Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Portugal

Viimati muudetud: 28-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida mõiste “vanemlik vastutus” praktikas tähendab”? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus? 2.
3. Kui vanemad ei ole võimelised või ei soovi kanda laste eest vanemlikku vastutust, kas siis nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku? 4.
5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivse vaidluste lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua? 6.
7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata? 8.
9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eeskosteõiguse 9.
10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama? 10.
11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik? 11.
12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata? 13.
14. teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 14.
15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Portugalis tunnustatakse ja täidetakse? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 15.
16. Millise kohtu poole pean ma Portugalis pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 16.
17. Millist õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse üle toimuvas menetluses, kui laps või pooled ei ela Portugalis või on erinevate riikide kodanikud 17.

 

1. Mida mõiste “vanemlik vastutus” praktikas tähendab”? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Portugali seadustes ei kasutata mõistet vanemlik vastutus. Portugali seadustes kasutatakse mõistet isalikud õigused.

Vastavalt seadusele sisaldab see isikuga seotud õigusi ja kohustusi (järelevalve ja esindamisega seotud õigused; kohustus austada, abistada ja anda haridust; eestkosteõigust ja kohustust) ning varaga seotud õigusi ja kohustusi (õigus valitseda lapse vara; kohustus abistada).

2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus?

Tavaliselt kannavad ja omavad isalikke õigusi lapse vanemad.

3. Kui vanemad ei ole võimelised või ei soovi kanda laste eest vanemlikku vastutust, kas siis nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Isalike õiguste täitmist võib piirata või keelata kuni selleni, et lapsed antakse kolmanda isiku (eestkostja) või eestkosteasutuse hoole alla.

Keeld kehtestatakse järgmistel juhtudel:

  1. seadusega määratud kriminaalkaristus;
  2. vaimuhaiguse tõttu teovõimetuks tunnistamine;
  3. äraolek, alates ajutise eestkostja määramisest (ajutine esindaja, kes valitseb isiku vara, kes on kadunud ja kelle asukoht on teadmata)

Lapsed võib anda kolmanda isiku või eestkosteasutuse hooleks ka juhul, kui vanemad ei täida oma kohustusi laste ees, tehes sellega lastele tõsist kahju või kui nad ei suuda oma laste eest hoolitseda kogenematuse, haiguse, eemaloleku või muude põhjuste tõttu.

ÜlesÜles

Eestkostja määramine on kohustuslik, kui

  1. vanemad on surnud;
  2. neil on keelatud täita isalikke õigusi lapse suhtes;
  3. neid on de facto takistatud isalikke õigusi täitmast üle kuue kuu;
  4. vanemad on teadmata

Alaealiste laste üle eestkosteõiguse saanud kolmandatel isikutel on samasugused õigused ja kohustused nagu vanematel, välja arvatud mõned seadusega kehtestatud erinevused.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku?

Abielulahutuse või lahkumineku korral määratakse isalikud õigused kohtuotsuse või perekonnaseisuameti otsusega.

Kohtuotsus võib olla heakskiitev, kinnitades vanemate vahel sõlmitud isalike õiguste kokkuleppe, või konkreetne, tehes isalike õiguste täitmise kohustuslikuks.

Vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitamise otsuse võtab vastu perekonnaseisuamet.

Otsused isalike õiguste täitmise kohta tehakse abielulahutuse, lahuselu või mõne muu menetluse käigus. Perekonnaseisuamet tegeleb ainult abielulahutus- ja lahuselumenetlustega, mis tehakse ühisel nõusolekul.

5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kokkulepe peab kaitsma laste huve ja reguleerima isalike õiguste täitmisega seotud eri õigusi ja kohustusi. Kui see antakse sisse koos kinnitamistaotlusega, ei ole eraldi vormi vaja täita.

Kokkuleppe peab kinnitama pädeva kohtu kohtunik või perekonnaseisuameti ametnik (nagu eespool näidatud, tegeleb viimane ainult abielulahutus- ja lahuselumenetlustega, mis tehakse ühisel nõusolekul) ja see tuleb lisada abielulahutus- ja lahuseluavaldusele või isalike õiguste täitmist taotlevale avaldusele.

ÜlesÜles

Kokkuleppe võib sõlmida ka lepituskatse ajal kohtuniku juures. Sellisel juhul märgitakse see protokolli ja kohtunik kinnitab lepingu.

Lepituskatse on kohustuslik abielulahutust, lahuselu ja isalikke õigusi käsitlevate võistlevate kohtumenetluste korral.

Perekonnaseisuametis toimuvate menetluste puhul peab esimese astme kohtu juures asuv riigiprokuratuur, mille kohtualluvuses perekonnaseisuamet asub, andma kokkuleppe kohta enne lõplikku ülekuulamist oma arvamuse.

Kokkuleppe kinnitamisest tuleb keelduda, kui see ei ole lapse huvides, muuhulgas peetakse silmas lähedase suhte säilitamist mitteresidendist vanemaga.

6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivse vaidluste lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua?

Kõik vanemate vahel sõlmitavad kokkulepped (olgu spontaansed või lepitusprotsessist tulenevad) kinnitatakse kohtus, välja arvatud eelpoolnimetatud perekonnaseisuametis läbiviidavad menetlused.

Seni, kui uuritakse vanematevahelisi tüli- ja leppimisküsimusi, võib abi saada justiitsministeeriumis 1997. aastal asutatud perelepitusteenistusest või omavalitsuste juures tegutsevatest perelepitusteenistustest.

Abi on võimalik saada ka konfliktilepitajate ühendusest (Association of Conflict Mediators).

Menetluse mis tahes etapil ja kui seda peetakse asjakohaseks, võib kohtunik omal initsiatiivil ja asjassepuutuvate isikute nõusolekul või nende taotluse põhjal nõuda riiklike või eraviisiliste lepitusteenistuste osalemist menetlusel. Kohtunik kinnitab lepitusprotseduuri läbinud kokkuleppe, kui see kaitseb lapse huve.

ÜlesÜles

7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad?

Olenemata sellest, kes kohtulikku vahelesegamist nõuab, võib kohus toimida järgmiselt:

  1. otsustada küsimused, mis on seotud eestkosteõiguse ja vara valitsemisega;
  2. määrata inimese, kes teeb alaealise nimel tehinguid, samuti määrata alaealist esindava eestkostja seoses isalike õigustega mitteõiguslikes küsimustes;
  3. määrata, mil viisil isalikke õigusi kasutada (otsustada lapse elukorralduse, ülalpidamistoetuse ja ülalpidamistoetuse maksmisviisi üle, määrata lapsega kohtumise reeglid mitteresidendist vanemale, pidades silmas, et oleks tagatud lapse lähedane suhe mitteresidendist vanemaga) ning kuulata ära sellega seotud küsimused;
  4. kontrollida alaealisele makstavat ülalpidamistoetust ja valmistada ette ning teha otsus ülalpidamistoetuse tunnistamise kohta;
  5. määrata eestkostemenetlusi alaealise suhtes;
  6. volitada alaealise seaduslikku esindajat teostama teatavaid toiminguid, kinnitama ilma volituseta tehtud toimingud ja astuda samme seoses rahalise tasu heakskiitmisega;
  7. otsustada turvalisuse küsimuste üle, mida vanemad peavad alaealisele lapsele tagama;
  8. keelata täielikult või osaliselt isalike õiguste täitmine ja määrata sellega seotud kitsendused;
  9. otsustada lapse ees-ja perekonnanime küsimus, kui vanemad ei jõua selles osas kokkuleppele;
  10. määrata eestkosteõiguse või vara valitsemise korral eestkostja või valitseja tasu, arutada kohustusest vabastamist, vabastada või tagandada eestkostja, vara valitseja või perenõukogu hääleõigusliku liikme, teha päringuid ja otsuseid kontode kohta, lubada hüpoteegi asendamist ja otsustada aktsiate täiendamise ja vahetamise küsimusi ning määrata täiendava hooldaja, kes esindab alaealist mitteõiguslikes küsimustes;
  11. määrata täiendava hooldaja, kes esindab last kõigis eestkosteõigust käsitlevates menetlustes;
  12. otsustada küsimuste üle, mis on seotud lapse turvalisuse suurendamise ja asendamisega;
  13. teha päringuid ja otsuseid kontode kohta, mida vanemad peavad esitama;
  14. arutada ülalnimetatud menetlustel üleskerkivaid muid küsimusi

Kui vanemad ei jõua eriti olulistes küsimustes kokkuleppele, võib nende üle otsustada kohus ükskõik kumma vanema avalduse põhjal ja pärast seda, kui kohus on teinud lepituskatse ning kuulanud ära alaealise arvamuse. Ärakuulamiseks peab laps olema vähemalt 14aastane ja tingimused lapse ärakuulamiseks peavad olema sobivad .

ÜlesÜles

Eriti olulised küsimused on järgmised: lapse nimi, tema haridus (eriti usuline haridus), vara käsutamine, päranduse tagasilükkamine, laenude sõlmimine ja ametikoha saamine äriettevõtetes.

Kui vanemad on lahutatud või elavad lahus, otsustab kohtunik, kas isalikke õigusi hakkavad täitma mõlemad vanemad koos või üks vanem, kes on ka peamine hooldaja, milline on kokkusaamise kord mitteresidendist vanemaga ning kui suur on ülalpidamistoetus ja mil viisil seda makstakse (kui üldse).

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Eriti oluliste otsustuste puhul ja kui seadusega on ette nähtud mõlema vanema nõusolek, tuleb neid arutada mitteresidendist vanemaga ja mõlemad vanemad peavad andma oma nõusoleku. Isalikke õigusi mitteomaval vanemal on õigus üle vaadata lapse haridus- ja elamistingimused.

Vanemad võivad ka kokku leppida, et teatavad küsimused nende vahel lahendatakse kokkuleppe teel või et lapse vara hakkab valitsema vanem, kes sai lapse üle eestkosteõiguse.

9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eeskosteõiguse

Praktikas tähendab see, et isalik õigus on mõlemal vanemal, kes otsustavad lapse elu mõjutavate küsimuste üle samamoodi, nagu seda tehti abielu ajal, erinevus on vaid sellel, et laps võib elada vaid ühe vanema juures.

Õiguslikus mõttes jääb vanemate positsioon selles osas samaks ka pärast abielulahutust või lahkuminekut.

ÜlesÜles

10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama?

Portugalis kuulub see valdkond perekonnaasjade kohtute pädevusse.

Perekonnaasjade kohtud (mida nimetatakse Family and Children’s Courts) on Aveiros, Barreiros, Bragas, Cascaisis, Coimbras, Faros, Funchalis, Lisbonis, Louresis, Ponta Delgadas, Portimãos, Oportos, Setúbalis, Seixalis, Sintras ja Vila Franca de Xiras.

Väljaspool nimetatud kohtute pädevust võivad vanemliku vastutusega seotud kohtuasju arutada ka provintsikohtud.

Kui aga abielulahutus- või lahuseluprotsess on pooleli, seotakse sellega ka eestkosteõigusega seotud korraldused, mis hõlmavad isalike õiguste täitmist, ülalpidamistoetuse maksmist ja isalike õiguste keelamist.

Kui abielulahutus- või lahuseluprotsess ei ole pooleli, tuleb sisse anda esialgne avaldus, mis ei pea olema kohtuakti vormis, milles identifitseeritakse osapooled, kirjeldatakse fakte, tehakse nõue ja esitatakse tunnistused.

Avaldusele võivad alla kirjutada vanemad, sest advokaadile teatamine pole kohustuslik, välja arvatud edasikaebamise järgus. Ainsad vajalikud dokumendid menetluse algjärgus on alaealiste laste sünnitunnistused ja kui vanemad on abielus, siis ka abielutunnistus.

Lisateavet vt koduleheküljelt, kus on toodud andmed kohtute jurisdiktsiooni kohta.

11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik?

Selliste menetluste korral kohaldatakse vabatahtliku kohtualluvuse eeskirju, mistõttu kohus võib vabalt uurida fakte, koguda tunnistusi, teha järelepärimisi ja koguda vajalikku teavet. Vastu võetakse ainult tunnistusi, mis on kohtuniku arvates vajalikud.

ÜlesÜles

Otsused langetatakse 15 päeva jooksul alates asjakohase avalduse esitamisest kohtunikule.

Kohus ei pea sellistel menetlustel lähtuma rangelt seaduslikest kriteeriumidest, kuid ta peab iga juhtumi puhul võtma vastu otsuse, mida ta peab kõige sobivamaks. Seega tuleb isalike õiguste otsustamisel lähtuda täiel määral ja üksnes lapse huvidest.

Kohtualluvuse vabatahtlikkus ei vabasta kohut siiski nõudest, et otsus peab põhinema faktidel ja seadusandlusel.

Taolistel menetlustel võib otsuseid muuta, piiramata sealjuures juba tehtud otsuseid, kui ilmnevad asjaolud, mis seda muutmist põhjendavad. Ilmnenud asjaolud on need, mis tulevad esile pärast otsuse tegemist ja need, mis olid olemas enne otsuse tegemist, kuid mida ei arutatud andmete vähesuse tõttu või muudel olulistel põhjustel.

Pooltel on õigus kuulata menetlusel avalikustatud infot, ettekandeid, ülekuulamisi ja arvamusi, samuti võivad nad nõuda selgitusi, esitada täiendavat tõendusmaterjali või nõuda nende arvates olulise informatsiooni kogumist. Kui erikaebust ei ole esitatud, peab kohtunik tagasi lükkama need nõuded, mis on mõttetud, teostamatud või millel on silmnähtav eesmärk asjadega viivitada. Täiendava tõendusmaterjali ilmnemisel kuulatakse ära mõlemad pooled.

Tsiviilasja menetlust eestkosteõiguse üle tuleb jätkata ka puhkepäevadel, kui selle edasilükkamine võib kahjustada lapse huve.

Menetluse mis tahes etapil ja kui seda peetakse asjakohaseks võib kohus teha ajutise otsuse asjade kohta, mis on tingimata vaja lahendada, samuti andma korralduse sammude võtmiseks, mis on olulised tagamaks otsuse tõhusat jõustamist. Ka lõplikku otsust võib ajutiselt muuta. Sellisel juhul teostab kohus asja lihtsustatud läbivaatamise, kui ta peab seda asjakohaseks.

ÜlesÜles

12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi?

Jah, menetlusabi kohaldatakse kõigis kohtutes, sõltumata menetluse viisist.

Lisateavet vt aadressil “Legal aid – Portugal”.

13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata?

Jah on. Vastavalt tsiviilprotsessi üldtingimustele võib edasikaebuse esitada üks vanematest või riigiprokuratuur. Õigluse ja otstarbekuse kriteeriumide kohaselt tehtud otsuseid ei saa ülemkohtusse (Supreme Court of Justice) edasi kaevata.

14. teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Kui üks vanem ei järgi seda, mis alaealise suhtes kokku lepiti või otsustati, võib teine vanem paluda kohtul võtta vajalikke samme, et sundida teda võetud kohustusi täitma ja määrata nende kohustuste mittetäitmise eest trahv või kompensatsioon lapse või taotleja kasuks, või mõlema kasuks.

Pärast taotluse esitamist või menetlusse lisamist kutsub kohtunik vanemad enda juurde või laseb kostjat teavitada, et ta võiks valida endale sobiva esindaja. Vanemad võivad kohtumisel muuta isalike õiguste täitmisega seotud kokkuleppeid, pidades sealjuures silmas lapse huvisid. Kui kohtumist ei toimu või kui vanemad ei saavuta kohtumise ajal kokkulepet, võib kohtunik koos muude vajalikuks peetud sammudega määrata asja lihtsustatud läbivaatamise ja teeb lõpuks otsuse. Kui vanemale on mõistetud rahatrahv ja see ei ole 10 päeva jooksul tasutud, antakse menetluse kohta tõend, mille võib esitada kohtule, kelle pädevusse kuulub rahatrahvi täitmisele pööramine.

ÜlesÜles

Kõnealune protsess on põhimenetluse suhtes ebaoluline ja tuleneb vanema või riigiprokuratuuri avaldusest.

Kui isikul on seaduslik kohustus maksta ülalpidamistoetust ja kui ta ei tee seda 10 päeva jooksul pärast tähtaja möödumist, toimitakse järgmiselt:

  1. Kui tegemist on ametiisikuga, võetakse kohtuotsuse alusel tema palgast vastav summa maha.
  2. Kui tegemist on töötaja või palgatöölisega, võetakse summa maha tema töötasust või palgast. Sellest teatatakse vastavale tööandjale ja ta määratakse volitatud depositaariks.
  3. Kui tegemist on kasumit, pensioni, toetust, komisjonitasu, protsente, teenustasu, rahalist tasu (jootraha), jagatud töötasu või sarnast sissetulekut saava inimesega, tehakse summadest mahaarvestus, kui raha on laekunud; selleks tehakse vajalikud päringud või teavitamised ja teavitatud asutused määratakse volitatud depositaarideks.

Mahavõetavad summad sisaldavad ka ülalpidamistoetust, mille maksmine langeb samale ajale ja mida makstakse otse ülalpeetavale.

15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Portugalis tunnustatakse ja täidetakse? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Sellele küsimusele vastamiseks on vaja teha vahet, kas otsus tehti vanamate abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise menetluse ajal.

Esimesel juhul kohaldatakse 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1347/2000, mille kohaselt tunnustatakse Portugalis ilma täiendavate protseduurideta teiste liikmesriikide otsuseid, v.a Taani.

Liikmesriigis tehtud otsused abielupaari ühise lapse isalike õiguste täitmise kohta ning mida tunnustatakse ja millest on liikmesriiki teavitatud, pööratakse Portugalis täitmisele kohe pärast seda, kui kõik huvitatud pooled kõnealuses liikmesriigis on selle täidetavaks kuulutanud.

ÜlesÜles

Määruses on sätestatud mõned põhjused, miks sellist otsust võidakse mitte tunnustada.

Olukordades, mida ülalnimetatud määrus ei hõlma, samuti lapse eestkosteõigusega seotud küsimuste puhul kohaldatakse 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsiooni, mis käsitleb laste eeskoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist.

Sellise rahvusvahelise lepingu alusel võib iga isik, kes on saanud lepinguriigis lapse eestkosteõiguse küsimust käsitleva otsuse ning kes tahab, et teises lepinguriigis seda otsust tunnustatakse ja täidetakse, esitada avalduse Instituto de Reinserção Social'ile (Social Reintegration Institute]. Avaldusele peavad olema lisatud järgmised dokumendid:

  1. dokument, milles volitatakse Portugali riiki toimima avaldaja nimel või milles määratakse seda tegema teine esindaja;
  2. otsuse koopia, mis vastab vajalikele autentsuse tingimustele;
  3. juhul, kui otsus tehakse kostja või tema ametliku esindaja puudumisel, tuleb esitada dokument, mis tõendab, et kostjale toimetati nõuetekohaselt kätte õiguslikku alust omav dokument või samaväärne dokument;
  4. vajadusel dokument, mis tõendab, et vastavalt päritoluriigi seadustele kuulub otsus täitmisele;
  5. vajadusel õiend, kus on märgitud lapse umbkaudne asupaik riigis ja ettepanekud lapse eestkosteõiguse taastamiseks.

Olukordades, mida konventsioon või erireeglid ei hõlma, kohaldatakse spetsiaalset välisriigi kohtuotsuse läbivaatamismenetlust.

Menetlemiseks esitatakse läbivaadatav otsus koos avaldusega ja vastuolev osapool peab 15 päeva jooksul pakkuma välja oma esindajad. Taotleja võib vastata 10 päeva jooksul alates teatise saamisest vastutoime esitamise kohta. Kui osapooled on alustanud kohtutoiminguid ja astunud samme, mis kohtule teavet esitava isiku arvates on olulised, esitatakse kõik dokumendid 15 päeva jooksul osapooltele ja prokuratuurile.

ÜlesÜles

Selleks, et kohtuotsust kinnitada:

  1. ei tohi olla mingisuguseid kahtlusi kohtuotsuse salvestuse autentsuse või otsuse tähenduse osas;
  2. peab kohtuotsus saama lõplikuks vastavalt selle riigi seadustele, kus otsus tehti;
  3. peab otsus tulema välismaiselt kohtult, kelle kohtupädevuses ei ole viiteid seaduserikkumistele ja kes ei tohi olla seotud Portugali kohtute eripädevusse kuuluva asjaga;
  4. ei tohi võimaldada esitada kaitse seisukohti Portugali kohtus poolelioleva või otsustatud kohtuasja kohta, välja arvatud juhul, kui menetluste algatamist takistas välismaine kohus;
  5. tuleb kostjale nõuetekohaselt ja vastavalt otsuse teinud kohtu riigis kehtivale õigusele teatada toimingutest ja kaitseõiguse printsiipidest ning mõlemale poolele tuleb menetluse ajal tagada võrdne kaitse;
  6. ei tohi see olla seotud otsusega, mille tunnustamine viib tulemuseni, mis ilmselt ei ühti Portugali riikliku korralduse printsiipidega.

16. Millise kohtu poole pean ma Portugalis pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Selleks, et Portugal tunnustaks teise liikmesriigi kohtus (v.a Taani) tehtud vanemliku vastutuse otsust ja ülalkirjeldatud olukordade puhul, kus kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1347/2000, tuleb esitada avaldus provintsikohtu perekonnaasjade kohtule (kui selline on olemas). Nagu juba eespool märgiti, tunnustatakse neid otsuseid Portugalis ilma täiendava menetluseta.

Tuleks meeles pidada, et muudes olukordades kohaldatakse reeglit, ilma et see piiraks konventsiooni sätteid ja eriseadusi, mille kohaselt ükski välismaises kohtus või välismaiste arbiteride tehtud eraõigusi käsitlev otsus ei kehti Portugalis ilma nende ülevaatamise ja tunnustamiseta, sõltumata sellest, milline on poolte kodakondsus.

ÜlesÜles

Otsuse ülevaatamist ja tunnustamist on pädev tegema apellatsioonikohus, kelle kohturingkonnas elab isik, kelle vastu kavatsetakse kohtuotsust kohaldada (Coimbra, Évora, Guimarães, Lisbon and Oporto).

17. Millist õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse üle toimuvas menetluses, kui laps või pooled ei ela Portugalis või on erinevate riikide kodanikud

Menetluste puhul, kus kohaldatakse 29. mai 2000. aasta määrust EÜ nr 1347/2000, on liikmesriikide kohtud, kes on pädevad otsustama abielulahutuse, lahuselu ja abielu tühistamise küsimusi, pädevad lahendama ka isalike õigustega seotud küsimusi eeldusel, et laps elab alaliselt selles liikmesriigis.

Seega on liikmesriikide kohtud pädevad, kui nende territooriumil:

  1. on abikaasade alaline elukoht;
  2. oli abikaasade viimane alaline elukoht tingimusel, et üks neist elab seal edasi;
  3. on kostja alaline elukoht;
  4. on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht;
  5. on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist;
  6. on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht;
  7. liikmesriigi kohus, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht.

Kui lapse alaline elukoht ei asu liikmesriigis, kelle pädevuses on lahendada abielulahutuse, lahuselu või abielu tühistamise avaldusi, on sellel liikmesriigi kohtud pädevad otsustama siis, kui lapse alaline elukoht on ühes liikmesriigis ja kui a) vähemalt ühel abikaasal on lapsele isalikud õigused ja b) abikaasad on nende kohtute pädevust aktsepteerinud ja kohtud tegutsevad lapse huvides.

ÜlesÜles

Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole pädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel.

Liikmesriigi kodanik, kelle alaline elukoht on teise liikmesriigi territooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline asukoht ei ole ühes viimati nimetatud liikmesriikidest, tugineda oma alalise elukoha riigis kohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selle riigi kodanikud.

Kui lapse vabaabielus vanemad elavad ühes 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsiooniga ühinenud riigis (Portugal on nimetatud konventsiooni ratifitseerinud), on lapse alalise elukoha kohtud tavaliselt pädevad otsustama isalike õiguste üle vastavalt riigi seadustele.

Riigi ametnikud, mille kodanik laps on, võivad määrata lapse või tema vara kaitseks meetmeid vastavalt riigi seadustele, kui seda nõuavad lapse huvid ja kui sellest on teatatud lapse alalise elukoha riigi ametnikele.

Vastasel juhul kohaldatakse Portugali seadusi. Seaduses sätestatakse, et kohtualluvus on lapse elukohajärgsel kohtul või kui laps ei ela Portugalis, siis hageja või kostja elukohajärgsel kohtul.

Kui laps ja vanemad ei ela Portugalis, kuid Portugali kohtud on rahvusvaheliselt pädevad, siis asja arutamiseks on pädev Lissaboni perekonna- ja lasteasjade kohus (Family and Children’s Court).

Kohtutes kohaldatakse vanemate elukohariigi õigust või nende ühise elukohariigi õigust. Kui vanemad elavad alaliselt eri riikides, kohaldatakse lapse isikuõigust. Kui lapse põlvnemise kohta on teada vaid üks vanem, kohaldatakse selle vanema isikuõigust. Kui üks vanem on surnud, kohaldatakse elusoleva vanema isikuõigust.

Täiendav informatsioon

Muu teabe leiate järgmistelt kodulehekülgedelt:

  • Supreme Court of Justice; English - français - português 
  • Constitutional Court; português
  • Ministry of Justice; English - português
  • Appeal Court at Lisbon; português
  • Appeal Court at Lisbon; português
  • Appeal Court at Lisbon; English - français - português
  • Appeal Court at Lisbon; português
  • Office of the Attorney-General; português
  • Centre for Judicial Studies (body responsible for training Portuguese judges); English - français - português
  • Justice Administration Department (sisaldab inter alia kontaktandmeid kohtute kohta ja teavet nende pädevuse kohta ning võimaldab pääsu Justice Officials'i leheküljele); português
  • Legal Policy and Planning Office justiitsministeerium; English - português
  • Department of Public Registers and the Notarial Profession; português 
  • Consumer Association; português
  • Association of Portuguese Judges; português
  • Association of Public Prosecutors; português
  • Consumer Association; português
  • On-line legislation database português (sisaldab Teataja I seerias avaldatud seadusi ja sätteid alates 01.01.1970; võimaldab tasuta juurdepääsu I seerias avaldatud seadustele alates 01.01.2000);
  • Association of Conflict Mediators; português
  • Example perelepitusteenistus. português

Märkused

[1] See tundub olevat 15. küsimusega identne ja vastupidine ettenähtud tähendusele. Algne ingliskeelne küsimus on vastand tunnustamisele.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik