Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Kreeka

Viimati muudetud: 20-03-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigusmõiste “dokumentide kätteandmine” sisuliselt? Miks on olemas kindlad reeglid dokumentide kätteandmiseks? 1.
2. Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte anda? 2.
3. Kes vastutab dokumendi kätteandmise eest? 3.
4. Milline on dokumendi tavaline kätteandmise viis? 4.
5. Mis saab juhul, kui dokumendi kätteandmine adressaadile ei ole võimalik? 5.
6. Kas on olemas kirjalik tõend dokumendi kätteandmise kohta? 6.
7. Mis saab siis, kui adressaat mingil põhjusel ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse ettenähtud korda (nt dokument antakse kätte kolmandale isikule)? 7.
8. Kas dokumendi kätteandmise eest on vaja maksta ning kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigusmõiste “dokumentide kätteandmine” sisuliselt? Miks on olemas kindlad reeglid dokumentide kätteandmiseks?

“Kätteandmine” on viis teavitada isikut, kellele dokument on määratud, selle sisust kooskõlas teatud menetlusõiguse normidega, millega määratakse kindlaks kätteandmise eest vastutavad asutused, ja edastamisviis, mis võimaldab teavitada dokumendist ning tõendab selle kätteandmist.

2. Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte anda?

Dokumendid, mis tuleb ametlikult kätte anda, on hagiavaldused, taotlused tagaseljaotsuste tühistamiseks, apellatsioonkaebused, kassatsioonkaebused, kohtuotsuse teistmise taotlused, kolmanda isiku esitatud nõuded, vastulaused kohtu- ja kohtuväliste toimingute kohta, iseseisva nõudega kolmanda isiku ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku protsessi kaasamise dokumendid, teated kohtuasja algatamisest ja kohtukutsed, taotlused õiguskaitsevahendite kohaldamiseks, taotlused õigusabi eest tasumisest vabastamiseks hagita menetluses, kutsed asja arutamisele ja kõik kohtu tehtud otsused (lõplikud ja vaheotsused).

3. Kes vastutab dokumendi kätteandmise eest?

Dokumendi kätteandmine toimub menetlusosalise algatusel kätteantava dokumendi lõppu lisatava kirjaliku korralduse alusel, mille annab kas menetlusosaline ise või tema poolt volitatud isik või menetlusosalise taotlusel pädev kohtunik või kõrgema kohtu puhul kohtu esimees (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 123). Dokumendi annab kätte kohtutäitur, kes on määratud selle kohtu juurde, mille alluvuspiirkonnas adressaat kättetoimetamise ajal alaliselt või ajutiselt elab (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 122 lõikele 1). Sellise dokumendi, mille kätteandmise algatab kohus, võib kätte anda ka vastava kohtualluvuspiirkonna kriminaalasjade kohtukutseid kätte andev kohtutäitur, politseiametnik, eripolitseiametnik, maapiirkondade korrakaitseametnik, metsavaht, linna- või muu kohaliku omavalitususe sekretär (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 122 lõigetele 2 ja 3). Justiitsministri ettepanekul vastuvõetud korralduste alusel võib mõnda või kõiki eespool nimetatud dokumentidest edastada ka posti, telegrammi või telefoni teel ja paralleelselt võib ka kindlaks määrata viisi, mismoodi kätteandmine toimub ja kuidas seda tõendada (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 122 lõikele 3).

ÜlesÜles

Õiguskaitsevahendite kohaldamise puhul teavitatakse asja arutamise kohast ja ajast sellise dokumendi kätteandmisega, mille annab välja kohtu kantselei ja kus esitatakse arutamise koht, päev ja kellaaeg, või kohtu kantselei kutsega telegrammi või telefoni teel. Kohtunik võib samaaegselt kutse kätteandmisega määrata avalduse koopia kätteandmise (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 686 lõikele 4).

4. Milline on dokumendi tavaline kätteandmise viis?

Kätteandmine seisneb dokumendi üleandmises isiku kätte, kellele see on määratud (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 127 lõikele 1), kus iganes ka isik ei viibi, kellele dokument on määratud (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 124). Kui vastaval isikul on seal, kus kätteandmine peaks aset leidma, eluase, ettevõte, kontor või töökoda, kus ta üksi või kellegi teisega töötab ametnikuna, töölisena või teenindajana, ei tohi kätteandmine teises kohas aset leida ilma tema nõusolekuta (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 124 lõikele 2).

5. Mis saab juhul, kui dokumendi kätteandmine adressaadile ei ole võimalik?

Kui adressaat ei viibi elukohas, antakse dokument üle kellelegi sugulastest või kodakondsetest, kes temaga koos elavad, ent kui neid ei ole või nad on ära, antakse dokument üle kellelegi korterikaaslastest, kes on teadlikud tema tegevusest ega võta kohtuprotsessist osa asjassepuutuva isiku vastaspoolel (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 128 lõikele 1).

Kui keegi neist, kellele viidatakse 1. lõigus, ei viibi oma elukohas,

ÜlesÜles

  1. tuleb dokument kinnitada tunnistaja juuresolekul elukoha uksele;
  2. hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast uksele kinnitamist tuleb dokumendi frankeerimata ärakiri üle anda kas elukohajärgse piirkonna politseijaoskonna või -konstaablipunkti ülemale või kui ülem ei viibi kohal, siis teenistusohvitserile või -allohvitserile või politseitunnimehele või politseijaoskonna või konstaablipunkti puudumisel elukoha valla alal vallavanemale või tema äraolekul vallasekretärile. Kõigil neil juhtudel kinnitatakse kätteandmist kätteandmistõendi all frankeerimata kviitungiga, millele viidatakse allpool 6. punktis;
  3. hiljemalt järgmisel tööpäeval peab dokumendi kätte andnud isik saatma adressaadile posti teel kirjaliku teate kätteandmise kohta, kus tuleb ära märkida kätteantud dokumendi liik, elukohajärgne aadress, kus dokument uksele kinnitati, uksele kinnitamise kuupäev, võimukandja, kellele ärakiri üle anti, samuti üleandmise kuupäev. Dokumendi postitamine kinnitatakse frankeerimata kirjaliku allkirjastatud kviitungiga ning kätteandmistõendi all (millele viidatakse allpool 6. punktis) peab kätteandja või seda kinnitanud isik viitama postkontorile, kust teadaanne on saadetud ning teenindajale, kes teate vastu võttis ja kinnituse kaasallkirjastas (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 128 lõikele 4).

Kui adressaat ei viibi ettevõttes, kontoris või töökojas, antakse dokument asutuse, kontori või töökoja ülema kätte või mõne äripartneri, kaastöölise, ametniku või teenistuja kätte, kes on teadlik nende tegevusest ega võta kohtuprotsessist osa kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaadi vastaspoolel (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 129 lõikele 1).

ÜlesÜles

Kui kedagi 1. lõigus mainitud isikutest ei viibi ettevõttes, kontoris või töökojas, rakendatakse meetmeid, mis on ära toodud tsiviilmenetluse seadustiku artikli 128 lõikes 4 (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 129 lõikele 2).

Kui kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaat või artiklites 128 ja 129 nimetatud isikud keelduvad dokumenti vastu võtmast või kätteandmistõendile alla kirjutamast või neil ei ole võimalik allkirja anda, kinnitab kätteandja dokumendi tunnistaja juuresolekul eluaseme, kontori, ettevõtte või töökoja uksele (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 130 lõikele 1).

Kui kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaadil puudub elukoht, kontor, ettevõte või töökoda või ta keeldub dokumenti vastu võtmast või ei ole võimeline sellele alla kirjutama või keeldub kätteandmistõendile alla kirjutamast ning adressaadi keeldumist või võimetust kinnitab tunnistaja, milline asjaolu lisatakse kätteandja poolt toodud põhjusele, antakse tõend isikute kätte, kes on ära toodud artikli 128 lõike 4 punktis 2 (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 130 lõikele 2).

Kui kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaat viibib haiglaravil või kinnipeetavana vanglas ning temaga kontakteerumine ei ole võimalik, võib kooskõlas haigla või vangla juhatusega, mis märgitakse ära kätteandmistõendis, anda dokumendi haigla või vangla direktori kätte, kes omakorda on kohustatud dokumendi üle andma inimesele, kelle kätte see tuleb anda (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 131).

Kui inimene, kelle kätte tuleb dokument anda, teenib kaubalaeval, mis asub Kreeka sadamas, kui see inimene on ära või keeldub dokumenti vastu võtmast või tõendile alla kirjutamast või ei ole selleks võimeline, toimetatakse dokument laeva kapteni või tema abi kätte või kui eelpool nimetatud isikud ei viibi kohal või keelduvad dokumenti vastu võtmast, antakse dokument sadama juhi kätte, kes on kohustatud sellest informeerima inimest, kelle kätte tuleb dokument anda (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 132 lõikele 1).

ÜlesÜles

Kui inimene, kelle kätte dokument tuleb anda, teenib kaubalaeval, mis ei asu Kreeka sadamas, antakse dokument tema elukohta vastavalt artiklile 128 ning juhul kui tal puudub elukoht, antakse see kätte vastavalt teadmata elukohaga isikutele dokumendi kätteandmise regulatsioonidele. Kõigi juhtumite puhul antakse dokument ka laeva omaniku kontoritesse Kreekas või kui see ei ole võimalik, siis laevaagendi kontoritesse Kreeka sadamas, juhul kui neid on (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 132 lõikele 2).

Kui kätteandmine pole võimalik mõnesse järgnevatest kategooriatest kuuluvatele ja aktiivses teenistuses olevatele isikutele, nende sugulastele või nendega koos elavatele kodakondsetele, toimub see vastavalt artikli 128 lõigetele 3 ja 4:

  1. maismaa relvajõudude ajateenijate puhul kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaadi väeüksuse, ettevõtte või teenistuse ülemale. Kui üksus, ettevõte või teenistuskoht ei ole teada, antakse dokument üle vastava teenistusharu ülemale,
  2. ohvitseride, allohvitseride ja sõjalaevastikus teenivatele mereväelaste puhul laevastiku üldpersonali ülemale,
  3. ohvitseride, allohvitseride ja õhuväes teenivate lendurite puhul õhuväe üldpersonali ülemale,
  4. linnade politsei, eripolitseiametnike ja sadamapolitsei ohvitseride, allohvitseride nagu ka konstaablite, sandarmite ja sadamavalvurite puhul nende teenistusülemale,
  5. majakaid, tuletorne ja valgusfoore hooldava personali puhul piirkonna sadama ülemale sinna, kus nad oma teenistuskohustusi täidavad (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 133 lõikele 1).

Juhul kui isik, kelle kätte dokument tuleb anda, viibib või asub välismaal, antakse dokument kohtu prokuröri kätte, kelle käes on kohtuprotsess pooleli või kelle käes seisab selle algatamine või kes andis välja langetatud otsuse ka maakonnakohtu kohtuprotsesside jaoks, esimese astme kohtu prokuröri kätte piirkonnas, kuhu alla kuulub maakonnakohus. Dokumendid, mis puudutavad protsessi toimumist, antakse esimese astme kohtu prokuröri kätte piirkonnas, kus kohtuprotsess aset leiab, ja kohtuväliseid toiminguid puudutavad dokumendid viimase prokuröri kätte, kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaadi välismaisesse elukohta või teadaolevasse viibimispaika ning kui tal välismaal puudub elukoht või teadaolev viibimispaik, antakse dokument pealinna esimese astme kohtu prokuröri kätte (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 132 lõikele 1). Kui prokurör dokumendi vastu võtab, kohustub ta selle viivitamata saatma välisministrile, kelle kohustus on see edasi saata isikule, kelle kätte tuleb dokument anda (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 134 lõikele 3).

ÜlesÜles

Kui kätteandmisele kuuluva dokumendi adressaadi asukoht või täpne aadress on teadmata, rakendatakse artikli 134 lõikes 1 toodud reglementatsioone ning samaaegselt avaldatakse kahes päevalehes, millest ühte antakse välja Ateenas ja teist kohtu paiknemise kohas; kui see ei ole teostatav, peab ka teine päevaleht olema Ateenas välja antav, resümee kohtuakti kätteandmise kohta selle prokuröri ettepaneku järel, kelle kätte dokument antakse. Resümee koostab ja allkirjastab isik, kes tegeleb kätteandmisega ning ta peab aru andma protsessivate poolte nimedest ja perekonnanimedest, välja antud kohtuakti liigist, tema nõudest, mis peab vastuseni jõudma, otsusest, kohtuinstantsist, mis sellega tegeleb või alustab protsessi, või ametnik, kes tegeleb lõpuleviimisega ja kui inimest, kelle kätte dokument tuleb anda, kutsutakse välja ilmuma või teatud toimingut sooritama, tuleb ära tuua väljailmumise koht ja aeg ning ka tegevuse liik (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 135 lõikele 1). Ülaltoodud meetmeid rakendatakse juhtumitel kui välisministeerium kinnitab, et dokumendi saatmine isikule, kes viibib või asub välismaal, ei ole võimalik (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 135 lõikele 3).

Kui kontorid või ettevõtted, mis tuuakse ära artiklites 128, 131, 132 ja artikli 133 lõike 4 punktis 2, on suletud või võimud või isikud, kes seal ära on toodud, keelduvad kätteandmisele kuuluvat dokumenti vastu võtmast või kätteandmistõendit allkirjastamast, koostab kätteandja selle kohta aruande ning annab kätteandmisele kuuluva dokumendi esimese astme kohtu prokuröri kätte, kelle ametialasse kuulub kätteandmise koht, kes saadab dokumendi sellele, kes on keeldunud seda vastu võtmast või tõendit allkirjastamast. Sellise juhtumi puhul rakendatakse artiklit 136.

ÜlesÜles

6. Kas on olemas kirjalik tõend dokumendi kätteandmise kohta?

Edastav asutus koostab tõendi, mis lisaks sellele, mida nõuab artikkel 117, peab sisaldama ka a) kätteandmise tellimust, b) selget määratlust dokumendi kohta, mis kätte anti, ja isikute kohta, keda see puudutab, c) viidet kätteandmise päevale ja kellaajale, d) viidet isikule, kelle kätte dokument anti, ja äraoleku või adressaadi või artiklites 128–135 ja 138 määratletud isikute keeldumise puhul viidet, kuidas see kätte anti (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 139 lõikele 1).

Tõendile kirjutavad alla dokumendi kätteandja ja vastuvõtja ning viimase keeldumise või võimetuse korral kirjutab tõendile alla selleks kutsutud tunnistaja (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 139 lõikele 2).

Kätteandja märgib kätteantud dokumendile kätteandmise päeva ja kellaaja ja kirjutab alla. See märge sisaldab viidet isikule, kelle kätte dokument anti. Kui kätteandmistõendi ja märke vahel tuleb ilmsiks erinevus, on tõendil enam kaalu (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 139 lõikele 3).

Artikli 139 järgi koostatakse tõend kahes eksemplaris, millest üks antakse kätteandmise tellinud isiku kätte ning teist hoitakse frankeerimata kujul kätteandmist teostanud asutuses. Kätteandmiseks tehakse lühike märge spetsiaalsesse raamatusse, mida peab kätteandmist teostanud asutus (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 140 lõikele 1).

Kohtutäitur kohustub oma arhiivis olevate eksemplaride ärakirju nende nõudmise järel andma isikule, kellele ta on andnud tellimuse kätteandmiseks ja isikule, kellele see on adresseeritud ning igaühele, kellel on seaduslik huvi, kui selle piirkonna esimese astme kohtu esimees, kus kätteandmine aset leidis, kinnitab seda avaldusel oma märkega (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 140 lõikele 2).

ÜlesÜles

7. Mis saab siis, kui adressaat mingil põhjusel ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse ettenähtud korda (nt dokument antakse kätte kolmandale isikule)?

  1. Kui keegi protsessijatest ei ole suutnud tähtajast kinni pidada vääramatu jõu või vastaspoole pettuse tõttu (nagu on ka kehtetu kätteandmine kohtutäituri poolt või dokumendi vastu võtnud isiku tahtluse tõttu ebaõnnestumine protsessija teavitamisel) on õigus taotleda asjade tagasikutsumist endisesse seisundisse (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 152 lõikele 1) kolmekümnepäevalise tähtaja sees alates takistava asjaolu eemaldamisest, mis tekkis vääramatust jõust või pettusest teadasaamisest (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 153).
  2. Isik, kelle üle mõisteti kohut tagaselja, võib, kui teda ei kutsutud kohtusse ametliku kutsega või seaduslikult või tal on ettenähtud aja jooksul tehtud otsuse suhtes protestiõigus, juhul kui ta viibib Kreekas, anda sisse protesti kümne päeva jooksul alates otsuse tegemisest; kui aga tema elukoht on teadmata või ta viibib välisriigis, võib ta seda teha kuuekümne päeva kestel viimasest otsuse teada andmisest alates artikli 135 lõike 1 kohaselt kohtuotsuse tegemise aruande ülevaate kohta (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 501, artikli 503 lõigetele 1 ja 2).
  3. Juhul kui hageja on vastaspoole kohtusse kutsunud kui isiku, kelle elukoht pole teada, ka juhul, kui ta on tema elukoha teada saanud, on viimasel, tingimusel, et ta kohtus täielikult või osaliselt kaotas, õigus kohtuotsuse teinud kohtuprotsessi taasläbivaatamisele, kui ta kuuekümne päeva kestel viibib Kreekas ning kui tema elukoht on teadmata või ta viibib välisriigis, saja kahekümne päeva jooksul vaidlustatava otsuse kätteandmisest ning kui kohtuotsust ei ole kolme aasta jooksul kätte antud vaidlustatava otsuse avaldamisest saadik, eeldusel et see on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele, vastasel korral sellest päevast alates, mil see lõplikuks sai (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 538, artikli 544 lõikele 9, artikli 545 lõigetele 1, 2, 3 ja 5).

8. Kas dokumendi kätteandmise eest on vaja maksta ning kui jah, siis kui palju?

Kätteandmise kulud maksab isik, kelle tellimusel kätteandmine toimub (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 173 lõigetele 1 ja 3).

Kohtuprotsessi kaotanud pool kohustub maksma ka need kulud (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 176, artikli 189 lõikele 1). Nende suurus sõltub kätteandmise kohast ja viisist. Miinimumtasu kätteandmiskuludena algab 18–20 eurost, seda juhul, kui dokument tuleb anda isiku kätte, kes elab või viibib kohtutäituri asukohas.

Täiendav informatsioon

  1. Iga protsessist osavõtja või mõni teine asjast huvitatu võib määrata voliniku, kes võtab vastu teda puudutavaid dokumente. Määramine toimub kõigi või kindlate kohtu- või kohtuväliste dokumentide kätteandmise puhul, mis on adresseeritud ja puudutavad tema ühte või rohkemaid või kõiki tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 142 määratletud kohtuasju (vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artikli 142 lõikele 1).
  2. Ülalpool viidatud kätteandmisviisid ei hõlma kätteandmisviise, mida näeb välismaale kätteandmisega ja teavitamisega seoses kohtu- ja kohtuväliste toimingutega ette Haagi konventsioon tsiviil-ja kaubandusasjade kohta, mille on Kreeka ratifitseerinud 14/14-3-1983 nr. 1334-ga.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-03-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik