Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Belgia

Viimati muudetud: 01-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on terminite “teatis” ja “teadaanne” praktiline tähendus? Miks kehtivad teatise ja teadaande kohta eraldi reeglid? 1.
2. Millised dokumendid nõuavad teatist või teadaannet? 2.
3. Kes vastutab teatise või teadaande eest? 3.
4. Kuidas toimub teatise ja teadaande edastamine praktikas? 4.
5. Mis juhtub, kui teatist ei ole võimalik adressaadile saata või adressaadile ei ole võimalik dokumendist teada anda (näiteks kui adressaat ei viibi kodus)? 5.
6. Kas saab kirjalikult tõestada, et teatise või teadaande edastamine on õnnestunud? 6.
7. Mis saab siis, kui toimingu käigus juhtub mõni viga ja adressaat ei saa dokumenti kätte või kui rikutakse dokumendist teavitamise seadust (näiteks teatis või teadaanne satub kolmandate isikute kätte)? Kas teatis või teadaanne pärast seda veel kehtib (näiteks kas seaduserikkumist saab heastada?)? Kas dokumendi peab uuesti esitama teatise või teadaande väljastamiseks? 7.
8. Kas teatise või teadaande eest peab tasuma? Kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mis on terminite “teatis” ja “teadaanne” praktiline tähendus? Miks kehtivad teatise ja teadaande kohta eraldi reeglid?

Seadusandluses, millest juhindutakse enne kohtusseminekut, on teadaanne väga oluline. On hädavajalik, et osapooled ja kohtunik oleksid teavitatud sellest, mis nõuded võidakse esitada, mis on kohtualuse kaitsja argumendid, mis juhtub protsessi käigus ja mis on kohtuniku otsus. Osapool, kes ei nõustu kohtuniku poolt langetatud kohtuotsusega ning esitab apellatsiooni, peab sellest teist poolt teavitama. Teadaanne edastatakse dokumentide väljastamisena isiklikult või postiga (tähitud kiri, nõue kohtule, kokkuvõte, kohtuotsus, apellatsiooniakt jne). Käesolev teabetoimik ei tegele dokumentide enestega, vaid aitab määrata, kuidas need jõuavad osapoolte ja vajadusel kohtunikuni. Seda reguleerivad õiguskoodeksi artiklid 32–47 (vt Federale Overheidsdienst Justitie Deutsch français Nederlands kodulehekülje jaotist Rechtsbronnen – konsolideeritud seadusandlus: õigusala = õiguskoodeks, sõna(d) = üldpõhimõtete esimene osa).

Belgias eristatakse teatist ja teadaannet.

Teadaanne on sisuliselt dokumendi edastamine teisele isikule ministeeriumiametniku vahendusel. Belgias nimetatakse seda ametnikku kohtutäituriks.

ÜlesÜles

Tegelik teadaanne tähendab seda, et kohtutäitur saab ametliku kohtuteatise, teeb dokumendist koopia ja annab selle edasi teisele isikule.

Teadaanne on üldine regulatsioon. Teatist kasutatakse seadusega ettenähtud erijuhtudel.

2. Millised dokumendid nõuavad teatist või teadaannet?

Seaduses on kindlaks määratud, millised dokumendid nõuavad teatist või teadaannet. Nende arv on liiga suur, et esitada siinkohal täielikku nimekirja. Mõned näited: kohtuprotsessi alustamise teade, nõue kohtunikule, kohtuotsus, apellatsioonikaebus, tagaseljaotsuse langetamise dokument jne.

3. Kes vastutab teatise või teadaande eest?

Teatise koostab kohtutäitur ja seetõttu peab ta selle ise edasi andma.

Teadaande teeb registraator (erandjuhtudel riiklik süüdistaja) kohtuteatise (eri liiki tähitud kiri adressaadi allkirja nõudega), liht- või tähtkirja teel. Kohtuteatisi hõlmav regulatsioon on õiguskoodeksi artiklis 46. Kui jõustub 20. oktoobril 2000 vastu võetud seadus telekommunikatsioonivahendite ja elektroonilise allkirja kohta kohtu- ja kohtuvälistes protsessides, on teatist võimalik väljastada ka faksi või meiliga.

4. Kuidas toimub teatise ja teadaande edastamine praktikas?

Teadaanne, mis kuulub edasiandmisele kohtutäituri poolt ja millest tehakse koopia (kohtutäituri poolt vormistatud dokument), antakse isikule üle isiklikult. See on määratletud õiguskoodeksi artiklis 32. Sama artikkel ütleb, et kui isik keeldub dokumendi koopiat vastu võtmast, märgib kohtutäitur keeldumise dokumendi originaalile ja seaduse järgi loetakse dokument isiku poolt kättesaaduks.

ÜlesÜles

Kui on tegemist juriidilise isikuga (riigi- või omavalitsusasutus, ettevõte, piiratud tegevusõigusega ettevõte vm), on isiklik teadaanne (dokumendi koopia üleandmine) materiaalselt võimatu. Õiguskoodeksi artikli 34 järgi on ette nähtud, et teadaanne loetakse isikule üleantuks, kui dokumendi koopia on üle antud töötajale, kes seaduse järgi või alalise volitusega on pädev esindama seda juriidilist isikut kohtus (üksi või koos teistega).

Nagu eelpool öeldud, edastatakse teadaanne kirja, tähitud kirja või kohtuteatise teel ja edaspidi on võimalik teadaannet edastada ka faksi või meiliga.

5. Mis juhtub, kui teatist ei ole võimalik adressaadile saata või adressaadile ei ole võimalik dokumendist teada anda (näiteks kui adressaat ei viibi kodus)?

Kui teatist ei saa üle anda isikule endale, näeb õiguskoodeksi artikkel 35 ette, et teatis on antud registreeritud elukohta või adressaadi registreeritud elukoht ei kehti. Juriidilise isiku puhul nagu asutus või ettevõte antakse teatis edasi tema tegutsemispiirkonna administratiivüksusele.

Mõisted “elukoht” ja “alaline elukoht” on määratletud õiguskoodeksi artiklis 36. Elukoha all mõeldakse kohta, kuhu isik on registreeritud rahvastikuregistris ja kus ta põhiliselt viibib. Alalise elukoha all mõeldakse mistahes muud kohta, kus isikul asuvad büroo-, äri- või tootmisruumid.

Millisele isikule antakse teadaanne üle sellisel juhul? Õiguskoodeksi artiklis 35 on sätestatud, et dokumendi koopia antakse sugulasele, hõimlasele, teenijale või adressaadi alluvale.

Dokumenti ei tohi üle anda alla 16-aastasele isikule.

ÜlesÜles

Õiguskoodeksi artiklis 44 on ette nähtud lisaformaalsused juhtudeks, kui teadaannet ei ole üle antud isikule endale, antakse koopia üle pitseeritud ümbrikus, mille avamiskohas on kohtutäituri pitser, adressaadi ees- ja perekonnanimi ja aadress ning märkus “Pro Justitia – kohe kohale toimetada”. Ümbrikul ei või olla muud teavet. Kõik need formaalsused on kirjas originaaldokumendil ja koopial. Dokumendi koopiaid, mis puudutavad mitut isikut sama elukohaga või elukoha puudumisega, ei anta siiski üle kinnises ümbrikus, kui need on üle antud ühele nendest isikutest.

On võimalik, et teadaannet ei saa üle anda ei isikule, tema elukohta ega asukohta. Veel on võimalik, et kohtutäitur ei leia isikut, kellele ta peab teadaande üle andma ja et ta ei leia ühtegi isikut selle isiku elukohas ega asukohas, kellele võib teadaande üle anda (sugulane, hõimlane vms). Sellise olukorra kohta on regulatsioon õiguskoodeksi artiklis 37 (kriminaalasjad) ja 38 (muud asjad).

Juhul, kui dokumenti kriminaalasja kohta ei saa teada anda nii, nagu on ette nähtud artiklis 35, siis artikkel 37 määratleb, et teadaanne koosneb dokumendi koopia üleandmisest politseikomissarile, viimase puudumisel linnapeale, linnanõunikule või muule vastavate volitustega ametnikule. Kohtutäitur jätab adressaadi elukohta, registreeritud elukohta, kus adressaat tegelikult ei ela, või asukohta suletud ümbrikus teate. Selles teatatakse ametliku dokumendi olemasolust ja nimetatakse koht, kust selle kätte saab.

Peakontor, politseikomissar, linnapea, linnanõunik või muu volitatud ametnik rakendab sobivaid meetmeid dokumendi edastamiseks võimalikult kiiresti isikule, kellele see on määratud.

ÜlesÜles

Ta peab teatama teadaande tegemist nõudnud riiklikule süüdistajale dokumendi koopia üleandmisest adressaadile või ühele isikutest, keda on mainitud artiklis 35, samal kuupäeval, kui dokumendi koopia on üle antud, või teatama põhjusest, miks koopia on jäänud üle andmata.

Sellisel juhul täidab kohtutäitur vormi, mis sisaldab teavet pädeva kohtu kohta, kuupäeva, millal kohus sellest teada saab, või kohtuotsuse, riikliku süüdistaja nime, kellele sellest teada antakse, ning selle isiku nimi ja aadress, kellele dokumendi koopia on määratud. Täitur lisab selle vormi ümbrikule, mille ta annab edasi peakontorile, politseikomissarile, linnapeale, linnanõunikule või volitustega ametnikule.

Dokumendi koopia üleandmine politseikomissarile, linnapeale, linnanõunikule või volitustega ametnikule, dokumendi edastamine adressaadile või isikule, keda on mainitud artiklis 36, on tasuta.

Kui mittekriminaalasjas ei saa dokumendist teada anda nii, nagu on ette nähtud artiklis 35, siis õiguskoodeksi artikkel 38 sätestab, et teadaanne seisneb selles, et kohtutäitur jätab adressaadi elukohta või selle puudumisel tema asukohta dokumendi koopia kinnises ümbrikus, millel on kirjas andmed, mis on sätestatud artiklis 44, lõige 1. Need andmed koosnevad kohtutäituri pitserist ümbriku avamiskohas, adressaadi ees- ja perekonnanimest ning elukohast ja märkusest “Pro Justitia – kohe üle anda”. Ümbrikul ei tohi olla mingit muud teavet.

Kohtutäitur märgib originaaldokumendile ja tähitud koopiale kuupäeva, kellaaja ja koha, millal ja kuhu koopia on jäetud. Hiljemalt esimesel tööpäeval pärast dokumendi esitamist saadab täitur adressaadi elukohta või selle puudumisel tema asukohta tähitud kirja oma allkirjaga. See kiri sisaldab kuupäeva ja kellaaja ja pakub adressaadile võimaluse isiklikult või kirjaliku volitusega isiku vahendusel kätte saada dokumendi koopia kohtutäituri kabinetist hiljemalt kolme kuu jooksul alates teadaande väljastamisest. Kui adressaat on nõudnud oma elukoha muutmist rahvastikuregistris, siis saadetakse tähitud kiri, millest on juttu kolmandas lõikes, nii sellel aadressil, millel isik on registreeritud rahvastikuregistris, kui ka uue elukoha aadressil, mille registreerimist ta on taotlenud. Kiri sisaldab kohtutäituri nime, büroo aadressi, lahtiolekuaja ja telefoninumbri.

ÜlesÜles

Kui asjade tegelikust seisust ilmneb, et materiaalselt ei ole võimalik teadaannet edasi anda jättes selle koopia adressaadi elukohta või selle puudumisel tema asukohta, siis edastatakse teadaanne nii, et koopia antakse üle riiklikule süüdistajale, kelle õiguslikus pädevuses seaduse järgi on asjade tegelik seis. Originaaldokumendil ja ärakirjal on mainitud asjade tegelik seis ja seetõttu on vajalik teadaande üleandmine riiklikule süüdistajale. Sama kehtib ka siis, kui koht, kus adressaat on sisse kirjutatud, on mahajäetud ja adressaat ei ole oma asukohta rahvastikuregistris muutnud. Riikliku süüdistaja nõudmisel võetakse tarvitusele vajalikud meetmed, et adressaat saaks ärakirja kätte võimalikult kiiresti.

Mis puutub teadaandesse adressaatidele teadaoleva elukoha või asukohaga välismaal, siis on Belgias selleks kasutusel kolm süsteemi. Teadaande või teate kättetoimetamise korraldab Euroopa Liit (vt regulatsioon EÜ 1348/2000 teadaandest ja teatisest liikmesriikide piires kohtulike ja kohtuväliste dokumentide kohta tsiviil- või majandusasjades) mõne leppe kaudu (nt Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsil English français sõlmitud Haagi lepe 15. novembrist 1965) või mitte kummagi kaudu. Ainult äärmisel juhul tegeldakse sellega kohapeal.

ÜlesÜles

Juhtumid, mille puhul ei ole võimalik rakendada ühtegi kolmest regulatsioonist, on reguleeritud õiguskoodeksi artiklis 40. See artikkel sätestab, et kohtutäitur saadab tähitud kirja teel dokumendi ärakirja elukohta või asukohta välismaal ja teeb seda lennupostiga juhul, kui see riik ei piirne Belgiaga. Teadaanne tuleb saata adressaadile, saatmise eest tuleb postiteenistusele tasuda ülekandega ja ülekande kohta tuleb võtta kviitung.

Rahvusvaheliste teadaannete tähtajad on õiguskoodeksi artikli 55 järgi pikemad: viisteist päeva, kui adressaat asub Belgiaga piirnevas riigis või Suurbritannias, kolmkümmend päeva, kui adressaat asub mõnes teises Euroopa riigis, ja kaheksakümmend päeva, kui adressaat asub teisel mandril. Erandeid tehakse tsiviilohvreid hõlmavate kohtuprotsesside puhul.

6. Kas saab kirjalikult tõestada, et teatise või teadaande edastamine on õnnestunud?

Juhul, kui on tegemist teadaandega, siis õiguskoodeksi artikkel 43 sätestab, et osapool, kellele ärakiri edasi antakse, peab alla kirjutama selle kättesaamise aktile. Kui ta keeldub alla kirjutamast, märgib kohtutäitur selle originaaldokumendile. Seega igal juhul on kirjalik tõend olemas. Kohtutäituri märkust on väga keeruline vaidlustada.

Mis puutub teatisse, siis selle üleandmise kohta on olemas kirjalik tõend, kui teatis on saadetud tähitud kirja teel. Kohtuteatise kohta sätestab õiguskoodeksi artikkel 46, et selle kättesaamise kohta peab olema tõend. Tõendit säilitatakse kohtuprotsessini

7. Mis saab siis, kui toimingu käigus juhtub mõni viga ja adressaat ei saa dokumenti kätte või kui rikutakse dokumendist teavitamise seadust (näiteks teatis või teadaanne satub kolmandate isikute kätte)? Kas teatis või teadaanne pärast seda veel kehtib (näiteks kas seaduserikkumist saab heastada?)? Kas dokumendi peab uuesti esitama teatise või teadaande väljastamiseks?

ÜlesÜles

Tavaliselt on harva võimalik, et adressaat ei saa dokumenti kätte, kuna Belgia seadus põhineb sellel, et teadaanne antakse üle isikule endale. See tähendab, et kohtutäitur annab ärakirja adressaadile isiklikult kätte. Siiski on seadusega sätestatud juhud, mille korral dokument antakse kolmandale isikule (õiguskoodeksi artikkel 35) või ei anta seda kellelegi (artikkel 38). Sellistel juhtudel on teadaanne täiesti seaduslik ka siis, kui seda pole üle antud isikule endale. Isik, kes on vastavalt artiklile 35 dokumendi seaduslikult kätte saanud ega anna seda edasi õigele adressaadile või ei kanna hoolt selle eest, et adressaat sellest teada saaks, võidakse võtta tsiviilvastutusele. Praktikas annab selline regulatsioon väga häid tulemusi.

Siiski ei saa välistada, et teatise või teadaande üleandmise seadust rikutakse (nt originaaldokumendi teatud andmetest mitteteatamine). Protseduuriline sanktsioon selliste ebareeglipäraste teadaannete ja teadete puhul tähendab, et protseduuriline akt või dokument on õigustühised. Õigustühisust sätestavad regulatsioonid on õiguskoodeksi artiklites 860 ja 867.

Artikkel 860 sätestab, et protseduuriline akt või dokument võidakse tunnistada õigustühiseks, kui seadus sellise sanktsiooni ette näeb, näiteks seaduses ettenähtud kohustuste mittetäitmise korral.

Kohtunik võib siiski ainult, vastavalt artiklile 861, tunnistada protseduurilise akti õigustühiseks, kui kohustuse mittetäitmine või ebareeglipärane täitmine on kaebuse põhjuseks ja kahjustab osapoole huve, mis tähendab, et akt või dokument on õigustühine.

Huvide kahjustamise hüvituse nõue ei kehti juhtudel, mis on kirjeldatud artikli 862 paragrahvis 1. See artikkel sätestab, et artikli 861 regulatsioon ei kehti kõrvalejätmise või kohustuse ebareeglipärase täitmise puhul, kui:

ÜlesÜles

  1. karistustähtajad on aegunud või õigustühised;
  2. aktile ei ole alla kirjutatud;
  3. puudub dokumendi väljastamise kuupäev juhtudel, kus see tegude tagajärgede hindamiseks vajalik;
  4. puudub kaasusega tegeleva kohtuniku allkiri;
  5. puudub tunnistajate ja ekspertide vanne;
  6. puudub märge, et dokumendid ja aktid on edasi antud isikule otse või mõnel muul seadusega ettenähtud viisil.

Sellistel juhtudel teatab õigustühisusest või juhtumi lõpetamisest igal juhul kohtunik, ka oma initsiatiivil (automaatne õigustühisus). Õiguskoodeksi artikli 862 paragrahv 2 sätestab, et kohtunik peab järgima artiklit 867.

Artikkel 867 sätestab, et protseduurilise akti kõrvalejätmise, järjekindluse puudumise (kaasa arvatud õigustühiseks tunnistamise tähtaegade eiramine) või formaalsuse puhul ei saa minna õigustühisuseni, kui dokumentidest ilmneb, et akt on täitnud oma eesmärgi, mis on seaduse eesmärgiks, või nimetamata formaalsust on reaalsuses rakendatud.

On teisigi nõudeid, mida tuleb täita, et tunnistada teatis või teadaanne õigustühiseks, kuid teatisi ja teadaandeid käsitlev teabetoimik ei anna juhiseid, kuidas õigustühisust saab üksikasjalikult seletada.

Lõpuks peab mainima, et isik, kes on põhjustanud õigustühisuse, võidakse võtta vastutusele, kui ilmneb, et õigustühisus on põhjustatud tema tegevuse(tuse)st.

8. Kas teatise või teadaande eest peab tasuma? Kui peab, siis kui palju?

Kohtutäitur saab oma töö eest kompensatsiooni. See kompensatsioon on kindlaks määratud õiguskoodeksi artiklites 519–523 (vt Föderaalõiguse teenistuse kodulehekülge, Õigus: kokkuvõtlik seadusandlus: õigusala = õiguskoodeks, sõna(d) = 519). Täpsed tariifid, millest ei saa kõrvale kalduda, on sätestatud kuningliku dekreediga 30. novembrist 1976, mis määratleb dokumente puudutavaid tariife kohtutäiturite ja tsiviil- või kaubanduslike asjade puhul ja teatud lisatasude tariife (vt Föderaalõiguse teenistuse kodulehekülge: kokkuvõtlik seadusandlus: õigusala = kuninglik seadus, kehtestamisaeg = 1976 11 30 kuni (tühik)).

Täiendav informatsioon

  • Föderaalõiguse teenistuse Deutsch français Nederlands 
    • Õiguskoodeksi artikkel 32: õigus: kokkuvõtlik seadusandlus: õigusala = õiguskoodeks, sõna(d) = esimene osa, üldpõhimõtted
    • Õiguskoodeksi artiklid 519 kuni 523: õigus kokkuvõtlik seadusandlus = õiguskoodeks, sõna(d) = 519.
    • Kuninglik dekreet 30. novembrist 1976, mis kehtestab kohtutäiturite tariifid dokumentide ning tsiviil- ja majandusasjade puhul ning teatud lisatasud: õigus kokkuvõtlik seadusandlus, õigusala = kuninglik dekreet, kehtestamisaeg = alates 1976 11 30 kuni (tühik).
  • Belgia Riiklik Kohtutäiturite Koda français Nederlands
  • Nõukogu regulatsioon EÜ 1348/2000 Deutsch English français Nederlands 29. maist 2000, mis puudutab teatisi ja teadaandeid liikmesriikides kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kohta tsiviil- ja majandusasjades.
  • Haagi lepe 15. novembrist 1965 (rahvusvahelise eraõiguse Haagi konverents English français).

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 01-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik