Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Rumeenia

Viimati muudetud: 30-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul? 14.
15. Mida ma peaksin tegema, et vanemlikku vastutust käsitlevat otsust, mis on tehtud mõnes teises liikmesriigis, tunnustataks ja täidetaks Rumeenias? Milline on menetluse kord sellistes asjades? 15.
16. Millisesse Rumeenia kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord sellistes asjades? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela Rumeenias või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab vanemate õigusi ja kohustusi oma alaealiste laste ees. Vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 97 on mõlemal vanemal oma alaealiste laste ees samad õigused ja kohustused, tegemata vahet abielust või väljaspool abielu sündinud laste või lapsendatud laste vahel, ning oma vanemlikke õigusi teostavad nad ainult oma laste huvides.

Vanemliku kaitse eelduseks on noorema kui 18-aastase isiku olemasolu, kel on piiratud teovõime.

Kuna vanemlik kaitse on olemas lapse huvides, on see seotud ennekõike pigem vanemlike kohustuste kui vanemlike õigustega. Need hõlmavad järgmist:

  • vanemate õigus ja kohustus last kasvatada (perekonnaseadustiku artikli 101 lõiked 1 ja 2): kohustus hoolitseda lapse füüsilise tervise eest, kohustus last harida, kohustus jälgida lapse koolitust ja kutseõpet;
  • õigus nõuda lapse tagastamist isikult, kelle juures on laps õigusliku aluseta (perekonnaseadustiku artikli 103 lõige 1), selleks isikuks võib olla kas võõras inimene või abielu lahutamise või tühistamise või väljaspool abielu sündinud lapse korral vanem, kes ei ole lapse eestkostja; vanema õigus nõuda lapse tagastamist on võõrandamatu õigus;
  • õigus nõustuda lapse lapsendamisega või taotleda lapsendamise tühistamist (vt seadust nr 273/2004 lapsendamise õigusliku korra kohta);
  • õigus lapsega isiklikult suhelda: tegemist on praktilise küsimusega juhtudel, kui alaealine ei ela koos ühega oma vanematest. Isiklik suhtlemine lapsega võib toimuda järgmisel viisil: lapse külastamine tema kodus, lapse külastamine koolis või lapse viibimine koos vanemaga vaheajal;
  • õigus jälgida lapse kasvatamist, harimist, koolitust ja kutseõpet;
  • õigus määrata, kus laps elab. Juhul kui vanemad ei ela koos, otsustavad nad omavahelisel kokkuleppel, kummaga neist laps elab; kui vanemad ei jõua selles küsimuses kokkuleppele, otsustab selle kohus, olles kuulanud kõigepealt ära eestkosteasutuse ning juhul, kui laps on vähemalt kümneaastane, ka lapse enda, võttes arvesse lapse huve;
  • õigus ja kohustus valitseda lapse vara (tegelikud haldustoimingud, säilitamistoimingud, kõrvaldamistoimingud);
  • õigus ja kohustus esindada alaealist isikuandmeid sisaldavates dokumentides või kiita selliseid dokumente alaealise nimel heaks. Kuni 14-aastaseks saamiseni esindavad last isikuandmeid sisaldavate dokumentide osas tema vanemad, kuna tal on piiratud teovõime; alates 14-aastaseks saamisest kuni 18-aastaseks saamiseni, kui lapsel on piiratud teovõime, teostab ta oma õigusi ja täidab oma kohustusi ise, kuid ainult oma vanemate eelneval heakskiidul.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 

(Üldjuhul kannavad seda ühiselt mõlemad vanemad, kui nad elavad koos, kuid kui vanemad ei ole abielus, võidakse see määrata emale).

ÜlesÜles

Vanemlik vastutus lasub mõlemal vanemal olenemata sellest, kas alaealine sündis abielust või väljaspool abielu või lapsendati (perekonnaseadustiku artikkel 97). Vastavalt perekonnaseadustiku artikli 42 lõikele 1 otsustab pärast abielu lahutamist kohus, kumb vanem ühe või teise alaealise lapse eestkostjaks saab. Lapse eestkostjaks olev lahutatud vanem teostab selle lapsega seotud vanemlikke õigusi. Lahutatud vanem, kes ei ole lapse eestkostja, säilitab õiguse lapsega isiklikult suhelda ning jälgida tema kasvatamist, harimist, koolitust ja kutseõpet.

Väljaspool abielu sündinud lapse puhul, kelle põlvnemine mõlemast vanemast on tuvastatud, määrab eestkoste kohus kohtulahendiga (perekonnaseadustiku artikkel 65).

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

(Või kas on võimalik määrata eestkostja, kui vanemad on surnud või ei ole suutelised lapse eest hoolitsema?).

Vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 113 määratakse lapsele eestkostja juhtudel, kui mõlemad vanemad on surnud, kumbki vanematest ei ole teada, mõlemalt vanemalt on võetud vanema õigused, mõlema vanema vanema õigusi on piiratud, mõlemad vanemad on teadmata kadunud või surnuks tunnistatud.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 

(ühisel kokkuleppel või kohtu kaudu).

Abielulahutuse korral teeb kohus kohtulahendi, millega kinnitab pooltevahelist kokkulepet või teeb poolte ühise kokkuleppe puudumisel otsuse sõltumatult.

ÜlesÜles

Kui vanemate vahel tekib abielu vältel seoses vanema õiguste teostamisega eriarvamus, teeb otsuse eestkosteasutus, kuulates ära vanemad ning võttes arvesse alaealise huve (perekonnaseadustiku artikkel 99).

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 

(Näiteks asutuse või kohtu kinnitus).

Kui kokkulepe on seotud abielus vanemate lapsega, ei ole vanematevahelise kokkuleppega seoses vorminõudeid vaja järgida, kuna perekonnaseadustikus endas on artikli 98 lõikes 1 sätestatud, et laste isiku ja varaga seotud meetmeid võtavad vanemad ühisel kokkuleppel.

Kui abielu on lõpetatud lahutusega või juhtudel, mis on seotud väljaspool abielu sündinud lapsega, kelle põlvnemine mõlemast vanemast on tuvastatud, teeb vanematevahelise kokkuleppe suhtes otsuse kohus.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 

(Näiteks vahenduse teel).

Taotledes otsust eestkosteasutuselt (abielu vältel).

Vahendus - seadus nr 192/2006 vahenduse ja vahendaja elukutse korralduse kohta.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

(Näiteks seda, kus laps elama hakkab, kas vanematel hakkab olema ühine eestkosteõigus või kas eestkostjaks jääb üks vanem, vanemate suhtlus-/juurdepääsuõigused, kohustus maksta lapse ülalpidamise eest, lapse kooli valik, lapse nimi jmt).

ÜlesÜles

Kohtunik võib teha otsuseid järgmise suhtes:

  • alaealise eestkoste (abielulahutuse või väljaspool abielu sündinud lapse korral);
  • kummagi vanema panus alaealise kasvatamise, harimise, koolituse ja kutseõppe kuludesse;
  • suhtlusõiguste määramine vanemale, kes ei saanud lapse eestkostjaks;
  • eriarvamused alaealise ülalpidamisega seotud kohustuse ulatuse osas, selle kohustuse täitmise meetodite osas või kummagi vanema panuse osas lapse ülalpidamisse juhtudel, kui vanemad ei ole lahutatud (perekonnaseadustiku artikli 107 lõige 3).

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

(Näiteks kolida koos lapsega samas riigis teisele aadressile, kolida koos lapsega teise riiki, otsustada, millises koolis laps käib jmt).

Kohus määrab eestkoste ühele vanemale kas koos abielulahutusotsusega (abielust sündinud lapse puhul) või vastavalt alaealise lapse eestkostega seotud taotluse lahendusele (väljaspool abielu sündinud lapse puhul, kui lapse põlvnemine mõlemast vanemast on tuvastatud).

Lapse eestkostjaks määratud vanem teostab oma vanema õigusi lapse ja tema vara suhtes ning täidab oma vanema kohustusi.

Vanem, kes ei saanud lapse eestkostjaks, ei vastuta lapse eestkoste või juhendamise eest, säilitades ainult õiguse jälgida lapse kasvatamist, harimist, koolitust ja kutseõpet. Sellel vanemal on õigus lapsega isiklikult suhelda, kuid tal ei ole õigust määrata, kus laps elab või nõuda vastavalt perekonnaseadustiku artiklis 103 sätestatud tingimustele lapse tagastamist isikult, kelle juures laps viibib õigusliku aluseta.

ÜlesÜles

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 

Õiguse kohaselt teostavad vanemad abielu vältel oma vanema õigusi ja kohustusi võrdselt.

Kohus sekkub ainult selleks, et määrata abielulahutusotsuse tegemisel (abielust sündinud lapse puhul) või koos alaealise eestkostega seonduva taotluse lahendamisega (väljaspool abielu sündinud lapse puhul) lapse eestkostjaks ainult üks vanematest.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Abielu vältel lahendavad vanematevahelised eriarvamused vanema õiguste teostamise üle eestkosteasutus, küla, linna või kohaliku omavalitsuse või Bukaresti omavalitsuse puhul piirkonnavalitsuse täitev- ja rakendusasutused. Teatud seaduses sätestatud juhtudel lahendab vanematevahelised eriarvamused lapsega seoses võetavate meetmete üle kohus vastavalt üldkehtivale õigusele. Sellised juhtumid hõlmavad eriarvamusi seoses ülalpidamiskohustuse ulatusega, elatise suurusega, eestkostega, suhtlusõigusega ja lapse elukohaga.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

(Üldjuhul) kohaldatakse üldmenetlust.

Erand: kohus võib abielulahutusmenetluse käigus alati kohaldada määrusega ajutisi abinõusid seoses alaealiste eestkoste, ülalpidamiskohustuse, lapsetoetuse ja elukoha kasutusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 613).

ÜlesÜles

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi on võimalik saada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 74–81 sätestatud tingimustele. Seda võidakse anda igal ajal menetluse kestel kas täielikult või osaliselt.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Eestkosteasutuse otsuseid võib edasi kaevata sellest hierarhias kõrgemalseisvale asutusele. Kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud edasikaebamise kanaleid (edasikaebamine esimese astme kohtus, edasikaebamine kõrgemasse kohtusse). Kui vanemlikku vastutust käsitlev otsus on kohtuasja peamine ese, on esimese astme kohtus või kõrgemasse kohtusse edasikaebamise tähtaeg 15 päeva otsuse teatavakstegemisest; kui otsus käsitles kohtuasjaga kaasnevat aspekti, näiteks abielulahutuse raames, on edasikaebamise tähtaeg 30 päeva otsuse teatavakstegemisest.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kui kohtuotsuse täitmisel ei toimita heas usus, on võimalik taotleda kohtutäituri sekkumist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku V jaos (artikkel 371 jj) sätestatud menetlusele.

15. Mida ma peaksin tegema, et vanemlikku vastutust käsitlevat otsust, mis on tehtud mõnes teises liikmesriigis, tunnustataks ja täidetaks Rumeenias? Milline on menetluse kord sellistes asjades?

Vanemlikku vastutust käsitleva otsuse tunnustamise ja täitmise suhtes võib kohaldada määruse (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli II määrus) sätteid.

ÜlesÜles

Avalduse peaks saatma kostja elukoha või tema Rumeenia viibimiskoha järgsele kohtule. Kui kostjal ei ole teadaolevat elukohta ega teadaolevat viibimiskohta, peaks avalduse saatma hageja elukoha või viibimiskoha järgsele kohtule.

16. Millisesse Rumeenia kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord sellistes asjades?

Selleks et vaidlustada kohtulahendi tunnustamine, peaks huvitatud pool pöörduma kohtu poole, kes tunnustamise taotlust menetleb. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldkehtivaid sätteid.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela Rumeenias või on mõne teise riigi kodanikud?

(Selgitage kohaldatava õiguse valimise eeskirju iga liikmesriigi puhul).

Selleks et teha kindlaks, millist õigust rahvusvaheliste eraõiguslike suhete suhtes kohaldada, peaks järgima seadust nr 105/1992 (rahvusvaheliste eraõiguslike suhete reguleerimise kohta). Vanemate ja lapse vaheliste suhete, sh vanemate kohustuse suhtes last ülal pidada ja teda harida ja tema vara valitseda, kohaldatakse üldkehtivat siseriiklikku õigust, kuid teise riigi kodanikega seotud juhtudel kohaldatakse nende suhtes nende ühise elukohariigi õigust.

Üldkehtivat siseriiklikku õigust või ühise elukohariigi õigust kohaldatakse vanemate ja lapse suhete suhtes ka pärast seda, kui üks neist vahetab kodakondsust või elukohta.

Ühise kodakondsuse või ühise elukoha puudumisel kohaldatakse vanemate ja lapse suhete suhtes selle riigi õigust, kus neil on või on olnud ühine elukoht või millega nad mõlemad on kõige tugevamalt seotud.

Täiendav informatsioon

Lisateave (viited veebisaitidele).

www.just.ro română.

Rahvusvaheline õigusalane koostöö.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik