski leitakse. Näiteks kui adressaat ilmub kostjana kohtusse, on määrusest teavitamise tühisus automaatselt ära langenud.

Dokumentide tavaline kättetoimetamine võib samuti olla olematu või tühine. Kohtupraktika kohaselt on kättetoimetamine kehtetu, kui kohtudokumentide edastamisel ühele poolele annab selle seadusjärgne esindaja kantseleidokumendi üle selleks mittepädevale isikule.

Kui kantselei kasutab dokumentide kättetoimetamiseks kohtutäiturit, tõlgendatakse puuduvat teavet õigustühise teavitamisena. Teave on kehtiv siis, kui teated pärinevad kantseleist ja on selge, et dokument toimetati kätte adressaadile ja millal seda tehti.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Pooled, kes taotlevad ametlikku teavitamist, peavad eelnevalt tasuma kättetoimetatavate dokumentide üleandmise või edastamisega seotud kulud (konsolideeritud seadus 2002/115 menetluskulude kohta).

ÜlesÜles

Kulud kantakse seaduses sätestatud ulatuses ning nende suurus sõltub adressaatide hulgast (kahe adressaadi puhul 2,58 eurot ning järgmise kuue adressaadi eest lisaks 12,39 eurot).

Veokulud makstakse seaduses sätestatud ulatuses ning nende suurus sõltub läbitavast vahemaast kilomeetrites; kulud on tagasihoidlikud (vahemaade puhul, mis ületavad 18 km, moodustavad kulud 3,06 eurot, millele iga 6 või vähemalt 3 km lisandumisel liidetakse 0,65 eurot). Dokumentide puhul, millega on kiire ja mille peab üle andma samal või järgmisel päeval, on tasud ja veokulud poole suuremad.

Kui ametlikku teavitamist taotleb õigusasutus (s.t prokuratuur või kohtukantselei), peab veo- ja kohaletoimetamiskulud konsolideeritud seaduse 2002/115 esimeses lisas esitatud tabelis määratud ulatuses eelnevalt tasuma pool, kes menetlust alustas (kõikide kohtuasjade puhul 2,46 eurot; sellest on vaid üksikud erandid, kuid erinevus on vaid mõne euro suurune).

Tavalise kättetoimetamise eest, mille korraldab kohtukantselei, saates kantseleidokumendi adressaadile või tema seadusjärgsele esindajale, eraldi tasu ei võeta.

Kui pool on kõlblik menetlusabi saama, makstakse kohtutäituri tasud, veokulud ja kõik muud kättetoimetamiskulud eelnevalt või hiljem riigikassast.

Kohtuasjade puhul, milles käsitletakse töötust ja sotsiaalkindlustust, kohtutäituri toimingutega seotud tasusid ja kulusid maksma ei pea (seaduse 1973/533 § 10 ja konsolideeritud seaduse 2002/115 §-d 30 ja 32). Samasugune vabastus kehtib ka kohtuasjade puhul, milles käsitletakse alaealise lapsendamist (seadus 1983/184).

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik