Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Soome

Viimati muudetud: 08-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida (dokumentidest) teadaandmine praktikas tähendab? Miks dokumentidest teadaandmise jaoks on vaja spetsiaalseid reeglid? 1.
2. Millistest dokumentidest peab teada andma tõestatult? 2.
3. Kes tegeleb dokumentide teatamisega. 3.
4. Kuidas dokumentidest tavaliselt teatatakse? 4.
5. Mis juhtub siis, kui dokumenti ei saa erandkorral adressaadile isiklikult toimetada (nt. kui adressaat ei ole kodus)? 5.
6. Kas dokumendi teatamise kohta koostatakse kirjalik tõend? 6.
7. Mis juhtub siis kui adressaat ei saa dokumenti kätte või on teatamine toimunud reeglitevastaselt? Kas teatamine on siiski õiguspädev või peab dokumendi teadaandmise uuesti läbi viima? 7.
8. Kas dokumentide teadaandmine maksab ja kui palju? 8.

 

1. Mida (dokumentidest) teadaandmine praktikas tähendab? Miks dokumentidest teadaandmise jaoks on vaja spetsiaalseid reeglid?

Teadaandmise all mõeldakse teatud isikule tõestatult ja seadusega ette nähtud reegleid järgides teatamist. Teatamist reguleerivate määruste mõte on kindlustada, et teade on veenvalt ja tõestatult jõudnud asjaomase isikuni.

2. Millistest dokumentidest peab teada andma tõestatult?

(Juriidilised) dokumendid on reeglina kohtuprotsessiga seotud aktid nagu hagid ja avaldused (lausumapyyntö). Tõestatud teatamine ei puuduta mitte ainult kohtudokumente, vaid ka näiteks testamente.

3. Kes tegeleb dokumentide teatamisega.

Kohtuprotsessi korral tegeleb teadetega üldjuhul kohus. Asjaomase palvel võib kohus ka asjaomast usaldada teate edastamiseks juhul, kui kohus leiab, et see on põhjendatud.

Muudel juhtudel hoolitseb teatamise ees see, kelle huvides see on.

4. Kuidas dokumentidest tavaliselt teatatakse?

Kui teatajaks on kohus, siis toimub teatamine ennekõike posti teel. Kirja saabumisest tuleb postkontorist teade või tuleb kiri otse koju. Viimatimainitud juhul tuleb kohtu kantseleisse viia kirja vastuvõtmist tõendav tõend. Muud kohtudokumendid, v.a. hagiteated, võidakse asjaomastele saata postiga kohtule teatatud aadressil. Kui on tõenäoline, et dokumendi üleandmine posti teel ei õnnestu, edastab teate kohtutäitur.

Dokumentidest, mis ei ole kohtudokumendid, teatab kohtutäitur ametiisiku või eraisiku palvel.

ÜlesÜles

5. Mis juhtub siis, kui dokumenti ei saa erandkorral adressaadile isiklikult toimetada (nt. kui adressaat ei ole kodus)?

Tsiviilasjas toimub teadaandmine nii, et dokumente võtab vastu selleks volitatud isik. Kui tegu on kohtuistungi ajal muude dokumentide kui hagiteate edastamisega adressaadile ning adressaati esindab advokaat, siis võib teate edastada advokaadile. Dokument, mis kohustab kedagi isiklikult kohtusse tulema või midagi isiklikult sooritama, peab adressaadini jõudma personaalselt.

Kui isik, kelle asukoht Soomes on teada, väldib teateid, võib kohtutäitur rakendada nn. asendusteadaandmist. Sellisel juhul antakse dokumendid adressaadiga samasse leibkonda kuuluvale üle 15-aastasele isikule või kui teate adressaat on tegev ettevõtluses, mõnele tema töökaaslasele. Kohtutäitur peab asendusteatamisest vastvõtjale posti teel teatama.

Kui adressaadi asukoha kohta andmed puuduvad, kasutab kohus kuulutuse teel teatamist Sellisel juhul ilmub kuulutus ametlikes teadetes ja ajalehes, kui kohus nii otsustab. Lisaks pannakse dokumendid üles kohtu teadetetahvlile.

6. Kas dokumendi teatamise kohta koostatakse kirjalik tõend?

Kohtutäitur annab teatamise kohta tõendi. Tõendi saab ka posti teel tulnud teate kohta.

7. Mis juhtub siis kui adressaat ei saa dokumenti kätte või on teatamine toimunud reeglitevastaselt? Kas teatamine on siiski õiguspädev või peab dokumendi teadaandmise uuesti läbi viima?

Kui teatamine on toimunud vääralt ning asjaomane ei saabu kohtuistungile või ei vasta talle kirjalikult esitatud küsimusele, peab teadaandmise protseduuri uuesti läbi viima. Uuesti teatama ei pea juhul, kui viga on tähtsusetu.

Kui asjaomane väidab, et teatatud on valesti, lükkub juhtumi käsitlemine edasi, kui ei otsustata, et kõnealuse vea tähtsusetust arvestades on see põhjendamatu.

8. Kas dokumentide teadaandmine maksab ja kui palju?

Kohtutäituri poolt läbiviidud teadaandmine maksab 25 €. Maksu ei nõuta juhul kui teate on edastanud kohus. Maksu ei nõuta ka teise riigi ametkonnalt koostööna sooritatud teatamise puhul. Seaduses on äramääratud mõned erandid maksukohustuses.

Täiendav informatsioon

Teatamine välismaale English - suomi - svenska (justiitsiministeerium)

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik