Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Hispaania

Viimati muudetud: 04-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab vanemliku vastutuse mõiste praktikas? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kes kannab üldjuhul vanemlikku vastutust alaealise suhtes? 2.
3. Kui vanemad ei ole võimelised võtma või ei soovi võtta vanemlikku vastutust oma laste eest, kas nende asemele võidakse nimetada teine isik? 3.
4. Kuidas määratakse vanemliku vastutuse küsimus vanemate abielulahutuse või faktilise lahutuse korral? 4.
5. Kui vanemad lepivad vanemliku vastutuse küsimuses omavahel kokku, mis formaalsusi peavad nad täitma, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet vanemliku vastutuse küsimuses, millised on alternatiivsed vahendid konflikti lahendamiseks ilma kohtusse pöördumata? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid alaealist puudutavaid küsimusi võib kohtunik otsustada? 7.
8. Kui kohus otsustab anda lapse ainueestkoste ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem võib otsustada kõiges alaealist puudutavas, teise vanemaga eelnevalt nõu pidamata? 8.
9. Kui kohus otsustab, et vanemad jagavad eestkosteõigust, mida see praktikas tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametisasutusse tuleb pöörduda vanemliku vastutusega seonduva avalduse esitamiseks? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja mis dokumendid tuleb avaldusele lisada? 10.
11. Milline on nendel juhtudel kohaldatav menetlus? Kas on olemas kiirmenetlus? 11.
12. Kas ma võin saada tasuta õigusabi menetluse kulude katteks? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse alaseid kohtuotsuseid saab edasi kaevata? 13.
14. Kas teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks pöörduda mõnda teise kohtusse või ametiasutusse selleks, et vanemliku vastutuse alast kohtuotsust täitmisele pöörata? Milline on sellistel juhtudel järgitav menetlus? 14.
15. Mida tuleks teha selleks, et Euroopa Liidu mõne teise riigi kohtu poolt tehtud vanemliku vastutuse alast otsust tunnustataks ja täidetaks Hispaanias? Milline on nendel juhtudel kohaldatav menetlus? 15.
16. Millisesse kohtusse tuleb pöörduda Hispaanias mõne teise Euroopa Liidu riigi kohtu poolt tehtud vanemliku vastutuse alase kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Milline on sel juhul kohaldatav menetlus? 16.
17. Milline on vanemliku vastutuse menetluses kohaldatav seadus, kui alaealine või pooled ei ela Hispaanias või kui nad on eri kodakondsusest? 17.

 

1. Mida tähendab vanemliku vastutuse mõiste praktikas? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemliku vastutuse moodustavad õigused ja kohustused, mis on füüsilistel isikutel, tavaliselt vanematel, või juriidilistel isikutel seadusjärgselt või kohtulahendi alusel alaealise isiku ja vara suhtes.

Juhtudel, kus vanemad ei ela koos, puudutab see eelkõige eestkosteõigust ja külastuste korda.

2. Kes kannab üldjuhul vanemlikku vastutust alaealise suhtes?

Vanemlikku vastutust alaealiste suhtes kannavad vanemad.

Faktilise lahutuse, abielulahutuse, kooselu katkestamise korral või kui vanemad ei ela koos, kuuluvad alaealise, tema isiku ja vara suhtes otsustamise õigused ja kohustused tervikuna mõlemale vanemale, välja arvatud erandjuhtudel.

Kui vanemad elavad lahus, kannab vanemlikku hoolt vanem, kelle juures laps elab. Kohtunik võib siiski teise vanema palvel määrata, et vanemad kannavad lapse eest hoolt ühiselt. See on levinuim olukord.

3. Kui vanemad ei ole võimelised võtma või ei soovi võtta vanemlikku vastutust oma laste eest, kas nende asemele võidakse nimetada teine isik?

Hispaania õiguses võib nimetada teisi sugulasi, haldusorgani või kohtu otsusega määratud isikuid või vajadusel asutuse, kes võib kanda vanemlikku vastutust alaealiste suhtes juhul, kui vanematel puudub piisav võime selle kandmiseks.

4. Kuidas määratakse vanemliku vastutuse küsimus vanemate abielulahutuse või faktilise lahutuse korral?

Vanemate abielulahutuse või faktilise lahutuse korral võib vanemliku vastutuse määrata:

ÜlesÜles

  • Vanemate ühisettepanekul lahutuslepingus, mis kuulub kohtulikule kinnitamisele.
  • Kohtuotsusega hagimenetluses

Vanemlik vastutus kui alaealise kaitsemehhanism kuulub mõlemale vanemale.

Alaealiste hoolekande- ja eestkosteviisid võib kokku võtta järgmiselt:

  • Vastutuse omistamine ainult ühele vanemale on see, mida otsustatakse kõige sagedamini nii faktilise lahutuse ja abielulahutuse korral vanemate vastastikusel kokkuleppel kui ka hagimenetlustes.
  • Vastutuse omistamist vanematele ühiselt, mille puhul on alaealised vaheldumisi kummagi vanema juures, taotletakse ja määratakse eelkõige menetlustes, mis toimuvad vanematevahelisel vastastikkusel kokkuleppel.
  • Erandjuhul esinevatel asjaoludel võib vanemate endi ettepanekul või vahetult kohtuniku poolt omistada vastutuse kohtuotsusega teisele isikule.
  • Juhtudel, kus alaealise hoolekanne määratakse haldusorganile, säilitatakse seda olukorda, omistamata eestkostet kummalegi vanemale.

5. Kui vanemad lepivad vanemliku vastutuse küsimuses omavahel kokku, mis formaalsusi peavad nad täitma, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad, kes saavutavad vanemliku vastutuse küsimustes kokkuleppe, peavad esitama allkirjastatud lahutuslepingu kõikide kokkulepetega, milles peab lisaks muudele abinõudele selgesõnaliselt kirjas olema:

  • Alaealise hoolekanne ja eestkoste.
  • Vanemate külastuste kord.
  • Vanemliku vastutuse kandmine.
  • Perekonnakodu kasutamine.
  • Alaealisele makstav elatisraha.

Lahutusleping koos avaldusega esitatakse pädevale esimese astme kohtule. Vanemad peavad selle kinnitama kohtus ning ja kohtunik annab kokkulepete suhtes hinnangu, olles eelnevalt ära kuulanud alaealise, kui too on pädev vastust andma.

ÜlesÜles

Kui kohtunik peab kokkuleppeid alaealise jaoks soodsateks, kinnitab ta need faktilise lahutuse, abielulahutuse otsuse või lõplike meetmetega alaealiste laste hoolekande ja eestkoste ning elatisraha kohta juhtudel, kui vanemad ei ole abielus.

6. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet vanemliku vastutuse küsimuses, millised on alternatiivsed vahendid konflikti lahendamiseks ilma kohtusse pöördumata?

Kohtuotsustele on pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseks eriliseks alternatiivabinõuks perekondlik lepitamine.

Selleks, et saavutatavad kokkulepped omaksid seadusjõudu, tuleb need alati kinnitada kohtuotsusega.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid alaealist puudutavaid küsimusi võib kohtunik otsustada?

Kohtuotsuses peab kohtunik alati lahendama järgmised abinõud alaealiste laste huvides, püüdes õdesid-vendi mitte lahutada, olles nad ära kuulanud, kui nad on piisavalt pädevad vastust andma ning olles ära kuulanud kõik üle 12 aasta vanused lapsed:

  • Kohtuabinõud eestkoste ja hooldamise asjus, määrates need ühele vanematest või mõlemale, ning koolitus.
  • Vanemate külastuste kord, märkides lastega suhtlemise ja vanematega koos veetmise aja, korra ja koha.
  • Erandjuhul võib osutuda vajalikuks seda külastusõigust piirata või peatada, kui esinevad rängad asjaolud või kui kumbki vanematest jätab kohustused täitmata rängalt ja korduvalt.
  • Vanemliku hoolduse määramise, ja kui on põhjust ning kui lastele on soodne, selle täielik või osaline omistamine ühele vanematest, sealhulgas vanemlikust hooldusõigusest ilma jätmine, kui selleks on põhjust.
  • Elatisraha, mida kumbki vanem peab andma lapse vajaduste katteks, pidades silmas majanduslikke asjaolusid ja võttes selle tegelikult tasumise tagamiseks vajalikud abinõud.
  • Perekonnakodu ja tarbeesemete kasutamise õiguse määramine juhtudel, kui puudub kokkulepe vanemate vahel, pidades eelkõige silmas alaealiste laste huve.

8. Kui kohus otsustab anda lapse ainueestkoste ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem võib otsustada kõiges alaealist puudutavas, teise vanemaga eelnevalt nõu pidamata?

Üldreeglina kuulub vanemlik hooldus mõlemale vanemale, seega on otsustamisõigus kõigis alaealist puudutavates küsimustes ja nende lahendamise õigus mõlemal vanemal, kuigi alaealise eestkoste on omistatud ainult ühele vanemale.

ÜlesÜles

Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet alaealise lapse suhtes tehtavate või vajalike otsuste osas, mis võivad puudutada kooli või hariduse teemasid, nagu näiteks kooli või kooliväliste huvialade valik, tervishoiu vallas arsti valimine, isikliku kasvatuse osas nime või uskliku kasvatuse valimine või alaealise elukoha või riigi valimine jne; ning ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, võib kumbki vanematest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Olles ära kuulanud mõlemad vanemad ja lapse, kui ta on piisavalt pädev vastust andma, annab kohtunik ilma edasikaebamise võimaluseta otsustusõiguse isale või emale. Kui lahkhelid kestavad edasi või esineb muu vanemlikku hoolekannet tõsiselt takistav põhjus, võib kohtunik määrata otsustusõiguse täielikult või osaliselt ühele vanematest, või kaasa arvatult jagada hoolekandeülesanded vanemate vahel. Kõiki neid abinõusid võib rakendada maksimaalselt kaheks aastaks.

9. Kui kohus otsustab, et vanemad jagavad eestkosteõigust, mida see praktikas tähendab?

Juhtudel, kus alaealise hooldusõigus määratakse ühiselt mõlemale vanemale, kannavad praktikas mõlemad vanemad vaheldumisi alaealise eest igapäevast hoolt ja tegelevad alaealisega eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikel, mis langevad ajaliselt kokku teatud kindlate kooliaegadega, nagu trimestrid või kursused.

See eeldab ka kõikide koolivaheaegade jagamist vanemate vahel.

See hoolduskord ei ole tavapärane, kuigi see on sagedasem vastastikusel kokkuleppel toimuvates menetlustes vanemate ettepanekul.

10. Millisesse kohtusse või ametisasutusse tuleb pöörduda vanemliku vastutusega seonduva avalduse esitamiseks? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja mis dokumendid tuleb avaldusele lisada?

Abikaasade vastastikusel kokkuleppel toimuvates faktilise lahutuse või abielulahutuse menetlustes on pädev abikaasade viimase ühiseluaseme asukohajärgne või kummagi taotleja elukohajärgne esimese astme kohus.

ÜlesÜles

Abieluhagimenetlustes on pädev abikaasade elukoha järgne esimese astme kohus. Juhul, kui abikaasad elavad eri kohturingkondades, on hageja valikul pädev abikaasade viimase elukoha või kostja elukoha järgne esimese astme kohus.

Alaealiste laste hoolekannet ja eestkostet ning elatisraha puudutavates menetlustes, kus vanemad ei ole abielus, on eranditult pädev vanemate viimase ühiselukoha järgne esimese astme kohus ning kui nad elavad eri kohturingkondades, on hageja valikul pädev kostja elukoha või alaealise elukoha järgne esimese astme kohus.

11. Milline on nendel juhtudel kohaldatav menetlus? Kas on olemas kiirmenetlus?

Nendel juhtudel rakendatavad menetlused on järgmised:

  • Pooltevahelise kokkuleppe juhtudel tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 777 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlus faktilise lahutuse, abielulahutuse korral, ning lõplike meetmete vastuvõtmiseks alaealiste laste hoolekande ja eestkoste ning elatisraha kohta, kui vanemad ei ole abielus.
  • Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel hagimenetlus, mida reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 770 ja 774, ka abielumenetlustes ja alaealiste menetlustes, kui vanemad ei ole abielus.

Pakilistel juhtudel võidakse taotleda meetmete vastuvõtmist järgmistes menetlustes:

  • Tühistamise, faktilise lahutuse, abielulahutuse avalduse esitamisele eelnevad ajutised meetmed või menetlused, mis puudutavad alaealiste laste hooldust ja eeskostet ning elatisraha. Seda reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 771 ja 772.

    Selgesõnaliselt on ette nähtud, et pakilistel põhjustel võidakse võtta meetmeid esmase otsusega, mis tehakse vahetult.

    ÜlesÜles

  • Abielumenetluse või alaealiste menetluse hagi vastuvõtmisest tulenevad ajutised meetmed, nagu eelmistel juhtudel. See on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 773.

12. Kas ma võin saada tasuta õigusabi menetluse kulude katteks?

Täielikult või osaliselt tasuta õigusabi võib saada, kui tõendatakse, et on täidetud selle õiguse omamiseks vajalikud nõudmised vastavalt tasuta õigusabi seadusele. (Vt „Justicia Gratuita – España”).

13. Kas vanemliku vastutuse alaseid kohtuotsuseid saab edasi kaevata?

Et teada, millised otsused on edasikaevatavad, tuleb eristada vanemliku vastutuse valdkonnas tehtavaid kõiki võimalikke otsuseid, seega:

  • Kõiki hagimenetluste otsuseid võib edasi kaevata maakonnakohtusse (Audiencia Provincial).
  • Vastastikusel kokkuleppel toimunud menetluste otsuseid võib edasi kaevata muuhulgas maakonnakohtusse ainult juhul, kui määratakse meetmeid, mis erineb lahutuslepingus sätestatust.
  • Eelnevate ajutiste meetmete või ajutiste meetmete otsuste või vanemlikku hooldust määravate otsuste vastu ei ole edasikaebamist seadustes ette nähtud.

14. Kas teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks pöörduda mõnda teise kohtusse või ametiasutusse selleks, et vanemliku vastutuse alast kohtuotsust täitmisele pöörata? Milline on sellistel juhtudel järgitav menetlus?

Juhtudel, kus vanemliku vastutuse alaseid kohtuotsuseid vabatahtlikult ei täideta, võib need otsused teinud esimese astme kohtult täitmisavaldusega taotleda korraldust täitmata meetme või meetmete sundtäitmiseks.

ÜlesÜles

Selles märgitakse ära kohtuotsus või lahend, mille täitmist nõutakse, ning isik, kelle vastu täitmiskorraldust taotletakse.

15. Mida tuleks teha selleks, et Euroopa Liidu mõne teise riigi kohtu poolt tehtud vanemliku vastutuse alast otsust tunnustataks ja täidetaks Hispaanias? Milline on nendel juhtudel kohaldatav menetlus?

Ühes liikmesriigis abielumenetlustes ühise lapse suhtes tehtud vanemliku vastutuse alased kohtuotsuseid, mis kuuluvad täitmisele nimetatud liikmesriigis ja millest on ettenähtud korras teatatud, tunnustatakse Hispaanias vastavalt nõukogu 27. nov 2003. aasta määrusele Reglamento (CE) 2201/2003 abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kummagi asjaomase poole taotlusel, ilma et oleks vaja menetlust.

Täitmise taotlemiseks tuleb esitada täitmisavaldus sellele kohtule, mille alluvusalas asub alaealine ja kus täitmist taotletakse. Samuti tuleb võtta advokaat ja prokurör. Avaldusele tuleb lisada selle otsuse koopia, mille täitmist nõutakse ning millel on olemas ehtsuse tõestamiseks vajalikud andmed, vastavalt lisas V toodud standardvormile.

Eespool nimetatud määrusest välja jäävatel abieluväliste lastega seonduva vanemliku vastutuse juhtudel, kohaldatakse kuni määruse jõustumiseni käesolevat nõukogu määruse ettepanekut abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (avaldatud 27. augusti 2002. aasta teatajas), tunnustatakse kohtuotsuseid välisriigi kohtuotsuse täitmisele pööramise üldeeskirjade järgi, kusjuures tunnustatud otsused kuuluvad täitmisele vastavalt Hispaania õigusele.

16. Millisesse kohtusse tuleb pöörduda Hispaanias mõne teise Euroopa Liidu riigi kohtu poolt tehtud vanemliku vastutuse alase kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Milline on sel juhul kohaldatav menetlus?

Teise liikmesriigi vanemliku vastutuse alase otsuse Hispaanias tunnustamise vaidlustamiseks tuleb asjaomasel isikul pöörduda selle esimese astme kohtusse, kus tunnustamist taotletakse, ning väita, et esineb põhjusi määrusega 1347/2000 sätestatud tunnustamisest keeldumiseks.

Vaidulustuse põhjustena võib nimetada: kohtuotsus oli ilmselgelt vastuolus avaliku korraga, lapsele ei ole antud ärakuulamise võimalust; tagaselja tehtud otsuste puhul ja kui hagiavaldus on teisele poolele kättetoimetamata või teatamata, välja arvatud juhul, kui tõestatakse, et teine pool on kohtuotsuse kätte saanud; kui vanemliku vastutuse kandmist on piiratud ja poolele ei ole antud ärakuulamise võimalust; kui otsus oli lepitamatus vastuolus teise, hilisema otsusega.

17. Milline on vanemliku vastutuse menetluses kohaldatav seadus, kui alaealine või pooled ei ela Hispaanias või kui nad on eri kodakondsusest?

Vanemliku vastutuse menetluses kohaldatav seadus on alaealise isikliku kohta kehtiv seadus ja kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, on selleks alaealise tavapärase elukoha järgne seadus.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik