Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 22-04-2005
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab tegelikus elus „dokumentide kättetoimetamine või dokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel”? 1.
2. Milliseid dokumente tuleb ametlikult kätte toimetada või kohtutäituri kaudu kätte toimetada? 2.
3. Kellel on õigus dokumente kätte toimetada või kohtutäituri kaudu kätte toimetada? 3.
4. Kuidas toimub tegelikkuses dokumentide kättetoimetamine? 4.
5. Mis juhtub siis, kui dokumenti ei ole mingil põhjusel võimalik adressaadile otseselt kätte anda (näiteks kui adressaat ei ole kodus)? 5.
6. Kas on olemas kirjalik tõend, et dokument on ametlikult kätte antud? 6.
7. Milliseid tagajärgi toob kaasa see, kui dokumentide kätteandmisel või kättetoimetamisel kohtutäituri vahendusel ei ole järgitud seadust või kui asjaomane isik ei ole dokumenti käte saanud (näiteks kui dokument on antud kätte kolmandale isikule)? Kas dokumendi kätteandmine võib sellest hoolimata olla õiguslikult kehtiv? (Teiste sõnadega, kas seaduserikkumist on võimalik parandada?) Või tuleb dokument uuesti kätte anda? 7.
8. Kas dokumendi ametlikul kättetoimetamisel või kohtutäituri vahendusel kätteandmisel tuleb maksta mingeid tasusid? Kui tuleb, siis kui suured need on? 8.

 

1. Mida tähendab tegelikus elus „dokumentide kättetoimetamine või dokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel”?

Miks on olemas eraldi menetlused dokumentide kättetoimetamiseks ja kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel?

Kättetoimetamine (notification) on toiming, mille abil isikule edastatakse teatav dokument. Kui dokumendi annab kätte kohtutäitur, kasutatakse Prantsusmaal selle toimingu kohta terminit „signification”.

Kättetoimetamist kasutatakse teatavate dokumentide (kohtukutsed, delikaatsete teemadega seotud kohtuotsused) puhul. Kuid kui selgub, et adressaat ei ole kättetoimetatavat dokumenti kätte saanud, tuleb need dokumendid kätte toimetada kohtutäituri vahendusel.

Eraliste menetluste olemasolu dokumentide kätteandmiseks on seletatav sellega, et neil toimingutel on menetluses väga tähtis roll – kättetoimetamisega algavad teatavad ajavahemikud, näiteks tähtaeg kohtu ette ilmumiseks või tähtaeg edasikaebuse esitamiseks.

2. Milliseid dokumente tuleb ametlikult kätte toimetada või kohtutäituri kaudu kätte toimetada?

Kõik kohtumenetluse käigus kasutusel olevad olulised dokumendid tuleb teatavaks teha vastaspoolele: haginõue, kohtu järeldused, kohtuotsus… .

3. Kellel on õigus dokumente kätte toimetada või kohtutäituri kaudu kätte toimetada?

Seadusega nähakse ette, et teatavaid dokumente peab kätte toimetama, see tähendab menetluse vastaspoolele teatavaks tegema kohtutäitur. Kohtutäituril, st ametikandjal, on teatavate dokumentide kätteandmise ainuõigus. See ainuõigus on põhjendatav selle vorminõude teostamisega seotud turvakaalutlustega.

ÜlesÜles

Teisi dokumente võib kätte anda tavalisel viisil, see tähendab:

  • posti teel posti vastutusel,
  • või dokumentide edastamise teel adressaadile kohtukantselei kaudu kviitungi või allkirja vastu.

Kui kättetoimetatava dokumendi saatja või adressaadi riigiks on Euroopa Liidu liikmesriik, kohaldatakse kätteandmise puhul nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise kohta.

Selle määruse kohaldamiseks on Prantsusmaa ette näinud, et dokumentide kättetoimetamiseks liikmesriikides on pädevad kohtutäiturid ja kohtukantseleid. Üldpõhimõttena on liikmesriikidest pärinevate dokumentide vastuvõtmiseks pädev asutus siseriiklik kohtutäiturite koda:

Chambre nationale des huissiers de justice,

Service des actes étrangers,

44, rue de Douai,

F - 75009 Paris.

4. Kuidas toimub tegelikkuses dokumentide kättetoimetamine?

Kohtudokumentide kättetoimetamisel on pädevaks kohtutäituriks dokumendi adressaadi elukohajärgse piirkondliku kohtu kohtutäitur. Kohtutäitur ilmub dokumendi adressaadi elukohta tööpäeval kella 6 ja kella 21 vahel. Kui adressaat on kodus, edastatakse dokument talle isiklikult.

Dokumentide kättetoimetamine posti teel toimub kinnises ümbrikus või kokkumurtuna ja suletud kujul. Kui kättetoimetamine toimub tavapostiga, paneb postiljon kirja adressaadi postkasti. Kui tegemist on kättetoimetamisega tähitud postiga koos vastuvõtuteatisega, annab postiljon kirja üle adressaadile.

Praegusel ajal ei ole faksi või elektronposti teel teostatud kättetoimetamised õiguslikult kehtivad.

ÜlesÜles

5. Mis juhtub siis, kui dokumenti ei ole mingil põhjusel võimalik adressaadile otseselt kätte anda (näiteks kui adressaat ei ole kodus)?

Kui tegemist on kättetoimetamisega tähitud kirja teel, jäetakse juhul, kui adressaat ei ole kodus, talle koju teatis ning postisaadetist hoitakse kahe nädala jooksul adressaadi elukoha piirkonna postkontoris. Kui adressaat ei tule selle aja jooksul postisaadetisele järele, saadetakse see saatjale tagasi.

Kohtudokumentide kättetoimetamisel, kui dokumendi isikule kätteandmine ei ole võimalik, jätab kohtutäitur dokumendi koopia isikule, kes kodus viibib, hoone valvurile või viimases järjekorras naabrile. Kui kohtutäitur on veendunud, et tegemist on tõepoolest adressaadi elukohaga ning ei leia kedagi, kes saaks või oleks nõus dokumendi vastu võtma, peab ta selle kohalikus omavalitsuses hoiule andma. Dokumenti hoitakse adressaadi elukohajärgses kohalikus omavalitsuses kolme kuu jooksul.

Mõlemal viimati kirjeldatud juhul peab kohtutäitur jätma adressaadi postkasti vastava teatise. Kui adressaati ei ole võimalik leida, kui tema elukohta või töökohta on tulemusteta otsitud, peab kohtutäitur teostama adressaadi elukoha uue otsingu. Ta koostab tulemuseta otsingu protokolli ning saadab leitud aadressil posti teel välja vastuvõtuteatisega tähitud kirjaga dokumendi koopia.

6. Kas on olemas kirjalik tõend, et dokument on ametlikult kätte antud?

Vastuvõtuteatisega tähitud kirja puhul on dokumendi kätteandmise tõendiks asjassepuutuva isiku allkiri vastuvõtuteatisel, mis edastatakse kirja saatjale.

ÜlesÜles

Kohtudokumentide kätteandmisel on tõendiks kohtutäituri poolt kätteandmisprotokolli kantud märkused.

7. Milliseid tagajärgi toob kaasa see, kui dokumentide kätteandmisel või kättetoimetamisel kohtutäituri vahendusel ei ole järgitud seadust või kui asjaomane isik ei ole dokumenti käte saanud (näiteks kui dokument on antud kätte kolmandale isikule)? Kas dokumendi kätteandmine võib sellest hoolimata olla õiguslikult kehtiv? (Teiste sõnadega, kas seaduserikkumist on võimalik parandada?) Või tuleb dokument uuesti kätte anda?

Dokumentide kätteandmiseks seadusega kehtestatud nõutavate tingimuste mittearvestamine eeskätt kohtumenetlusega seotud kohtudokumentide kätteandmise osas võib kaasa tuua nende dokumentide kehtetuks tunnistamise. Selline kehtetuks tunnistamine saab toimuda üksnes kohtuotsuse alusel.

Kui dokumendi kehtetuks tunnistamise aluseks on vorminõuetega seotud puudus, peab sellega kaasnema vastaspoolele tekitatud kahju.

Samas, kui dokument viiakse nõuetega vastavusse, on seeläbi võimalik heastada nii vormilisi kui sisulisi puudujääke.

Kohtunik peab omal algatusel kuulutama kehtetuks sisuliste puudujääkidega dokumendi, mis on seotud avaliku korra eeskirjaga. Teistel juhtudel on dokumenti võimalik kehtetuks kuulutada üksnes juhul, kui üks osapooltest seda nõuab.

Kui kohtukantselei peab dokumendi ühele osapoolele kätte andma ja kui kiri saabub kohtukantseleisse tagasi, sest seda ei olnud võimalik adressaadile kätte anda (märkus „ei ela märgitud aadressil” ümbrikul või kättetoimetamata tähitud kiri), teeb kohtukantselei osapoolele ettepaneku anda dokument teisele osapoolele edasi kohtutäituri vahendusel.

Kui kohtutäituri vahendusel sooritatav kätteandmine ei õnnestu, jätkatakse kohtumenetlust. Kui menetlemise lõppedes langetatakse tagaselja kohtuotsus, on puuduval osapoolel võimalus seda vaidlustada, see tähendab menetleda sama asja samas kohtus uuesti.

8. Kas dokumendi ametlikul kättetoimetamisel või kohtutäituri vahendusel kätteandmisel tuleb maksta mingeid tasusid? Kui tuleb, siis kui suured need on?

Posti vahendusel teostatavale kättetoimetamisele kehtivad üldised postitariifid. Kohtutäituri poolt kätteantavatele dokumentidele kehtivad eraldi tariifid.

Kohtukantselei poolt kätte antavad dokumendid antakse kätte tasuta. Teiste dokumentide ja kohtudokumentide puhul tasub kätteandmise eest väljasaatev pool, välja arvatud juhul, kui see osapool saab riigi õigusabi – sel juhul annab riik talle postikulude ulatuses avanssi. Menetluse lõpul määrab kohus kulude kandjaks üldjuhul menetluse kaotanud osapoole, välja arvatud juhul, kui võrdõiguslikkuse põhimõtte tõttu või ühe osapoole majandusliku olukorra tõttu langetatakse teistsugune otsus.

Täiendav informatsioon

  • Justiitsministeerium français
  • Légifrance français: Prantsusmaa õiguse põhivara
  • Riiklik kohtutäiturite koda français

Välisriigi dokumentide vastuvõtu talitus (Service des actes étrangers), 44, rue de Douai, 75009 Paris

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-04-2005

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik