Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Rootsi

Viimati muudetud: 23-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” praktikas? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kas lapsele võib määrata hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha vanemlikku vastutust kanda? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku? 4.
5. Kui vanemad jõuavad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele, millised nõuded peavad olema rahuldatud, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, milliseid otsuseid võib kohtunik vanemliku vastutuse osas teha? 7.
8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata? 8.
9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, mida see praktikas tähendab? 9.
10. Millise kohtu poole pean ma pöörduma, kui soovin algatada menetlust vanemliku vastutuse asjus? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb esitada? 10.
11. Milline on sellisel juhul menetlus? Kas on olemas ka kiirmenetlus juhtudeks, kus viivitamine on ohtlik? 11.
12. Kas mul on võimalik menetlusega seotud kulude katteks saada tasuta õigusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Kas mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse jõustamist? Millise kohtu poole pean ma pöörduma ja kuidas asja käsitletakse? 14.
15. Mida tuleb teha selleks, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtud otsust Rootsis tunnustataks ja jõustataks? 15.
16. Millise kohtu poole ma pean pöörduma, kui soovin vaidlustada teise liikmesriigi kohtu poolt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse tunnustamist ja jõustamist? Milline on sellisel juhul menetlus? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps või vaidluse osapooled ei ela Rootsis või kui neil on mõne teise riigi kodakondsus? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” praktikas?

Vanemlik vastutus hõlmab lapse hooldusõiguse, lapse elukoha ja lapsega suhtlemisega seotud küsimusi.

Hooldusõigus tähendab õiguslikku vastutust lapse eest. Lapse hooldusõigust omaval isikul on õigus ja kohustus teha otsuseid lapse isikuga seotud küsimustes, näiteks selle kohta, kus laps elab ja millises koolis ta käib. Lapse hooldusõigust omav isik peab tagama, et lapse vajadused seoses hooldamise, turvalisuse ja hea kasvatusega oleksid rahuldatud. Lapse hooldusõigust omav isik on kohustatud hoidma last vajaliku järelevalve all, pidades silmas lapse vanust, arengutaset ja muid asjaolusid, ning rahuldama lapse materiaalseid vajadusi ning andma lapsele haridust.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Üldjuhul lasub vanemlik vastutus lapse eest lapse vanematel või ühel vanemal.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, saavad nad lapse sünni korral automaatselt ühise hooldusõiguse. Isegi kui lapse vanemad lahutavad, kehtib ühine hooldusõigus reeglina edasi. Kui aga üks vanematest soovib hooldusõiguse muutmist, võib kohus, kui see on lapse huvides, ühise hooldusõiguse lõpetada ning anda hooldusõiguse ühele vanemale.

Kui vanemad pole omavahel abielus, läheb hooldusõigus automaatselt emale. Vanemad võivad saada ühise hooldusõiguse lihtsa registreerimismenetluse teel. Isa võib samuti algatada menetlust ühise hooldusõiguse või ainuhooldusõiguse saamiseks.

3. Kas lapsele võib määrata hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha vanemlikku vastutust kanda?

Teatavatel juhtudel võib määrata ühe või kaks spetsiaalset hooldajat. Nii võib toimida muu hulgas ka juhul, kui hooldusõigust omavad vanemad on last vääralt kohelnud, jätnud lapse hooletusse või on hooldamisel olnud muid puudujääke, mis võivad ohustada lapse tervist ja arengut.

ÜlesÜles

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku?

Kui üks vanematest soovib hooldusõiguse muutmist, võib hooldusõigust käsitleva otsuse teha kohus. Kui mõlemad vanemad on hooldusõiguse muutmisega nõus, võivad nad kokku leppida ilma kohust kaasamata. Et selline kokkulepe oleks kehtiv, peab sotsiaalhoolekandekomisjon selle heaks kiitma.

Sama kehtib ka selliste küsimuste lahendamise puhul, nagu kumma vanema juures laps elama hakkab ja kuidas korraldada teise vanema kohtumist lapsega.

Lisaks sellele peab kohus vastava nõude puudumisel andma abielulahutusmenetluse käigus lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kui ühine hooldusõigus on ilmses vastuolus lapse heaoluga.

5. Kui vanemad jõuavad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele, millised nõuded peavad olema rahuldatud, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kokkulepe peab olema kirjalik ja sellele peavad olema alla kirjutanud mõlemad vanemad. Lapse elukohajärgse omavalitsusüksuse sotsiaalhoolekandekomisjon peab olema kokkuleppe heaks kiitnud.

6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele?

Koostöönõupidamised. Omavalitsused peavad tagama vanematele võimaluse koostöönõupidamisteks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele hooldusõiguse, lapse elukoha ja lapsega suhtlemise küsimustes.

7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, milliseid otsuseid võib kohtunik vanemliku vastutuse osas teha?

Kohus võib teha otsuseid järgmistes küsimustes:

ÜlesÜles

  • hooldusõigus (ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus),
  • lapse elukoht (kumma vanema juures hakkab laps elama või elab ta vaheldumisi mõlema vanema juures) ning
  • õigus lapsega suhelda (vanema puhul, kes ei ela lapsega koos).

Kohus võib teha otsuseid ka lapse ülalpidamistoetusega seotud küsimustes.

8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata?

Kui lapse hooldusõigus on ühel vanemal, on sellel vanemal ka õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes. Loomulikult peab see vanem järgima mis tahes teise vanema suhtes tehtud otsust, mis käsitleb õigust lapsega suhelda.

See ei tähenda, et hooldusõigust mitte omava vanema arvamus poleks oluline. Näiteks adopteerimisküsimustes peab kohus enne otsuse tegemist ära kuulama ka hooldusõigust mitteomava vanema arvamuse.

9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, mida see praktikas tähendab?

Ühine hooldusõigus tähendab seda, et vanemad peavad langetama last puudutavates küsimustes ühiseid otsuseid. Peamiseks eeltingimuseks on see, et vanemad peavad olema kõikides last puudutavates küsimustes ühel meelel. Lahkarvamuste puhul, mis puudutavad õigust lapsega suhelda ning lapse elukohta (vt eespool), võib siiski otsuse teha kohus.

10. Millise kohtu poole pean ma pöörduma, kui soovin algatada menetlust vanemliku vastutuse asjus? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb esitada?

Küsimused, mis käsitlevad hooldusõigust, lapse elukohta ja lapsega suhtlemise õigust, lahendatakse lapse elukohajärgses ringkonnakohtus. Hooldusõigusega seotud küsimusi võib käsitleda ja abielulahustusmenetluse käigus.

ÜlesÜles

Hagiavalduses peab olema märgitud osapooli puudutav teave, konkreetne nõue, taustteave nõude kohta,  teave tõendite kohta, millele tuginetakse ja faktid või argumendid, mida tõendid kinnitavad ning teave asjaolude kohta, mis annavad kohtule pädevuse. Koos avaldusega tuleb esitada kirjalikud tõendid, millele tuginetakse.

11. Milline on sellisel juhul menetlus? Kas on olemas ka kiirmenetlus juhtudeks, kus viivitamine on ohtlik?

Hooldusõiguse, lapse elukoha ja lapsega suhtlemise õigusega seotud asjade puhul ei kasutata diskretsiooni.

Põhimõtteliselt tuleb küsimused, mis käsitlevad hooldusõigust, lapse elukohta ja lapsega suhtlemise õigust, võtta kohtulikule arutusele kohe. Kohus võib anda ajutise korralduse hooldusõiguse, lapse elukoha, lapsega suhtlemise ja ülalpidamistoetuse kohta. Ajutine korraldus kehtib seni, kuni asi õiguslikku jõudu omava otsusega lahendatakse.

Kuigi hooldusõigust jne käsitlevate küsimuste viivitamatuks kohtulikuks aruteluks pole konkreetset ametlikku menetlust ette nähtud, hinnatakse iga juhtumit selle kiireloomulisusest lähtudes.

12. Kas mul on võimalik menetlusega seotud kulude katteks saada tasuta õigusabi?

Reeglina kannab hooldusõiguse, lapse elukoha ja lapsega suhtlemise õigusega seotud küsimustes kumbki poolt oma kohtukulud ise.

Tasuta õigusabi võib anda, kui vajalikud tingimused on rahuldatud.

13. Kas vanemliku vastutuse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata?

Jah, vanemliku vastutuse osas tehtud ringkonnakohtu otsust on võimalik edasi kaevata.

ÜlesÜles

14. Kas mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse jõustamist? Millise kohtu poole pean ma pöörduma ja kuidas asja käsitletakse?

Jõustamisküsimustega tegeleb maakonna halduskohus. Tavaliselt esitatakse jõustamistaotlus maakonna halduskohtule maakonnas, kus laps elab.

15. Mida tuleb teha selleks, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtud otsust Rootsis tunnustataks ja jõustataks?

Teatavatel juhtudel kohaldatakse Brüsseli II määrust. Täitmisotsuse taotlus esitatakse Rootsi Svea apellatsioonikohtule.

Muudel juhtudel, kui on tegemist riikidega, mis on ühinenud 1980. aasta Luxembourgi konventsiooniga, kohaldatakse otsust Rootsis ning seda võib taotluse korral jõustada, kui otsus on jõustamise aluseks riigis, kus see vastu võeti. Sellistel juhtudel esitatakse jõustamistaotlus maakonna halduskohtule.

16. Millise kohtu poole ma pean pöörduma, kui soovin vaidlustada teise liikmesriigi kohtu poolt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse tunnustamist ja jõustamist? Milline on sellisel juhul menetlus?

Sellised juhtumid on sätestatud Brüsseli II määruses.

Vastasel korral on võimalik vaidlustada otsuse kohaldamist või jõustamist juhul, kui selline küsimus esile kerkib. Ühtlasi on võimalik saada ringkonnakohtust teatis selle kohta, kas otsust Rootsis kohaldatakse või mitte.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps või vaidluse osapooled ei ela Rootsis või kui neil on mõne teise riigi kodakondsus?

Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps elab.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik