Dokumentide kätteandmine - Ungari

SISUKORD 1. Mida tähendab õiguslik termin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?  2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?  3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?  4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?  5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik adressaadile isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)?  6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?  7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada?  8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel peab kohtudokumendid kätte toimetama postiteenuste osutaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kättetoimetamine toimub ametlike dokumentide kättetoimetamist käsitlevate eraldi seaduste kohaselt.

Kui adressaat keeldus kohtudokumente vastu võtmast, käsitletakse, et posti teel saadetud kohtudokumendid on kätte toimetatud päevast, mil need püüti üle anda. Kui dokumenti ei õnnestunud kätte toimetada seetõttu, et adressaat seda vastu ei võtnud (see tagastati kohtule märkega „ei ole kätte saanud”), tuleb dokumenti juhul, kui ei ole tõestatud vastupidist, pidada kättetoimetatuks viiendal päeval pärast postiteenistuse teist üleandmise katset.

Kohus ei käsitle dokumente kättetoimetatuna, kui dokumendid toimetati kätte asendusisikule ning kõnealune isik/pool oli adressaadi vastaspool.

Nõude (maksekäsk) või kohtuasjas tehtud lõpliku otsuse kättetoimetamise korral teavitab kohus poolt kaheksa päeva jooksul sellest, et dokumenti käsitletakse kättetoimetatuna, kui pool ei ole keeldunud ametlikku dokumenti vastu võtmast. Ametlik dokument, mida kohus käsitleb kättetoimetatuna, tuleb lisada teatisele. Nõude puhul (maksekäsk) teavitab kohus teatisega poolt kohtuasja olemasolust.

Saaja võib talle adresseeritud dokumendi isikut tõendava dokumendi alusel kätte saada ka kohtu kantseleist.

Dokument, mis tuleb kätte toimetada välismaal, tuleb edastamiseks esitada justiitsministrile, kui Ungari riigi poolt sõlmitud välisleping ei näe ette teisiti. Dokumentide kättetoimetamist välismaal käsitletakse kehtivana, kui see vastab kas Ungari või selle riigi õigusele, kus dokument kätte toimetatakse.

Üles

Kui poole viibimiskoht ei ole teada või asub riigis, kus kättetoimetamiseks õiguslikku abi ei anta, või kui kättetoimetamisega kaasnevad vältimatud raskused või kui on ette näha, et kättetoimetamine ei õnnestu, tuleb seda teha teatise abil, mis kinnitatakse avalikule teadetetahvlile. Kõnealust teatist tuleb kasutada ka teadmata pärijate puhul.

Kohus võib nõuda avalikku kättetoimetamist vaid poole taotlusel ning juhul, kui selle aluseks olevate kaalutluste kohta on tõendeid.

Avalikult kättetoimetatav dokument peab olema üleval viisteist päeva kohtu teadetetahvlil ning samuti poole linnavalitsuse teadetahvlil, või teadmata pärijatele kättetoimetamise korral ka testaatori viimasel teadaoleval aadressil.

Kui pool asub riigis, kus kättetoimetamiseks õiguslikku abi ei anta, kuid kus on postiühendus, tuleb teatis saata ka poole aadressil kõnealuses riigis, võimaluse korral tähitud kirjaga.

Kui menetlusdokument tuleb kostjale avalikult teatavaks teha, määrab kohus talle usaldusisiku ning toimetab selle usaldusisikule kätte.

Menetlusdokumentide avaliku teatavakstegemise kulud peavad eelnevalt tasuma vaid isikud, kes avalikku kättetoimetamist taotlesid.

Avaliku teatavakstegemise korral tuleb menetlusdokumenti pidada kättetoimetatuks viieteistkümnendal päeval pärast selle kohtu teadetetahvlile ülespanemist, kui kohus ei näe ette teisiti.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Seda, millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada, näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis tähendab, et dokumente, mida selles loetelus ei ole, ei ole vaja kätte toimetada.

Üles

Ametlikult on vaja menetlusdokumendid kätte toimetada järgmistel juhtudel:

1. Kui pooltele toimetetakse kätte kohtuotsus;
2. Kui kohtu määrus toimetetakse kätte poolele, keda ei kutsutud kohtusse;
3. Kui määrus toimetatakse kätte poolele, kes kohtuistungile ei ilmunud, seoses kohtuistungi uue kuupäeva määramisega või kui määruse peale võib esitada määruskaebuse;
4. Kui asjaomasele isikule toimetatakse kätte määrus, mis on tehtud väljaspool kohtumenetlust;
5. Kui kõik menetluse käigus tehtud määrused toimetatakse kätte isikule, kelle kasuks on menetluse algatanud prokurör või eriseadusega selleks volitatud organisatsioon.

Kätte tuleb toimetada nii otsuse operatiivosa kui ka selle põhjendused, v.a juhul, kui seadus ei nõua põhjenduste esitamist.

Otsust, mis eespool esitatud loetellu ei kuulu, tuleb käsitleda kättetoimetatuna alates selle väljakuulutamisest.

Kui lahend tuleb lisaks pooltele teha teatavaks ka muudele asjaomastele isikutele, tuleb sätteid kohaldada analoogia põhjal.

Kui poolel on kohtumenetluses volitatud esindaja, tuleb kohtudokumendid poole asemel kätte toimetada tema volitatud esindajale. Kõnealune säte ei laiene kohtukutsele, millega kohus kohustab poolt või tema esindajat isiklikult kohtusse ilmuma.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Menetlusdokumentide nõuetekohase kättetoimetamise eest vastutab asjakohase seaduse alusel kohus või postiteenuste osutaja.

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Kättetoimetamine toimub järgmiselt:

Üles

Postiteenuste osutaja üritab vastuvõtuteatisega postitatud ametliku dokumendi kätte toimetada isiklikult. Kui esimene kättetoimetamine ei õnnestu, s.t kui postiljon ei saanud dokumenti adressaadile või selleks volitatud isikule (lähisugulane või adressaadi partner) üle anda, jätab ta sinna vastuvõtuteatise, milles annab teada, et postiteenuse osutaja üritab dokumendi kätte toimetada viiendal tööpäeval pärast ebaõnnestunud kättetoimetamist. Ametliku dokumendi võib teatises nimetatud postkontorist saada isikuttõendava dokumendi alusel kätte enne teist kättetoimetamist. Kui dokumente teisel korral kätte toimetada ei õnnestu, jätab postiteenuse osutaja teise teatise, milles annab adressaadile teada, et kõnealuse ametliku dokumendi võib postkontorist kätte saada viie päeva jooksul alates teisest ebaõnnestunud kättetoimetamisest. Pärast veel viit tulemusteta päeva saadab postiteenuste osutaja ametliku dokumendi saatjale tagasi märkega „ei ole kätte saanud”. Kui adressaat keeldub dokumente esimesel kättetoimetamise katsel vastu võtmast, s.t postiteenuste osutaja leiab adressaadi näidatud aadressil, kuid ta ei ole nõus ametlikku dokumenti vastu võtma, tuleb dokumenti käsitleda kättetoimetatuna ebaõnnestunud kättetoimetamise kuupäevast. Sellisel juhul saadab teenuste osutaja ametliku dokumendi koos märkega „keeldus vastu võtmast” viivitamata saatjale tagasi ning kohaldatakse kättetoimetatud dokumentidega seotud õiguslikke tagajärgi.

Üksikasjalik kord on sätestatud valitsuse määruse 79/2004 (IV.19.) (postiteenuste osutamise kohta) artiklites 29 ja 30.

Artikli 30 lõikes 5 on sätestatud, et kiireloomulisuse tõttu või muul põhjusel võivad ametiasutused (kohtud ja ametid) dokumente kätte toimetada oma kulleriga, kes on tüüplepinguga tööle võetud riigiteenistuja, avaliku sektori töötaja või õigusvaldkonna töötajana ning mitte postitöötajaga. Isikliku kättetoimetamise korral kinnitab vastuvõtja dokumentide kättesaamist kuupäevalise allkirjaga. Kui vastuvõtmise kohta on olemas konkreetne tüüpvorm (vastuvõtuteatis), peab sellega vastuvõtmist kinnitama. Kui dokumente on proovitud kätte toimetada kaks korda ning see ei ole õnnestunud, peab teenuste osutaja proovima veel korra või saatma need tavalise postiga.

Üles

Täitemenetlust käsitlevas 1994. aasta seaduses LIII nähakse ette kohtutäituri institutsiooni loomine. Kohtutäituri teenus seisneb adressaatide otsimises ning neile menetlusdokumentide isiklikus kättetoimetamises nii, et kättesaamisest jääb ametlik protokoll.

Lõpliku kohtuotsuse korral kohtuasjas ning hiljem sellele tugineva täitmise alusena lubab seadus dokumendid kätte toimetada, kui seoses kohtuotsusega on dokumenti käsitletud kättetoimetatuna (see saadeti juba postiga) ning kättetoimetamist taotlev pool palub dokumendid sõnaselgelt enda kulul kätte toimetada. Seaduses on sätestatud, et teenusest peab jääma ametlik protokoll, samuti on selles sätestatud, keda tuleb kättetoimetamise tulemustest teavitada ning mida on kohtutäituril nn kättetoimetava kohtutäiturina õigus adressaadi leidmiseks teha. Kohtutäituri teenuseid osutavad ettevalmistusega sõltumatud kohtutäiturid, kellel on luba kohtutäituri teenuseid osutada, või nende asendajad.

5. Mis juhtub, kui erandjuhul ei ole võimalik adressaadile isiklikult menetlusdokumenti kätte toimetada (nt seetõttu, et ta ei ole kodus)? 

Postiteenuste osutamist käsitleva seaduse kohaselt võib ametliku dokumendi adressaadi nimel vastu võtta näiteks adressaadiga koos elav sugulane. Kui ei ole sobivat asendajat, kes dokumendi vastu võtaks, saadab postiteenuste osutaja selle kohtule tagasi märkega „ei ole kätte saanud”.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Postiteenuste osutaja teavitab kohut kättetoimetamise tulemustest, saates talle selle kohta teate, mida nimetatakse vastuvõtuteatiseks.

Üles

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtiv olla (nt vea saab parandada) või tuleb menetlusdokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui dokumente ei toimetata kätte nõuetekohaselt, nt isik, kellel selleks õigus oli, dokumenti ei saanud, või ei saanud adressaat seda kellegi teise süül, võib tsiviilkohtumenetluse seadustikul põhineva õigusliku eelduse kohtus ümber lükata.

Adressaat võib taotleda kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamist seaduses loetletud põhjustel viieteistkümne päeva jooksul pärast kättetoimetatuna käsitlemisest teada saamist, seda võib teha kohtus, kus toimub asjaomane menetlus. Taotlust ei saa reeglina esitada, kui kättetoimetatuna käsitlemisest on möödunud kuus kuud. Kõnealuse tähtaja möödalaskmisel tõendeid enam vastu ei võeta.

Kui kättetoimetatuna käsitletakse vaid menetluse algatamise dokumenti, võib pool esitada käimasoleva menetluse käigus taotluse viieteistkümne päeva jooksul alates dokumendi kättetoimetatuna käsitlemisest teadasaamisest.

Kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamiseks võib taotluse esitada lähtudes asjaolust, et taotleja ei saanud dokumenti kätte kellegi teise süül, kuna:

1. dokument toimetati kätte ametlike dokumentide kättetoimetamist käsitlevaid seadusi rikkudes või ei vastanud kättetoimetamine nõuetele mõnel muul põhjusel, või
2. dokumenti ei saadud kätte mõnel muul punktis a nimetamata põhjusel (näiteks ei saanud ta kättetoimetamisest teada kellegi teise süül).

Punktis b toodud põhjusel võib taotluse dokumendi kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamiseks esitada üksnes füüsiline isik (menetluse pool või muu asjaomane menetlusosaline).

Üles

Taotluse rahuldamata jätmise peale võib esitada kaebuse. Taotluse rahuldamise peale ja menetluse või täitmise peatamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa, kõnealuse lahendi võib vaidlustada esitades kaebuse kohtuasjas tehtud lõpliku otsuse peale.

Kui pool esitab taotluse dokumentide kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamiseks punkti a alusel ning kohus taotluse rahuldab, ei ole dokumentide kättetoimetatuna käsitlemisest tulenevad õiguslikud tagajärjed kehtivad ning kättetoimetamist või meetmeid ning juba toimunud menetlust tuleb vastavalt poole taotlusele ning vajalikul määral korrata. Kui taotluse esitab ka teine pool ning kohus selle rahuldab, ei saa kättetoimetamisega seotud õiguslikke tagajärgi poole suhtes täitmisele pöörata.

Kui dokumentide kättetoimetatuna käsitlemine lükatakse punkti b alusel ümber, tuleb kättetoimetamist korrata. Kui seaduses ei ole sätestatud, et kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamise suhtes kohaldatakse erinevad sätted, kohaldatakse süüd tuvastavaid tõendeid käsitlevaid sätteid analoogia põhjal taotluse esitamisele ning selle lahendamisel.

Dokumentide kättetoimetatuna käsitlemise võib ümber lükata ka täitemenetluse käigus.

Kui kohtuotsus on kättetoimetatuna käsitlemisega seoses muutunud õiguslikult siduvaks, võib adressaat taotleda eespool esitatud põhjuste olemasolul kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamist täitemenetluse käigus esimese astme kohtus viisteist päeva pärast teabe saamist, et otsuse täitemenetlus on alanud. Kui täitemenetlus on alanud, võib taotluse esitada üksnes käesolevas lõigus kirjeldatud viisil.

Dokumentide kättetoimetatuna käsitlemise ümberlükkamise taotlus tuleb lahendada kolmekümne päeva jooksul. Vastasel korral tuleb taotluse lahendamise suhtes kohaldada analoogia põhjal üldeeskirju.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Kohtutasude hulka kuuluvad kõik kohtumenetluse kulud, sealhulgas kättetoimetamise kulud. Täitmisele pööramist taotlev pool peab täitmise kulude eest eraldi maksma üksnes juhul, kui kohtutäituri teenust reguleerib täitemenetluse seadus.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Ungari - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 24-10-2007