Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Slovakkia

Viimati muudetud: 24-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Slovakkia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? (kui vanemad elavad koos, siis reeglina vanematel ühiselt, kui vanemad ei ole abielus, siis võib vastutus lasuda emal) 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? (või eestkostja, kui vanemad on surnud või ei ole suutelised oma lapse eest hoolitsema) 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? (vastastikusel kokkuleppel või kohtus) 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? (nt ametiasutuse või kohtu kinnituse saamine) 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust lahendada kohtuväliselt, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Milliseid last puudutavaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Slovakkias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Slovakkias pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Slovakkias või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vastavalt Slovakkia perekonnaseadusele ja kohtupraktikale hõlmab vanemlik vastutus (st « vanema õigused ja kohustused » – « eestkoste ») eelkõige lapse hooldamist, lapse ülalpidamist ja esindamist ning lapse vara valitsemist.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? (kui vanemad elavad koos, siis reeglina vanematel ühiselt, kui vanemad ei ole abielus, siis võib vastutus lasuda emal)

Vanemlik vastutus (eestkoste) lasub ühiselt mõlemal vanemal, hoolimata sellest, kas laps sünnib abielu kestel või väljaspool abielu või kas vanemad elavad koos või mitte (abielus, elavad lahus või on lahutatud)

Kohus võib seaduses sätestatud tõsistel juhtudel vanemad vanemlikust vastutusest ilma jätta või seda piirata.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? (või eestkostja, kui vanemad on surnud või ei ole suutelised oma lapse eest hoolitsema)

Jah. Kui nad on mõlemad teovõimetud, vanemlikust vastutusest ilma jäetud või surnud, tuleb lapsele määrata eestkostja, kes tema vanemate asemel last hooldaks, esindaks ja lapse asju korraldaks...

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? (vastastikusel kokkuleppel või kohtus)

Vanemlike õiguste ja kohustuste jaotuse ja teostamise üle peab otsustama kohus (isegi juhul, kui vanemad jätkavad vastutuse kandmist ühiselt), kohus võib kinnitada ka vanematevahelise kokkuleppe.

ÜlesÜles

Perekonnaseaduse paragrahv 26 lõige 1:

“Alaealiste lastega vanemate abielu lahutamisel määrab kohus kindlaks vanemate lahutusejärgsed õigused ja kohustused lapse ees, otsustades eelkõige selle, kes lapse üles kasvatab ning kuidas kumbki vanem lapse ülalpidamises osaleb.”

Perekonnaseaduse paragrahv 50 lõige 1:

“Kui alaealise lapse vanemad ei ela koos, määrab kohus vanemate õigused ja kohustused vajadusel kindlaks omal algatusel; kohus otsustab eelkõige selle, kes saab lapse eestkostjaks ja kuidas kumbki vanem lapse ülalpidamises osaleb.”

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? (nt ametiasutuse või kohtu kinnituse saamine)

Kokkuleppe peab kinnitama kohus.

Perekonnaseaduse paragrahv 26 lõige 2:

“Vanemate abielu lahutamisel võib alaealise lapsega vanemate lahutusjärgsete vanemlike õiguste ja kohustuste määratlemise asendada vanematevahelise kokkuleppega, mille peab kinnitama kohus.”

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust lahendada kohtuväliselt, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Praegu kohtuvälise lahenduse võimalus puudub. Ettevalmistamisel on lepitust käsitlev seadus.

7. Milliseid last puudutavaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib põhimõtteliselt otsustada kõike, välja arvatud (ainu)eestkoste määramist ühele vanemale. Üks vanem võib saada eestkostjaks vaid juhul, kui teine vanem on vanemlikust vastutusest ilma jäetud. Tegelikult otsustab kohus (omal algatusel), kumb vanem hakkab last hooldama ning kumb hakkab maksma elatist. Taotluse korral lahendab kohus ka lapse külastamise õiguse ja muud olulised küsimused, milles vanemad kokkuleppele ei jõua (nt nime muutmine).

ÜlesÜles

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Eestkoste mõiste täpne vaste Slovakkia perekonnaõiguses puudub. On olemas mõiste „vanema õigused ja kohustused“ ning neid õigusi ja kohustusi jagavad mõlemad vanemad (seega ei saa eksisteerida ka „ainueestkostet”, välja arvatud, kui üks vanematest on surnud, teovõimetu või vanemlikust vastutusest ilma jäetud). Slovakkias eristatakse lapse “hooldamist”. Kui üks vanem last hooldab, võib see vanem teha kõiki lapse igapäevaelu puudutavaid otsuseid, kuid kõiki olulisi otsuseid (kolimine, kooli valik jne) peavad tegema mõlemad vanemad koos (kui vanemad kokkuleppele ei jõua, peavad nad küsimuse lahendamiseks pöörduma kohtusse). Mõlemal vanemal on õigus last esindada ja tema vara valitseda.

9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab?

Vaata kõiki eelmisi vastuseid, eelkõige punkti 8.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Lapse elukohajärgsesse piirkonnakohtusse. Vorminõuded puuduvad ning avaldusele ei ole vaja dokumente lisada, kuna kohus võib seda menetlust alustada omal algatusel. Dokumentide lisamine avaldusele sõltub suures osas avalduse sisust – tavaliselt on vaja lapse sünnitunnistust.

ÜlesÜles

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohaldatakse lihtsustatud hagita menetlust, mille puhul vorminõuded ei ole nii ranged. Ühe võimalusena võib kohus kiirmenetluse käigus lahendada asja ajutise määrusega.

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Vanemlikku vastutust käsitleva kohtumenetluse korral ei pea maksma kohtulõivu. Praegu piirdub Slovakkias menetlusabi vaid kohtulõivust vabastamise ning tasuta esindaja võimaldamisega. Perekonnaõiguslike vaidluste puhul kasutatakse advokaadi abi harva, kuna tegemist on hagita menetlusega. Kuid kui isik vastab seadusjärgsetele kohtulõivust vabastamise tingimustele ning kohus leiab, et esindaja määramine poolte huvide kaitsmisel on vajalik, võib kohus omal äranägemisel võimaldada isikule tasuta esindaja, sealhulgas advokaadi.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Sellisel juhul kohaldatakse tavalist täitemenetlust, välja arvatud lapse hooldamist käsitleva otsuse puhul (nt kui laps tuleb tagasi viia vanema juurde, kellel vastavalt kohtuotsusele on lapse hooldusõigus). Sellisel juhul on menetluskord rangem (vähem rahatrahvide eri määrasid ning võimalus kaasata politsei ja/või teised ametivõimud).

ÜlesÜles

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Slovakkias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis?

Praegu puudub teise liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamiseks erimenetlus (juhul kui Luksemburgi konventsiooni alusel ei taotleta kohtuotsuse eelnevat tunnustamist, millele ei järgne täitmist). Taotleja esitab avalduse piirkonnakohtusse, kelle pädevuses on täitemenetluse alustamine. Kohus kontrollib otsuse tunnustamiseks vajalike tingimuste olemasolu täitmise kontekstis. Senine kord muutub, kui võetakse vastu rahvusvahelise eraõiguse seaduse muudatus (erimenetluse vajadus välisriigi kohtuotsuse täitmiseks) ja samuti siis, kui Slovakkias muutub kohaldatavaks Brüssel II. Täitmise kord on edaspidi keerulisem (täidetavuse deklaratsioon).

16. Millisesse kohtusse peab Slovakkias pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Apellatsioonkaebus tuleb alati esitada asja algselt lahendanud kohtule, kuid kaebuse lahendab ringkonnakohus.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Slovakkias või on mõne teise riigi kodanikud?

1996. aasta Haagi konventsiooni ettenägematute tagajärgede tõttu on olukord väga keeruline. Kahepoolse lepingu olemasolul kohaldatakse lepingu järgi kohaldatavat õigust, selle puudumisel aga konventsiooni alusel kohaldatavat õigust.

Täiendav informatsioon

Ministerstvo spravodlivosti English - slovencina

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Slovakkia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 24-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik