Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Iirimaa

Viimati muudetud: 20-03-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Iirimaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigusalane termin „dokumentide kätteandmine” praktikas? Miks kehtivad dokumentide kätteandmisel teatud eeskirjad? 1.
2. Milliseid dokumente on vaja ametlikult kätte anda? 2.
3. Kes vastutab dokumentide kätteandmise eest? 3.
4. Kuidas dokumente praktikas tavaliselt kätte antakse? 4.
5. Mis saab siis, kui erandjuhul pole adressaadile võimalik dokumente kätte anda (nt seetõttu, et ta pole kodus)? 5.
6. Kas dokumentide kätteandmise kohta jääb kirjalik tõestus? 6.
7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse seadust (nt kui dokument antakse kolmandale isikule)? Kas dokumentide kätteandmist võib sellest hoolimata lugeda kehtivaks (nt kas seaduse rikkumist võib heastada) või peab dokumendid uuesti kätte andma? 7.
8. Kas dokumendi kätteandmise eest peab maksma ja kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigusalane termin „dokumentide kätteandmine” praktikas? Miks kehtivad dokumentide kätteandmisel teatud eeskirjad?

See termin märgib meetodit, mida süüdistajad/hagejad kasutavad poolte teavitamiseks kohtus arutusele tulevatest kohtuasjadest.

Vastavad eeskirjad kehtivad seetõttu, et kohtu poolt aktsepteeritavad dokumentide kätteandmise viisid oleksid selgelt määratletud.

2. Milliseid dokumente on vaja ametlikult kätte anda?

Kõiki dokumente, mille alusel algatatakse menetlusi piirkonna-, ringkonna- või kõrgemas kohtus (kaasa arvatud apellatsioonid madalama astme kohtutelt), ja muid tsiviilhagiga seotud dokumente.

3. Kes vastutab dokumentide kätteandmise eest?

Osapool, kelle nimel dokument välja antakse või isik, keda osapool selleks volitab.

4. Kuidas dokumente praktikas tavaliselt kätte antakse?

Piirkonnakohtus antakse väiksemate rikkumiste puhul kohtukutsed kätte:

  1. Tähitud postiga;
  2. Tavalise postiga allkirja vastu;
  3. Käsipostiga kinnises ümbrikus isikule, kes pole isik, kellele see on lähetatud;
  4. Isikliku kätteandmise teel või andes kohtukutse kätte kostjaga koos elavale üle 16-aastasele sugulasele.

Ringkonnakohtus antakse praktiliselt kõik tsiviilasja menetlemisega seotud dokumendid kätte tähitud postiga.

Ülemkohtute reglemendi kõrgema kohtu 9. määrusega (High Court Order 9 of the Rules of the Superior Courts) on ette nähtud menetlust algatava kohtukutse isiklik kätteandmine ning sellega lubatakse muud tüüpi kätteandmist, kui isiklikuks kätteandmiseks on tehtud asjakohaseid ja põhjendatud jõupingutusi. 1963. aasta äriühingute seaduse (Companies Act 1963) artikliga 379 on ette nähtud kõnealuste kohtukutsete kättetoimetamine hariliku postiga äriühingu registreeritud asukohta. Järgnevad dokumendid antakse tavaliselt kätte tähitud postiga (vt Ülemkohtute reglemendi kõrgema kohtu 121. määrus, muudetud 1986).

ÜlesÜles

5. Mis saab siis, kui erandjuhul pole adressaadile võimalik dokumente kätte anda (nt seetõttu, et ta pole kodus)?

Kui dokumendi kätteandmine tähitud kirjaga/isiklikult ei õnnestu, on hagejal või hageja seaduslikul esindajal võimalik taotleda asjaomaselt kohtult luba muu kätteandmisviisi kasutamiseks (tavaliselt on selleks harilik post).

6. Kas dokumentide kätteandmise kohta jääb kirjalik tõestus?

Kui kätteandmine toimub piirkonna- või ringkonnakohtus tähitud postiga, kinnitab ümbriku postitanud isik kümme päeva pärast ümbriku postitamisest seda kirjaliku vandetunnistusega, esitades postituskviitungi.

Kõrgemas kohtus annab kohtule vajaliku tõendina kirjaliku vandetunnistuse isik, kes kätteandmist läbi viis. Menetluse algatamisest teavitavate kohtukutsete puhul tuleb kätteandmise üksikasju kinnitada kolme päeva jooksul alates kätteandmisest ning isiklikku kätteandmist käsitlev kirjalik tunnistuses tuleks sellele viidata.

7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse seadust (nt kui dokument antakse kolmandale isikule)? Kas dokumentide kätteandmist võib sellest hoolimata lugeda kehtivaks (nt kas seaduse rikkumist võib heastada) või peab dokumendid uuesti kätte andma?

Piirkonna-, ringkonna- või kõrgemale kohtule võib esitada taotluse võimalike otsuste tühistamiseks juhul, kui adressaat pole tähitud postiga saadetud teadet kohtuistungi kohta kätte saanud.

8. Kas dokumendi kätteandmise eest peab maksma ja kui peab, siis kui palju?

Ainus kulu on postikulu või vahetalitaja tasu, kui selline on palgatud.

Täiendav informatsioon

  • Courts Service - Ireland English

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Iirimaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-03-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik