Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Saksamaa

Viimati muudetud: 14-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte? 4.
5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole saajale võimalik menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi oma eluruumis)? 5.
6. Kuidas tõendada, et menetlusdokument on kätte toimetatud? 6.
7. Mis juhtub, kui saaja ei saa menetlusdokumenti kätte, mis talle pidi kätte toimetatama või kui kättetoimetamisel ei järgita seadusega sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õiguslik mõiste “menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

“Kättetoimetamine” tähendab nende kirjalike avalduste, taotluste jm dokumentide ning otsuste teatavakstegemist, mis tuleb üle anda ja mille üleandmist tuleb kinnitada seaduses ettenähtud vormis. Teatavakstegemine tähendab võimalust võtta asi teadmiseks. Kättetoimetamine aitab kaasa kohtuliku kaitse õiguse ning õiglase menetluse tagamisele.

Kättetoimetamine peab tagama, et saaja oleks tegelikult teadlik menetluse käigust, või tal oleks vähemalt võimalik saada teavet ilma takistavate asjaoludeta. Seetõttu on menetlusdokumendi kättetoimetamise eesmärgiks anda teavet menetlusdokumendi sisu kohta. Menetlusdokumendi sisu tegelikult teadmiseks võtmine on saaja enda asi.

Kättetoimetamist korraldaval isikul peab olema võimalik tõendada kuupäeva, millal menetlusdokument saajale üle anti ning viisi, kuidas seda tehti. Nimetatud nõue tuleneb õiguskindluse põhimõttest.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Seadusega ei ole kindlaks määratud, millised eriomased menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides.

Menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada, kui see on seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud (Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadus - Zivilprozessordnung - ZPO § 166 lõige 2).

Menetlusosaliste algatusel toimub kättetoimetamine, kui see on ette nähtud seadusega, näiteks aresti, hagi tagamise määruse, vara arestimise või üleandmise korralduse puhul (ZPO § 191).

ÜlesÜles

Ametlik kättetoimetamine on vajalik kui see on otstarbekas ja seda nõuab õiguskindluse põhimõte, kuna üksnes teatavaks tegemise asjaolust tekivad õigused või algab tähtaja kulg. Hagid, kohtuotsused ning otsused, mida saab vaidlustada apellatsioonkaebuse esitamisega, on seetõttu näited menetlusdokumentidest, mille kättetoimetamise nõue on sätestatud seadusega

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Tuleb vahet teha kohtu vm ametiasutuse algatusel (ametliku) ja menetlusosaliste algatusel toimuva kättetoimetamise vahel.

Ametliku kättetoimetamise korral korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamise tavaliselt selle kohtukantselei sekretär, kus menetlus algatati ja parajasti toimub (ZPO § 168 lõige 1). Kohtusekretär valib kättetoimetamisviisi vastavalt oma äranägemisele.

Näiteks võib ta:

  • menetlusdokumendi toimetada advokaadi kätte, saades vastu vastuvõtuteate (ZPO § 174).  
  • menetlusdokumendi toimetada saaja või tema seadusliku esindaja kätte, andes asjaomase dokumendi üle ametiruumides (ZPO § 173).
  • anda kättetoimetamise üle postiteenuse osutajale kui allhankeettevõttele. Eriteenusena võib ta valida tähitud kirja, mille üleandmist kinnitab väljastusteade (ZPO § 175).
  • teha kohtuametnikule ülesandeks toimetada menetlusdokument kätte.

Mitmel seadusega ettenähtud juhul vastutab kättetoimetamise korraldamise eest kohtunik, näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte välisriigis (§§-d 183, 184) või avalikult (§§-d 186, 187).

Kättetoimetamine menetlusosaliste algatusel toimub põhimõtteliselt kohtutäituri abil.  Kohtutäiturile teevad selle ülesandeks kas menetlusosalised vahetult või kokkuleppel kohtu kantseleiga, kus menetlus toimub (§ 192).  

ÜlesÜles

Kohtutäitur võib omakorda anda kättetoimetamise üle postiteenuse osutajale (§ 194).

4. Kuidas toimetatakse menetlusdokument tavaliselt kätte?

Kõige sagedamini praktikas kasutatavaks kättetoimetamise viisiks on ametlik kättetoimetamine. Selleks kasutatakse tavaliselt postiteenuse osutajat.

Ametliku kättetoimetamise korral teeb kohtusekretär kättetoimetamise ülesandeks postiteenuse osutajale ning annab talle kinnises ümbrikus üle kättetoimetatava menetlusdokumendi koos ettevalmistatud kättetoimetamisteatega (ZPO § 176). Seejärel edastab postitöötaja dokumendi. Eelisjärjekorras toimetatakse menetlusdokumendid kätte vahetult saajale, teiste sõnadega, menetlusdokument tuleb üle anda saajale isiklikult. Üleandmine võib aset leida kõikjal ega ole seotud kindla kohaga (ZPO § 177).

Saaja ülalnimetatud tähenduses on isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud, tema seaduslik esindaja (ZPO § 170) või tema volitatud esindaja (ZPO § 171). Pärast üleandmist täidab postitöötaja kättetoimetamisteate ja saadab selle kohe tagasi asjaomase kohtu kantseleisse kättetoimetamise tõendina.

Kui menetlusosalist esindab advokaat, toimetatakse menetlusdokument ja väljastusteade tavaliselt tema kätte (ZPO § 171, 174). Advokaat saadab allkirjastatud väljastusteate tagasi kohtule.

Kui mõlemat menetlusosalist esindab advokaat, võib menetlusdokumendi toimetada ühelt advokaadilt teise kätte (ZPO § 195).  See kehtib ka menetlusdokumentide kohta, mis tuleb kätte toimetada ametlikult, välja arvatud juhul, kui vastaspoolele tuleb samaaegselt teatavaks teha mõni kohtu korraldus. Asjaomane dokument peab sisaldama deklaratsiooni, et kättetoimetamine on korraldatud advokaadilt advokaadile. Sel juhul on kättetoimetamise kinnituseks samuti kuupäevastatud ja allkirjastatud väljastusteade.

ÜlesÜles

5. Mis juhtub, kui erijuhtudel ei ole saajale võimalik menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada (näiteks seetõttu, et saaja ei viibi oma eluruumis)?

Kui saajale ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada vahetult, kohalduvad kättetoimetamise erijuhud (kättetoimetamine nn asendusisikule).

5.1.

Esimeseks erijuhuks on menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis, äriruumis või asutuses (ZPO § 178). Kui saajat ei saada kätte tema eluruumis, äriruumis või avalikus asutuses, kus ta elab, võib dokumendi üle anda asendusisikule.

Sel juhul antakse menetlusdokument üle ühele järgnevatest isikutest:

  • täisealisele pereliikmele, perekonda teenivale isikule või täisealisele isikule, kes elab püsivalt saaja eluruumis.
  • saaja äriruumis töötavale isikule.
  • avaliku asutuse juhatajale või teda esindavale isikule.

Dokumente ei või kätte toimetada erijuhtudes loetletud isikutele, kui nad on vastaspooled asjaomases menetluses.

5.2.

Kui erijuhtudel ei ole võimalik kättetoimetamine asendusisikutele saaja elu- või äriruumis, võib menetlusdokumendid panna asjaomaseks kättetoimetamiseks postkasti (ZPO § 180 ). Nimetatud menetlusdokument tuleb panna elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti.

5.3.

Kui erijuhtudel ei ole kättetoimetamine võimalik postkasti panekuga või avalikus asutuses, kus saaja elab, võib kättetoimetatava menetlusdokumendi hoiustada (ZPO § 181).

Kõnealuse menetlusdokumendi võib hoiustada kas selle kohtu (Amtsgericht) kantseleis, kelle tööpiirkonnas menetlusdokumendi kättetoimetamise koht asub, või postiasutuse määratud kohas, kui menetlusdokumendi kättetoimetamine on tehtud ülesandeks postiasutusele.

ÜlesÜles

Menetlusdokumendi hoiustamise kohta tuleb saajale saata kirjalik teade viisil, nagu tavaliselt edastatakse lihtkirju. Selle võimatuse korral tuleb teade kinnitada elu-, äriruumi või avaliku asutuse uksele.

Hoiustatud menetlusdokument peab olema kättesaadav kolme kuu jooksul ning tuleb seejärel, kui dokumendile ei ole järele tuldud, tagastada saatjale.

5.4.

Kui saaja viibib eluruumis, kuid keeldub menetlusdokumendi vastuvõtmisest, tuleb eristada järgmisi olukordi:

  • kui menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldutakse seaduslikul alusel, tuleb menetlusdokument uuesti kätte toimetada seaduses sätestatud korras. Vastuvõtmisest keeldumine on seaduslik näiteks juhul, kui saaja aadress on vale või saajat ei ole täpselt määratletud.
  • kui menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldutakse seadusliku aluseta, tuleb dokument jätta saaja elu- või äriruumi. Kui saajal ei ole elu- või äriruume, tuleb menetlusdokument tagastada saatjale (ZPO § 179).

Erijuhtudel saabub kättetoimetamise õiguslik mõju kättetoimetamisega: kättetoimetamine on fiktsioon. Menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks selle üleandmisega. Seega on ebaoluline, kas saaja tegelikult saab menetlusdokumendi kätte. Samuti on ebaoluline, kas ta on üldse teadlik menetlusdokumendi olemasolust.

6. Kuidas tõendada, et menetlusdokument on kätte toimetatud?

Kättetoimetamisteade tuleb koostada selleks ettenähtud vormil ning tagastada kohtukantseleile viivitamatult (ZPO § 182) selleks, et tõendada kättetoimetamist. Nimetatud teatel tuleb märkida kõik andmed, mis on vajalikud kättetoimetamise tõendamiseks, eriti:
  • isiku andmed, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada,
  • isiku andmed, kellele menetlusdokument üle anti,
  • kättetoimetamise koht, kuupäev ning aeg, viimane kohtu nõudmisel,
  • menetlusdokumendi kättetoimetanud isiku täisnimi ja allkiri ning vajadusel menetlusdokumendi edastanud ettevõtte või riigiasutuse andmed, kellele tehti kättetoimetamine ülesandeks.

Kui kättetoimetamine toimub menetlusosaliste algatusel, tuleb kättetoimetamisteade saata poolele, kelle ülesandel menetlusdokument kätte toimetati (ZPO § 193 lõige 3).

ÜlesÜles

Erijuhtudel kättetoimetamise korral kehtivad erinõuded: nimetatud juhtudel tuleb kättetoimetamisteatesse alati lisada erijuhul kasutatava kättetoimetamisviisi põhjus. Kui menetlusdokument toimetatakse kätte hoiustamisega, tuleb kättetoimetamisteatesse märkida viis, kuidas jäetakse saajale hoiustamise kohta teade. Kui menetlusdokumendi vastuvõtmisest on keeldutud seadusliku aluseta, tuleb kättetoimetamisteates märkida, kes keeldus dokumenti vastu võtmast ja kas dokument on jäetud kättetoimetamise kohta või tagastatud saatjale.

Kättetoimetamist ei ole vaja tõendada teatud seaduses ettenähtud juhtudel:

  • kui menetlusdokument edastatakse kohtu osakonnale, on kättetoimetamise tõendiks sellekohane märge toimikus ja asjaomasel dokumendil (ZPO § 173, teine lause).
  • kui menetlusdokument edastatakse advokaadile, on piisavaks tõendiks advokaadi kinnitus (ZPO § 174 lõiked 1 ja 4).
  • kui menetlusdokument edastatakse tähitud kirjana koos väljastusteatega, on piisavaks tõendiks väljastusteade (ZPO § 175, teine lause).
  • kui menetlusdokument edastatakse tähitud kirjana välisriigis koos väljastusteatega, on samuti piisavaks tõendiks väljastusteade (ZPO § 183 lõige 1 p 1, § 183 lõige 2, esimene lause).
  • kui menetlusdokument toimetatakse kätte välisriigis, kasutades asjaomase riigi asutusi, Saksamaa Liitvabariigi valitsuse või välisministeeriumi konsulaaresindusi, on kättetoimetamise tõendiks kättetoimetamisteade asutuselt, keda kasutati (ZPO § 183 lõiked 1, 2, 3, § 183 lõige 2, teine lause).

7. Mis juhtub, kui saaja ei saa menetlusdokumenti kätte, mis talle pidi kätte toimetatama või kui kättetoimetamisel ei järgita seadusega sätestatud korda (näiteks kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

7.1.

Kättetoimetamine muul viisil, kui seadusega ettenähtud vormis, on põhimõtteliselt kehtetu, kui on rikutud olulisi menetlussätteid.

ÜlesÜles

Nimetatud põhimõttest on seaduses sätestatud erandid, mis võtavad arvesse kättetoimetamise eesmärki, nimelt asjaolu tõendamist, kas ja millal on saaja kättetoimetatava menetlusdokumendi kätte saanud.

Menetlusvea parandamine sõltub siis sellest, kas menetlusdokument on tegelikult jõudnud saajani. Juhul kui on, loetakse menetlusdokument sellega kättetoimetatuks (ZPO § 189).

Kättetoimetamisel tehtud menetlusviga parandati tagasiulatuvalt ega lange kohtu diskretsiooni alla. Viga loetakse parandatuks isegi juhul, kui kättetoimetamisega on seotud seadusega ettenähtud perioodi algus või lõpp, mida ei saa muuta.

7.2.

Kui saaja ei saa kättetoimetatavat menetlusdokumenti kätte, tuleb teha vahet järgneva vahel:

  • kui kättetoimetamise puhul oli tegemist olulise menetlusveaga, ei ole parandamine võimalik. Sellisel juhul loetakse kättetoimetamine kehtetuks ning seda tuleb korrata.
  • kui kättetoimetamine toimus seaduses sätestatud korras, loetakse teade kättetoimetatuks. See tuleneb erijuhtudel kättetoimetamise sätetest. Saaja mitte-süüline teadmatus kättetoimetamise asjaolust võimaldab endise seisundi ennistamist vastavalt ZPO §§-dele 230 jj.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, kui jah, siis kui palju?

Tuleb vahet teha ametliku kättetoimetamise ja menetlusosaliste algatusel toimuva kättetoimetamise vahel.

Ametliku kättetoimetamise korral tuleb põhimõtteliselt tasuda kehtiv postitariif (kättetoimetamise eest kättetoimetamisteatega või väljastusteatega tähitud kirja eest). Juhul kui dokumendi toimetavad kätte kohtuametnikud, on tegelike kulutuste asemel hinnaks kehtestatud 7.50 eurot kättetoimetamise kohta.

Kättetoimetamist poolte algatusel korraldab kohtutäitur. Kohtutäiturile tuleb maksta 2.50 eurot kättetoimetamise korraldamise eest posti teel. Sellele lisanduvad kulutused vajalikele koopiatele ja postikulud. Kui kohtutäiturile kättetoimetamiseks edastatud menetlusdokument tuleb tõestada, kaasneb eraldi kindlasummaline tasu menetlusdokumendi kohta. Esimese 50 lehekülje puhul on see 0.50 eurot lehekülje kohta ning iga järgneva lehekülje puhul 0.15 eurot lehekülje kohta.

Kui menetlusdokumendi toimetab kätte kohtutäitur isiklikult, on tasu 7.50 eurot. Sellisel juhul tuleb kohtutäiturile maksta kinni teeloleku kulud vahemikus 2.50 eurot kuni 10.00 eurot olenevalt teekonna pikkusest saajani.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik