Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Sloveenia

Viimati muudetud: 06-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus”? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas määratakse kindlaks vanemlik vastutus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid otsuseid saab kohtunik teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Milline kohus või asutus on pädev otsust tegema? Milliseid vorminõudeid peab järgima ja millised dokumendid esitama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult otsuse täitmist. Milline on menetluse kord? 14.
15. Mida ma peaksin tegema mõnes teises liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamiseks ja milline on menetluse kord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord sellistes asjades? 16.
17. Millise riigi õigust menetluses kohaldatakse, kui laps ja vanemad ei ela Sloveenias või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus”? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus laste ees:

Vanemlik vastutus on perekonnaõigusega reguleeritav õigussuhe. Suhe tekib lapse sünniga või lapse emast või isast põlvnemise tuvastamisega. Sloveenia õigussüsteemis on väljaspool abielu sündinud laste õigused ja kohustused samad kui abielust sündinud lastel. Sloveenia õiguses kohaldatakse täieliku lapsendamise süsteemi, mille kohaselt koheldakse lapsendatud lapsi samamoodi kui lihaseid lapsi.

Õiguslik alus on Sloveenia põhiseaduse artikkel 54, milles on sätestatud, et vanematel on õigus ja kohustus ülal pidada, harida ja kasvatada oma lapsi. Kõnealuse õiguse ja kohustuse võib ära võtta või seda piirata ainult seaduses sätestatud põhjustel laste huvide kaitseks. Väljaspool abielu sündinud lastel on samad õigused kui abielust sündinud lastel.

Vanemate ning nende lihaste ja lapsendatud laste vahelised vastastikused õigused ja kohustused moodustavad vanemliku vastutuse (abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 4, 5 ja 7, Ur. 1. RS (Sloveenia Ametlik Teataja) nr 15/76 (Zakon o zakonski zvezi in druþinskih razmerjih - ZZZDR)).

Vanemate lepinguvälise kahjuga seotud vastutus oma laste ees on kehtestatud võlaõigusseadustiku (Obligacijski zakonik - OZ) artiklis 142. Vanemad vastutavad oma laste poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest kuni laste seitsmeaastaseks saamiseni olenemata nendepoolsest süüst.

ÜlesÜles

Vanemad vastutavad oma vähemalt seitsmeaastaste laste poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et ei olnud kahju tekitamises süüdi.

ZZZDR-i artiklis 107 on sätestatud eeskirjad laste esindamise kohta, laste nimel tegutsemise kohta suhetes välismaailmaga ning laste vara valitsemise kohta. Alaealisi esindavad nende vanemad. Kui alaealisele tuleb kätte toimetada teatis, võib selle õiguspäraselt kätte toimetada ka ühele vanematest või juhul, kui vanemad ei ela koos, lapsega koos elavale vanemale.

Kui mõlemad vanemad on lapse eestkostjad, peavad nad leppima kokku lapse alalise elukoha suhtes ning selle suhtes, kummale neist tuleks kätte toimetada lapsega seonduv teatis. Vanemad peavad valitsema lapse vara lapse huvides kuni lapse täisealiseks saamiseni (ZZZDR-i artikkel 109).

Vanemate ja laste õigused ja kohustused:

Vanemad peavad tagama oma lapsele tingimused tervena kasvamiseks, isiksuse harmooniliseks arenguks ning elus ja töös iseseisvuse saavutamiseks. Nende ülesandeks on toetada oma lapsi ning hoolitsema laste elutingimuste, tervishoiu ja kasvatamise eest. Nad peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada oma lastele haridus ja kutsekoolitus. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega (ZZZDR-i artiklid 102, 103 ja 106).

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus?

Vanemad peavad kasutama oma vanema õigusi vastastikuse kokkuleppe alusel kooskõlas lapse huvidega. Kui vanemad elavad lahus, kuid lapse eestkoste ei ole jagatud, peavad nad kooskõlas lapse huvidega tegema koos otsuseid küsimustes, mis mõjutavad oluliselt lapse arengut.

ÜlesÜles

See vanem, kes on lapse eestkostja, peab otsustama küsimusi, mis mõjutavad lapse igapäevaelu. Kui üks vanematest on vanemlikust vastutusest ilma jäetud, peab teine kandma seda ise. Kui vanemad elavad lahus, lasub vanemlik vastutus sellel vanemal, kes elab lapsega koos. Abielu lahutamise või tühistamise korral lasub vanemlik vastutus sellel vanemal, kes saab lapse eestkostjaks (ZZZDR-i artiklid 113 ja 115).

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Lapse eest võivad hoolitseda teised isikud või asutused. Sotsiaalteenuste Keskus võib võtta lapse vanematelt ära ning määrata ta kolmanda isiku või asutuse eestkoste alla, kui vanemad lapse eest ei hoolitse või kui see on muul põhjusel lapse huvides (ZZZDR-i artikkel 120).

Lapse eest võib hoolitseda lapsendaja. Last saab lapsendada ainult juhul, kui tema vanemad ei ole teada või kui nende elukoht on olnud teadmata ühe aasta jooksul või kui lapse vanemad on pädevas asutuses sõlminud kokkuleppe anda oma laps lapsendamiseks või kui lapsel ei ole elusolevaid vanemaid (ZZZDR-i artikkel 141). Lapse võib määrata ka perekonnas hooldamisele (kasuvanem on isik, kes ei ole lapse tegelik vanem (ZZZDR-i artiklid 154–159 ja 176 ning täpsemalt perekonnas hooldamise seadus, Ur. 1. RS nr 10/2002)) või eestkostja hoole alla (artiklid 178, 182, 201 ja 202). Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse eest nagu vanem ning ta võib olla ka lapse sugulane.

4. Kuidas määratakse kindlaks vanemlik vastutus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad elavad lahus või kavandavad lahuselu, peavad nad vastavalt laste huvidele leppima kokku oma ühiste laste eestkoste ja ülalpidamise suhtes ning laste ja vanemate suhtlemise suhtes (ZZZDR-i artiklid 105 ja 105a).

ÜlesÜles

Kui vanemad elavad lahus, kuid lapse eestkoste ei ole jagatud, peavad nad kooskõlas lapse huvidega otsustama koos küsimusi, mis mõjutavad oluliselt lapse arengut. Kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida, aitab neil kokkuleppele jõuda Sotsiaalteenuste Keskus. See vanem, kes on lapse eestkostja, peab otsustama lapse igapäevaelu mõjutavaid küsimusi. Kui vanemad ei suuda sellistel juhtudel isegi Sotsiaalteenuste Keskuse abiga kokku leppida lapse arengut oluliselt mõjutavates küsimustes, lahendab kohus asja kohtumäärusega ühe või mõlema vanema taotlusel hagita menetluses (ZZZDR-i artikkel 113).

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad elavad lahus või kavandavad lahuselu, peavad nad vastavalt laste huvidele leppima kokku oma ühiste laste eestkoste ja ülalpidamise suhtes ning laste ja vanemate suhtlemise suhtes.

Kui vanemad lepivad kokku oma laste eestkoste suhtes, võivad nad taotleda, et kohus teeks hagita menetluses selle kohta määruse. Kui kohus leiab, et kokkulepe ei vasta lapse huvidele, võib ta taotluse tagasi lükata. Kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida, aitab neil kokkuleppele jõuda Sotsiaalteenuste Keskus. Kui vanemad ei suuda isegi Sotsiaalteenuste Keskuse abiga kokkuleppele jõuda, lahendab kohus asja kohtumäärusega ühe või mõlema vanema taotlusel.

Kohus peab enne asja lahendamist küsima lapse huvides arvamust Sotsiaalteenuste Keskuselt. Kohus peab arvesse võtma ka lapse arvamust, kui laps väljendab seda ise või isiku kaudu, kelle ta on valinud ja keda ta usaldab, ning kui laps on võimeline aru saama asja olulisusest ning tagajärgedest. Vanemate taotlusele kohtulahendi saamiseks tuleb lisada tõendid Sotsiaalteenuste Keskuselt selle kohta, et vanemad proovisid oma ühiste laste eestkoste osas keskuse abiga kokkuleppele jõuda (ZZZDR-i artiklid 105, 105a ja 106).

ÜlesÜles

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida, aitab neil kokkuleppele jõuda Sotsiaalteenuste Keskus. Kui nad ei suuda isegi Sotsiaalteenuste Keskuse abil kokkuleppele jõuda, lahendab asja kohus (ZZZDR-i artiklid 105, 105a ja 106).

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid otsuseid saab kohtunik teha?

Kohus võib otsustada, kas kõigi laste eestkostjaks saab üks vanematest või millised lapsed antakse ühele ja millised teisele vanemale. Kohus võib ka ametiülesande korras määrata kõik lapsed või mõned neist kolmanda isiku eestkoste alla.

Kohus peab enne asja lahendamist küsima lapse huvides arvamust Sotsiaalteenuste Keskuselt. Kohus peab arvesse võtma ka lapse arvamust, kui laps väljendab seda ise või isiku kaudu, kelle ta on valinud ja keda ta usaldab, ning kui laps on võimeline aru saama asja olulisusest ning tagajärgedest.

Kohus teeb otsuse ka lapse ülalpidamise ja lapsega suhtlemise kohta. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega. Kohus võib võtta suhtlemisõiguse või piirata seda üksnes juhul, kui see on vajalik lapse huvide kaitseks. Suhtlemine ei ole lapse huvides, kui see häirib last või ohustab tema füüsilist või vaimset arengut. Kohus võib otsustada, et suhtlemine peab toimuma kolmanda isiku järelevalve all või muul viisil, mis ei hõlma kohtumist või läbikäimist, kui see ei oleks muul põhjusel lapse huvides. Kohus peab enne asja lahendamist küsima lapse huvides arvamust Sotsiaalteenuste Keskuselt. Kohus peab arvesse võtma ka lapse arvamust, kui laps väljendab seda ise või isiku kaudu, kelle ta on valinud ja keda ta usaldab, ning kui laps on võimeline aru saama asja olulisusest ning tagajärgedest. Lapsel on õigus isiklikule suhtlusele sugulaste ja teise isikutega, kellega ta on eriliselt lähedane, kui see ei ole tema huvidega vastuolus (vanavanemad, vennad ja õed, poolvennad ja poolõed, endised kasuvanemad, ühe või teise vanema endine või praegune abikaasa või temaga koos elav isik) (ZZZDR-i artiklid 105, 105a, 106 ja 106a).

ÜlesÜles

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ei. Kui vanemad elavad lahus, kuid lapse eestkoste ei ole jagatud, peavad nad kooskõlas lapse huvidega tegema koos otsuseid küsimustes, mis mõjutavad oluliselt lapse arengut. Kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida, aitab neil kokkuleppele jõuda Sotsiaalteenuste Keskus. See vanem, kes on lapse eestkostja, peab otsustama lapse igapäevaelu mõjutavaid küsimusi. Kui vanemad ei suuda isegi Sotsiaalteenuste Keskuse abiga kokku leppida lapse arengut oluliselt mõjutavates küsimustes, lahendab kohus asja kohtumäärusega ühe või mõlema vanema taotlusel hagita menetluses.

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et mõlemad vanemad on lapse eestkoste eest võrdselt vastutavad ning peavad jätkama tema eest hoolitsemist.

10. Milline kohus või asutus on pädev otsust tegema? Milliseid vorminõudeid peab järgima ja millised dokumendid esitama?

Kostja üldise kohtualluvuse järgne piirkonnakohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku - ZPP) artikkel 32), s.o kohus, kelle tööpiirkonnas kostja ajutiselt või alaliselt elab (ZPP artikkel 47). Elatise väljamõistmise hagi, mille puhul elatise taotleja on hageja (ZPP artikkel 50), ei ole pädev arutama siiski mitte ainult üldise kohtualluvuse järgne kohus, vaid ka kohus, kelle tööpiirkonnas hageja ajutiselt või alaliselt elab.

ÜlesÜles

Arvestama peab ZPP sätteid, eriti artiklit 104, milles on sätestatud, et avaldused tuleb kohtule esitada sloveeni keeles, artiklit 105, milles on sätestatud, et avaldused peab esitama kirjalikult, ja kehtestatud kohustuslik sisu, artiklit 106, milles on sätestatud esitatavate eksemplaride arv, artiklit 107, milles on ette nähtud lisatavad tõendavad dokumendid, ning artiklit 180, milles on ette nähtud kaebuse sisu.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Abieluga seotud vaidlustes ning vanemate ja laste vahelistest suhetest tulenevates vaidlustes kohaldatav menetlus on sätestatud ZPP 27. peatükis (artiklid 406-414).

Kõnealuse menetluse raames võib kohus kummagi poole taotlusel või ametiülesande korras teha ajutisi kohtumääruseid ühiste laste eestkoste ja ülalpidamise kohta ning ajutisi kohtumääruseid suhtlemisõiguse äravõtmise või piiramise või suhtlemise viiside kohta.

 Ajutisi kohtumääruseid tehakse vastavalt nõuete tagamist käsitlevale seadusele (Zakon o izvrðbi in zavarovanjum - ZIZ).

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi andmist reguleerib menetlusabi seadus (Zakon o brezplaèni pravni pomoèi - ZBPP), milles on sätestatud sellise abi andmise tingimused ja ulatus (õigus vahenditele õigusabi kulude täielikuks või osaliseks katmiseks ning vabastus menetluskulude tasumisest).

Samuti on võimalik taotleda tegeliku menetluse käigus vabastust kohtulõivu tasumisest või vabastust menetluskulude tasumisest; vastavad tingimused on sätestatud ZPP artiklites 168 ja 169.

ÜlesÜles

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, kohtu otsuse võib edasi kaevata kõrgemasse kohtusse. Kaebuse peab esitama kohtusse, kes tegi otsuse esimese astme kohtuna, piisaval hulgal eksemplarides kohtu ja teise poole jaoks (ZPP artikkel 342).

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult otsuse täitmist. Milline on menetluse kord?

Seaduses, mis käsitleb kohtuotsuste täitmist tsiviilasjades ja nõuete tagamist (ZIZ), sätestatud täitemenetlus, täpsemalt 20. peatükis sätestatud erimenetlus: täitmine laste eestkostet ja lastega isiklikku suhtlemist käsitlevates asjades (ZIZi artiklid 238a–238g).

15. Mida ma peaksin tegema mõnes teises liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamiseks ja milline on menetluse kord?

Välisriigi kohtuotsuste ja muude aktide tunnustamist ja täitmist reguleerivad tingimused on sätestatud rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduse 4. peatükis (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku - ZMZPP, artiklid 94 kuni 111).

Välisriigi kohtuotsust käsitletakse Sloveenia kohtu otsusega samaväärsena ning sel on Sloveenias sama õiguslik mõju kui koduriigi kohtuotsusel, juhul kui Sloveenia Vabariigi kohus seda tunnustab. Tunnustamist taotlev isik peab lisama välisriigi kohtuotsuse tunnustamise taotlusele välisriigi kohtuotsuse või selle tõendatud koopia ning välisriigi pädeva kohtu või muu asutuse väljastatud tõendi asjaomase otsuse õigusliku jõu kohta kohtuotsuse teinud riigis. Kui välisriigi kohtuotsus ei ole koostatud kohtu ametlikus keeles, peab tunnustamist taotlev pool esitama ka välisriigi kohtuotsuse tõendatud tõlke kohtu ametlikus keeles.

Eespool nimetatud tingimusi kohaldatakse ka välisriigi kohtuotsuse täitmise suhtes. Lisaks välisriigi kohtuotsuse õiguslikku jõudu käsitlevale tõendile peab täitmist taotlev isik esitama ka tõendi kohtuotsuse täitmisele pööratavuse kohta selle teinud riigis.

Tunnustamise kohta teeb otsuse piirkonnakohus (ZPP artikli 32 lõige 2, kohtute seaduse (Zakon o sodiðèih) artikkel 101) Kohus teeb otsuse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kohta vastavalt hagita menetluse eeskirjadele (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o nepravdnem postopku - ZNP) artikli 1 lõige 2).

16. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord sellistes asjades?

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustamiseks on pädev piirkonnakohus. Kohaldatakse hagita asjade menetlust.

17. Millise riigi õigust menetluses kohaldatakse, kui laps ja vanemad ei ela Sloveenias või on mõne teise riigi kodanikud?

Vanemate ja laste vaheliste suhete üle otsustatakse vastavalt selle riigi õigusele, mille kodanikud nad on. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende kõigi alaline elukoht. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud ja neil ei ole samas riigis alalist elukohta, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on (ZMZPP artikkel 42).

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik