Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 30-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigustermin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi eeskirjad? 1.
2. Millised menetlusdokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada? 2.
3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest? 3.
4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse? 4.
5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole adressaadile võimalik dokumente isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et teda ei ole kodus)? 5.
6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend? 6.
7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)? 7.
8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigustermin „menetlusdokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi eeskirjad?

Menetlusdokumentide kättetoimetamine on üks neist menetlustoimingutest, mida kohus kohtumenetluse käigus ette võtab. Kohus toimetab menetluse käigus pooltele, menetlusosalistele ja muudele isikutele kätte mitmesuguseid dokumente (nt hagiavaldus, kohtukutse, kohtuotsuse ärakiri jne).

Õiguskindluse tagamiseks ja poolte kaitseks on dokumentide kättetoimetamisel tõsised menetluslikud tagajärjed. Näiteks muutub kohtuotsus lõplikuks ja selles nimetatud õiguslike suhete suhtes siduvaks üksnes juhul, kui see on nõuetekohaselt kätte toimetatud.

2. Millised menetlusdokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) kohaselt toimetatakse dokumendid adressaadile kätte isiklikult või tavaposti teel, olenevalt sellest, milliste dokumentidega on tegemist. Dokumendid toimetatakse adressaadile kätte isiklikult, kui seda nõuab seadus (nt kostjale hagiavaldus ja pooltele kohtuotsus) või kui kohtu eesistuja konkreetsel juhul nii otsustab. Muud dokumendid toimetatakse kätte tavaposti teel.

3. Kes vastutab menetlusdokumendi kättetoimetamise eest?

Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest vastutavad kohtud ja dokumente kättetoimetavad asutused (dokumente kättetoimetavad kohtuametnikud, kohtukordnikud, kohtutäiturid, postiettevõtjad, Tšehhi Vabariigi politseiasutused, Tšehhi Vabariigi Vanglate Ameti asutused, hoolekande- ja eestkosteasutused, piirkondlikud sõjaväejuhatused, siseministeerium ja justiitsministeerium).

ÜlesÜles

4. Kuidas menetlusdokument tavaliselt kätte toimetatakse?

Kui kohus ei ole menetlusdokumenti kätte toimetanud kohtuistungi või mõne muu kohtutoimingu ajal, toimetab selle kätte dokumente kättetoimetav asutus avaliku andmesidevõrgu kaudu või ametlikule teadetetahvlile ülespanemise teel.

Dokumente võib adressaadile kätte toimetada isiklikult või tavaposti teel; menetlusdokumentide edastamine menetlusosalisele kättetoimetamiseta ei ole teatavatel seaduses sätestatud juhtudel - juhul kui dokumendid tuleb kätte toimetada isiklikult või kui kohus on nii määranud - lubatud.

Adressaat võib valida, millisel Tšehhi Vabariigis asuval aadressil tuleb talle dokumendid kätte toimetada, ning ta peab kohut sellest teavitama.

Dokumendid võidakse kätte toimetada poole esindajale (volikirja alusel) või eestkostjale (kui poolele on määratud eestkostja). Kui dokumentide kättetoimetamisega ilmneb raskusi, võib kohtu eesistuja nõuda, et pool määraks endale dokumentide vastuvõtmiseks esindaja; seda võimalust ei kohaldata, kui dokumendid tuleb kätte toimetada välismaal.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine avaliku andmesidevõrgu kaudu on võimalik tingimusel, et dokumendi adressaadil on täiustatud elektrooniline allkiri, et ta soovib Interneti teel suhelda ja on andnud nõusoleku dokumentide selliseks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumentide sel viisil kättetoimetamise puhul palub kohus adressaadil kinnitada kolme päeva jooksul dokumendi saatmisest selle kättesaamist sõnumiga, millele on lisatud tema täiustatud elektrooniline allkiri. Vastasel juhul käsitletakse, et dokument ei ole kätte toimetatud.

ÜlesÜles

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse vahet dokumentide kättetoimetamisel füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine füüsilistele isikutele. Füüsilisele isikule võib dokumendid kätte toimetada tema ametlikus elukohas, tegevuskohas, töökohas, tegelikus elukohas või kohas, mille ta on määranud dokumentide kättetoimetamiseks. Dokumente kättetoimetav asutus ei pruugi füüsilisele isikule dokumente kätte toimetada eespool nimetatud kohtades, vaid võib seda teha ka mis tahes muus kohas, kust ta isiku leiab.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine juriidilistele isikutele toimub nende ametlikus äriregistrijärgses või mõne teise avaliku registri järgses asukohas või nende tegelikus asukohas. Vastava taotluse saamisel võib kohus juriidilisele isikule dokumente kätte toimetada mõnele teisele tema poolt teatatud aadressile Tšehhi Vabariigis. Juriidilise isiku puhul võib dokumente kätte toimetada isikutele ja organitele, kes on volitatud juriidilise isiku nimel tegutsema, juriidilise isiku töötajatele (liikmetele), kes on määratud dokumente vastu võtma, või teistele füüsilistele isikutele, keda juriidiline isik on selleks volitanud. Kui ükski dokumente vastu võtma volitatud isik ega organ ei ole kättesaadav, hoiustatakse dokument samadel tingimustel ja samade tagajärgedega, nagu dokumentide kättetoimetamisel füüsilistele isikutele.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine muudele isikutele. Advokaatide, notarite ja muude õiguseriala esindajate suhtes kehtivad erisätted, mis määravad kindlaks, kellele nende büroodes on lubatud dokumente kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamist riigiasutustele, valitsusasutustele ning piirkondlikele ja kohalikele omavalitsusasutustele reguleerivad samuti erisätted, mis määravad kindlaks, kellele on lubatud dokumente kätte toimetada. Kõnealuste asutuste puhul ei ole ette nähtud menetlusdokumentide edastamist menetlusosalisele kättetoimetamiseta.

ÜlesÜles

Üks dokumentide kättetoimetamise erimeetod on panna dokumendid üles ametlikule teadetetahvlile. Kõnealust meetodit kasutatakse seaduses sätestatud juhtudel; kohtulahendit või mis tahes muud dokumenti peetakse kättetoimetatuks viieteistkümnendal päeval pärast selle ülespanemist.

Seadusega ettenähtud teavet avaldatakse ka kohtuteadetena äribülletäänis Obchodní věstník.

5. Mis saab siis, kui erandjuhul ei ole adressaadile võimalik dokumente isiklikult kätte toimetada (nt seetõttu, et teda ei ole kodus)?

Eristada tuleb tavapärast menetlusdokumentide kättetoimetamist ja menetlusdokumentide kättetoimetamist adressaadile isiklikult:

  • Tavapärase menetlusdokumentide kättetoimetamise puhul antakse dokument üle mõnele teisele sobivale füüsilisele isikule, kes elab või töötab märgitud aadressil või töötab asjaomases kohas või selle läheduses, tunneb adressaati ja nõustub dokumendi adressaadile edastama. Kuid tegemist ei tohi olla isikuga, kellega adressaadil on huvide konflikt, vastasel juhul ei peeta menetlusdokumenti kättetoimetatuks. Kui sobivat isikut ei ole või menetlusdokumenti ei ole võimalik sellisele isikule üle anda, hoiustatakse dokument kohtus või postkontoris ja teatakse sellest adressaadile. Kui adressaat ei lähe menetlusdokumendile järele kolme päeva jooksul, käsitletakse menetlusdokumenti tinglikult kättetoimetatuna selle tähtaja viimasest päevast alates.
  • Menetlusdokumentide kättetoimetamise puhul adressaadile isiklikult paneb menetlusdokumendi kättetoimetaja juhul, kui adressaat ei ole kättesaadav, menetlusdokumendi hoiule ja teatab sellest adressaadile, et viimane saaks menetlusdokumendile järele minna. Kui adressaat ei lähe menetlusdokumendile järele kümne päeva jooksul, käsitletakse menetlusdokumenti tinglikult kättetoimetatuna selle tähtaja viimasest päevast alates.

Kui isik keeldub dokumenti vastu võtmast, käsitletakse, et dokument on kätte toimetatud alates selle vastuvõtmisest keeldumise päevast; adressaati tuleb keeldumise tagajärgedest teavitada. Samal viisil toimitakse juhul, kui adressaat keeldub oma isikut tõendamast või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikku abi osutamast. Ka sel juhul tuleb adressaati tagajärgedest teavitada.

ÜlesÜles

Kui poolel on esindaja, kes on volitatud teda menetluses esindama, toimetatakse menetlusdokumendid üksnes esindaja (nt advokaadi) kätte. Esindaja kätte toimetatud dokumenti ei toimetata lisaks poole kätte, kui pool ei pea menetlusest isiklikult osa võtma (nt ilmuma kohtuistungile ärakuulamisele).

Kui poolele on määratud eestkostja, toimetatakse menetlusdokumendid üksnes eestkostja kätte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eestkostja määratakse näiteks menetluspoolele, kelle elukoht on teadmata või kellele ei õnnestunud dokumente kätte toimetada välismaal asuval määratud aadressil, õigussubjektile, kes ei saa olla kohtus pooleks jne.

Poolelt, kellel ei ole esindajat, võidakse nõuda dokumentide vastuvõtmiseks volitatud esindaja määramist, kui dokumentide kättetoimetamine poolele endale on liiga keeruline või põhjustab viivitust (sellist nõuet ei või esitada, kui dokumendid tuleb kätte toimetada välismaal). Kui pool jätab sellise esindaja määramata, hoiustatakse talle adresseeritud dokumendid kohtus ja käsitletakse, et need on kätte toimetatud.

6. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohus toimetab menetlusdokumendi kätte kohtuistungi või mõne muu kohtutoimingu ajal, tehakse selle kohta märge kohtuistungi protokolli või muu kohtutoimingu toimikusse. Lisaks muudele andmetele kantakse protokolli või toimikusse teave selle kohta, kuidas dokument kätte toimetati. Kandele kirjutavad alla nii dokumendi kättetoimetaja kui ka selle saaja.

Muudel juhtudel on menetlusdokumendi kättetoimetamise tõendiks kättesaamisteade, millele dokumendi kättetoimetaja teeb märke dokumendi kättetoimetamise kohta. Kättesaamisteade on ametliku ümbriku ärarebitav osa, mis pärast dokumendi kättetoimetamist ja andmete lisamist kohtule tagastatakse. Kättesaamisteatel esitatud andmeid käsitletakse õigetena, kuni ei tõendata vastupidist.

7. Mis saab siis, kui midagi läheb valesti ja adressaat ei saa menetlusdokumenti kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui menetlusdokument toimetatakse kätte kolmandale isikule)?

Kui menetlusdokumendid toimetatakse kätte seadusevastaselt, on dokumentide kättetoimetamine õigustühine ja sellel ei ole juriidilist mõju. Menetlusdokumentide edastamise kohta menetlusosalisele kättetoimetamiseta vt 5. vastust.

8. Kas menetlusdokumendi kättetoimetamise eest peab maksma, ja kui peab, siis kui palju?

Menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud sisalduvad menetluskuludes. Seepärast ei pea pooled menetlusdokumentide kättetoimetamise eest eraldi maksma.

Palun võtke arvesse, et tõenäoliselt tehakse menetlusdokumentide kättetoimetamist käsitlevatesse Tšehhi õiguse sätetesse 2008. aastal olulisi muudatusi. Teave muudatuste kohta esitatakse sellel veebilehel.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik