Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Austria

Viimati muudetud: 22-04-2005
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab juriidiline väljend „dokumentide kättetoimetamine“ sisuliselt? Miks kehtivad dokumentide kättetoimetamisele eraldi eeskirjad? 1.
2. Millised dokumendid toimetatakse kätte ametlikult? 2.
3. Kes on pädev dokumente kätte toimetama? 3.
4. Kuidas kättetoimetamine harilikult toimub? 4.
5. Mis juhtub, kui kättetoimetamine adressaadile endale ei ole erandjuhtudel  võimalik (nt kui ta ei viibi kodus)? 5.
6. Kas dokumendi kättetoimetamise kohta on olemas kirjalik tõend? 6.
7. Mis juhtub, kui adressaat, kellele dokument tuli kätte toimetada, seda kätte pole saanud, või kui kättetoimetamisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud vormi (nt dokument antakse kolmanda isiku kätte)? 7.
8. Kas ma pean dokumendi kättetoimetamise eest maksma ja kui, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab juriidiline väljend „dokumentide kättetoimetamine“ sisuliselt? Miks kehtivad dokumentide kättetoimetamisele eraldi eeskirjad?

Kättetoimetamine on dokumentide seadusega kehtestatud korras ja kindlasti dokumentaalselt tõendatud üleandmine adressaadile eesmärgiga, et ta need teadmiseks võtaks. Kuna teadmine kohtumenetluse olemasolust, selle sisust ja tulemustest on vajalik eeldus asjaomase isiku oluliste õiguste teostamiseks, kehtib kättetoimetamisele eraldi kord.

2. Millised dokumendid toimetatakse kätte ametlikult?

Eraldi – tõendatavalt, kindlasti ka isiklikult – toimetatakse kätte kohtumenetluse kõige tähtsamad dokumendid: hagiavaldus ja kohtu otsused, samuti kõik dokumendid, mille kättetoimetamisest hakkab kulgema mingi tähtaeg või mille kättetoimetamisel on õiguslikud tagajärjed, millega kohus peab omal algatusel arvestama.

3. Kes on pädev dokumente kätte toimetama?

Dokumendid toimetatakse harilikult kätte posti teel, teatud tingimustel võivad seda teha ka kohtuteenistujad või kohalik omavalitsus.

4. Kuidas kättetoimetamine harilikult toimub?

Kättetoimetamise viisid on erinevad sõltuvalt kättetoimetatava dokumendi liigist, vahel otsustab kohus oma äranägemisel vastavalt asjaoludele, milline kättetoimetamise viis valida. Kättetoimetamise viisidena on aktsepteeritavad kättetoimetamine posti teel või kohtutöötaja poolt, aga ka avalik teadaanne (ametlike teadaannete andmebaas, kuulutus), kättetoimetamine eranditult ainult adressaadile, isiklik üleandmine ainult adressaadile või isikule, keda adressaat on volitanud posti vastu võtma, ja kättetoimetamine adressaadile või asendusadressaadile. Kättetoimetamine kinnisele osalejate ringile on teatud eelduste olemasolul võimalik ka elektroonilisel teel.

ÜlesÜles

5. Mis juhtub, kui kättetoimetamine adressaadile endale ei ole erandjuhtudel  võimalik (nt kui ta ei viibi kodus)?

Vastavalt kättetoimetamise ja takistuse liigile teavitatakse eemalviibivat adressaati edutust kättetoimetamise katsest ja uue kättetoimetamise katse ajast, jäetakse dokument äratoomiseks postkontorisse või kohtusse, antakse dokument kätte asendusadressaadile või püütakse dokument uuesti muul aadressil kätte toimetada.

6. Kas dokumendi kättetoimetamise kohta on olemas kirjalik tõend?

Põhimõtteliselt kättetoimetamist eraldi ei tõendata. Dokumendid, mille kätte­toimetamisest hakkab kulgema tähtaeg või mille kättetoimetamisel on muu õiguslik tagajärg, toimetatakse kätte kirjaliku tõendi (teatise) vastu, mille täidab kätte­toimetav isik, millele kirjutavad alla tema ja dokumendi saaja ning mille dokumendi kättetoimetanud isik annab üle kohtule.

7. Mis juhtub, kui adressaat, kellele dokument tuli kätte toimetada, seda kätte pole saanud, või kui kättetoimetamisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud vormi (nt dokument antakse kolmanda isiku kätte)?

Kui dokumendi kättetoimetamisel rikutakse kättetoimetamise korda, on kättetoimetamine põhimõtteliselt kehtetu ja tuleb uuesti sooritada. Osa eeskirju ei reguleeri ega kaitse siiski saaja subjektiivseid õigusi, vaid on lihtsalt korranormid; nende rikkumine ei puuduta kättetoimetamise kehtivust. Ka muus osas võivad lisandunud täiendavad asjaolud seni tühise kättetoimetamise kehtivaks muuta. Sellega on tegemist eriti siis, kui kättetoimetamise eesmärk saavutatakse muul viisil ja saaja õigusi ei rikuta.

8. Kas ma pean dokumendi kättetoimetamise eest maksma ja kui, siis kui palju?

Harilik posti teel kättetoimetamine menetluse raames loetakse hüvitatuks üldiste kohtukulude tasumise näol. Kui muul viisil kättetoimetamine põhjustab täiendavaid kulutusi, hüvitatakse need kulude hüvitamise eeskirjade alusel.

Täiendav informatsioon

Seadusega kehtestatud kättetoimetamise korraga (kättetoimetamise seadus, ZPO, Geo) võib tutvuda õigusinfosüsteemis RIS Deutsch.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-04-2005

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik