Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Taani

Viimati muudetud: 06-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Taani

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigusmõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse? 4.
5. Kas menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on alternatiivseid viise? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda? Kas menetlusdokumendi kättetoimetamist võib sellest hoolimata pidada kehtivaks või peab dokumendi uuesti kätte toimetama? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigusmõiste „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Menetlusdokumentide kättetoimetamine tähendab praktikas, et dokument saadetakse adressaadile või antakse talle üle ning vormistatakse tõend selle kohta, et adressaat on dokumendi kätte saanud või et on järgitud menetlusdokumentide kättetoimetamist käsitlevaid norme. Menetlusdokumentide kättetoimetamist käsitlevad normid on kehtestatud, et anda kohtule kindlus dokumendi adressaadini jõudmise kohta. Peamised menetlusdokumentide kättetoimetamist käsitlevad normid on sätestatud kohtukorralduse seaduses.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada vorminõudeid järgides?

Tsiviilasjade puhul tuleb kõik menetlust käsitlevad teated kätte toimetada, kui kohtukorralduse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelkõige tuleb kostjatele kätte toimetada kohtukutsed. Kättetoimetamise eesmärk on tagada kostja teavitamine hageja nõudest ja selle alustest.

Sellele lisaks toimetatakse menetlusdokumendid kätte ainult seaduses sätestatud erijuhtudel. Näiteks tuleb võlgnikule kätte toimetada võlausaldaja nõue kuulutada välja võlgniku pankrot.

Tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid ja kohtulahendeid kätte ei toimetata. Kui menetluse pool ei viibi kohtuotsuse või kohtulahendi teatavakstegemise juures, saadetakse talle selle ärakiri.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Menetlusega seotud teadete kättetoimetamise eest vastutavad kohtud.

ÜlesÜles

4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse?

Seda, kuidas dokument tuleb kätte toimetada, otsustab asja menetlev kohus. Menetlusdokumendid toimetatakse kätte kolmel eri viisil: kirja teel, posti teel või kohtutäituri vahendusel. Kirja teel kättetoimetamise korral saadetakse asjaomasele poolele kättetoimetatavast dokumendist kaks identset eksemplari ning ta peab dokumendi kättesaamist kinnitama ja ühe eksemplari kohtule tagastama. Posti teel kättetoimetamise korral saadetakse dokument tähitud kirjaga ja kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise korral annab selle adressaadile üle kohtutäitur. Kui adressaat ei ole kohal, võib dokumendi olenevalt asjaoludest kätte toimetada adressaadi leibkonnaliikmele või tema tööandjale või töötajale.

5. Kas menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on alternatiivseid viise?

Lisaks menetlusdokumendi kättetoimetamisele kirja teel, posti teel ja kohtutäituri vahendusel võib selle teatavatel tingimustel kätte toimetada teadaande avaldamisega ametlikus väljaandes.

Sel viisil võib menetlusdokumente kätte toimetada, kui adressaadil puudub Taanis elu-, viibimis- või töökoht. Menetlusdokumente võib ametliku väljaande vahendusel kätte toimetada ka juhul, kui adressaat elab välisriigis ja asjaomase välisriigi ametiasutused keelduvad dokumentide kättetoimetamise taotlust rahuldamast või ei suuda seda rahuldada.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui menetlusdokument toimetatakse kätte posti teel, kasutatakse väljastusteadet, millel adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist. Kui menetlusdokument toimetatakse kätte kohtutäituri vahendusel, esitab kohtutäitur tõendi, mis kinnitab, et dokument on adressaadile kätte toimetatud. Kui menetlusdokument toimetatakse kätte kirja teel, on kättesaamistõendiks dokumendi teine eksemplar, mille adressaat allkirjastab ja kohtule tagastab.

7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kui kättetoimetamisel ei järgita seaduses sätestatud korda? Kas menetlusdokumendi kättetoimetamist võib sellest hoolimata pidada kehtivaks või peab dokumendi uuesti kätte toimetama?

Kui kohus märkab asja menetledes, et kohtukutse ei ole õigele isikule või õigel viisil kätte toimetatud, ei saa teha tagaseljaotsust, kui kostja ei ole hagile vastanud või ei ilmu asja arutamisele. Sellisel juhul tuleb asja arutamine kohtukutse kättetoimetamiseni edasi lükata või jätta hagi rahuldamata.

Kui kättetoimetatav menetlusdokument on jõudnud adressaadi kätte, käsitletakse seda kättetoimetatuna, isegi kui ei ole järgitud kohtukorralduse seaduses sätestatud dokumentide kättetoimetamise eeskirju.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Tsiviilasjade puhul tuleb asja kohtusse andmisel tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus sõltub tavaliselt hagi hinnast. Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest eraldi tasu ei ole.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Taani - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik