Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Põhja-Iirimaa

Viimati muudetud: 20-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Põhja-Iirimaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida mõiste „vanemlik vastutus” praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus siis, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku? 4.
5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua? 6.
7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata? 8.
9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse? 9.
10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama? 10.
11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik? 11.
12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu poole. Millise kohtu poole sellisel juhul pöörduda ja millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 14.
15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Põhja-Iirimaal tunnustataks ning täidetaks? 15.
16. Millise kohtu poole pean ma pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 16.
17. Milliseid seadusi kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel kohtus, kui laps või vanemad ei ela Põhja-Iirimaal või neil on erinev kodakondsus? 17.

 

1. Mida mõiste „vanemlik vastutus” praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

1995. aasta Children Order´i (Põhja-Iirimaa) kohaselt tähendab vanemlik vastutus kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi, kohustusi, volitusi ja vastutust, mis antakse lapse vanemale seaduse alusel. Õigused ja kohustused ei ole Order´is loetletud. Vanemliku vastutuse kandjatel lasuvad järgmised õigused ja kohustused:

  • kohustus kaitsta last, anda talle kodu ja hoolitseda tema eest;
  • õigus määrata, kus laps peab elama; 
  • õigus otsustada, kes võib lapsega suhelda;
  • kohustus tagada lapsele haridus; 
  • õigus anda nõusolek passi saamiseks;
  • kohustus tagada ravi ja abi ning õigus lubada sellist ravi ja abi;
  • õigus anda lapsele nimi;
  • õigus anda lapsele usulist koolitust.

Vanemliku vastutuse täitmisel tuleb alati lähtuda lapse huvidest ja vanemliku vastutuse kandjaid tuleb enne oluliste otsuste vastuvõtmist nõustada. Kui kokkulepet ei saavutata, võib küsimuse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.

2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest?

Kui lapse vanemad olid lapse sündimise ajal abielus, lasub vanemlik vastutus mõlemal vanemal.

Kui lapse sündimise ajal ei olnud vanemad abielus, langeb vanemlik vastutus automaatselt emale ja isa võib taotleda vanemlikku vastutust juhul, kui ta

  • abiellub lapse emaga;
  • palub kohtul teha vanemliku vastutuse küsimuses otsus enda kasuks;
  • sõlmib lapse emaga kokkuleppe vanemliku vastutuse küsimuses (vt 5. küsimus); või
  • laseb end nimetada lapse isaks (seda kohaldatakse üksnes Ühendkuningriigis pärast 15. aprilli 2002. aastat registreeritud sündide puhul).

Kui vallaline isa on saanud vanemliku vastutuse kohtuotsuse, kokkuleppe või isaks nimetamise teel, saab sellist vastutust lõpetada üksnes kohtuotsusega.

back

ÜlesÜles

Kui kohus määrab lapse elama vallalise isa juurde, peab kohus juhul, kui isa ei saa vanemlikku vastutust muul viisil, lahendama ka vanemliku vastutuse küsimuse tema kasuks.

Isik, kes ei ole lapsevanem võib saada lapsega seotud vanemliku vastutuse kohtuotsusega.

3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik?

Isik, kellel lasub vanemlik vastutus, ei tohi seda vastutust loovutada ega üle kanda Kuid ta võib korraldada nii, et keegi teine kannab vanemlikku vastutust tema nimel.

Lisaks võib isik, kes ei ole lapsevanem saada lapsega seotud vanemliku vastutuse siis, kui ta hangib endale sellekohase kohtuotsuse (nt otsus resideerimise kohta, otsus erakorralise kaitse kohta või hooldamisotsus).

Tavaliselt ei mineta vanem automaatselt lapsega seotud vanemlikku vastutust lihtsalt sellepärast, et keegi teine saab selle. Kuid lapsendamisotsusega kandub vanemlik vastutus bioloogilistelt vanematelt kasuvanematele.

Kui vanemal lasub lapsega seoses vanemlik vastutus, võib ta enne oma surma määrata lapse hooldajaks teise isiku.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus siis, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku?

Lapsega seotud vanemlik vastutus jätkub ka pärast abielulahutust, kuid vanematevahelisi või vanemate ja kolmandate poolte vahelisi küsimusi lahendatakse kas vabatahtliku kokkuleppe või kohtuotsusega.

5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad ei ole abielus, võivad nad sõlmida vanemliku vastutuse kokkuleppe. See peab olema

back

ÜlesÜles

  • Põhja-Iirimaa 1996. aasta lasteseaduses toodud vanemliku vastutuse lepingu vormil;
  • tõendatud ja
  • esitatud koos kahe koopiaga Office of Care and Protection in the Royal Courts of Justice`ile, Chichester Street, Belfast, BT1 3JF.

Kui vanemad olid abielus, kuid on lahku läinud või lahutanud, võivad nad kokku leppida, kuidas oma vanemlikku vastutust kanda ja lasta see kokkulepe vormistada kohtuotsusena, mida asjaolude muutudes võib hiljem muuta.

6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua?

Põhja-Iirimaal on mitmeid lepitusteenuseid pakkuvaid asutusi (näiteks Relate), kes aitavad vaidlusaluseid küsimusi sõbralikult lahendada.

7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad?

Põhja-Iirimaa kohtutel on lai volitustering ja nad võivad lahendada küsimusi, mis on seotud

  • lapse väljaviimisega Põhja-Iirimaalt;
  • lapse alalise elukohaga (kus ja kellega laps peab koos elama);
  • kohtumistega (millal, kus ja kellega võib laps kohtuda);
  • rahalise kindlustatusega;
  • haridusega;
  • usulise koolitusega;
  • ravimisega;
  • lapse kinnisvara valitsemisega.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Võimaluse korral tunnustavad kohtud paindlikke ja praktilisi kokkuleppeid. Seega, kui lapse eest hoolitseb üks vanem, peab see vanem olema suuteline võtma vastu last puudutavaid otsuseid seni, kuni laps on tema hoole all.

back

ÜlesÜles

Samal ajal eeldatakse, et olulisi otsuseid arutatakse koos teise vanemaga ja jõutakse sõbralikule kokkuleppele. Kui aga kokkulepet ei saavutata, võib kohus anda välja eriküsimusi puudutava otsuse (mis lahendab teatava küsimuse) või otsuse, mis keelab teatavate sammude astumise (määrab kindlaks, milliseid asju ei tohi ilma kohtu loata otsustada).

Kui lapse kohta on tehtud otsus resideerimise kohta, ei tohi keegi muuta lapse perekonnanime või viia last üheks kuuks või kauemaks Ühendkuningriigist välja ilma vanemlikku vastutust kandva isiku kirjaliku nõusolekuta või kohtu loata.

9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse?

Kui laps elab koos ühe vanemaga, teeb vanem vajalikud tavaotsused ise. Samas eeldatakse, et suuremate otsustuste puhul peetakse nõu ka teise vanemaga.

10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama?

Avaldus vanemliku vastutuse küsimuses esitatakse tavaliselt perekonnaasjade kohtusse. Kui aga lapsega seoses on mõnes teises kohtus pooleli teine menetlus, võib avalduse esitada sellele kohtule.

Perekonnaasjade kohtus (Family Proceedings Court) algatatud menetlusi võib viia üle Family Care Centre´isse või kõrgema astme kohtusse (High Court) mitmetel põhjustel (näiteks, kui menetlused on komplitseeritud või sisaldavad avalikkust huvitavaid küsimusi).

back

ÜlesÜles

Kohtute aadressid ja telefonid on toodud telefoniraamatus märksõna all „Northern Ireland Court Service” (Põhja-Iirimaa kohtud) ja koduleheküjel Northern Ireland Court Service’s website English.

Selleks tuleb täita ja esitada asjakohasele kohtukantseleile vajalikud dokumendid. Enamik neist on standardvormid. Vastavad vormid ja nõuanded nende täitmiseks saate kohtukantseleist. Kohtuametnikud ei saa siiski anda õigusabi ega öelda teile, mida rääkida. Maksta tuleb ka lõivu.

11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik?

Pärast avalduse esitamist määrab kohtukantselei ärakuulamise kuupäeva ja sellest teatatakse ka teisele poolele. Kui küsimus ei ole ärakuulamiseks määratud kuupäevaks lahendatud, kuulab magistraadikohtunik või kohtunik ära poolte ütlused ja seletused ja teeb otsuse.

Kiireloomuliste asjade korral võib kohus ära kuulata ainult ühe poole ja teha vaheotsuse. Sellisel juhul ei nõuta ka eelnevat vormide täitmist ja esitamist. Kuid need tuleb esitada 48 tunni jooksul pärast avalduse esitamist ja kohus määrab kindlaks aja, millal pooled peavad kohtusse ilmuma.

12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi?

Teil on õigus taotleda menetlusabi. Kuid antav rahaline abi (kui seda üldse antakse) põhineb rahaliste vahendite hindamisel. Isegi siis, kui teid tunnistatakse abikõlblikuks, võib juhtuda, et peate osalema kulude katmisel. Vastavalt lepingule võib menetluskulude osakond finantsosaluse hiljem tagasi maksta. Lisaks finantsilistele kõlblikkuskriteeriumidele peate vastama ka konkreetsete asjaolude hindamise test (merits test) nõuetele, st et menetluse algatamiseks või kaitsmiseks peab olema õigustatud põhjus, mis peab olema õigustatud igas olukorras.

back

ÜlesÜles

13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata?

Otsuse või otsuse tegemisest keeldumise võib edasi kaevata järgmiselt:

  1. perekonnaasjade kohtu otsus läheb edasi Family Care Centre´isse ja
  2. Family Care Centre´ist edasi kõrgema astme kohtusse (High Court)

Edasikaebamise korral võib kõrgema astme kohus osapoole palvel formuleerida kohtuasjaga seotud vaidlusküsimused õiguse seisukohalt, et apellatsioonikohus saaks teha motiveeritud otsuse. Muidu on kõrgema astme kohtu otsus lõplik.

Kõrgema astme kohtu formuleeringu põhjal tehtud apellatsioonikohtu otsus on lõplik.

14. Teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu poole. Millise kohtu poole sellisel juhul pöörduda ja millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Kui kohtuotsus tehti Põhja-Iirimaa kohtus, tuleb avaldus otsuse täitmise kohta esitada samale kohtule.

Perekonnaasjade kohus, kus tehakse enamik vanemliku vastutusega seotud otsuseid, võib kutsuda teise poole kohtu ette aru andma, miks ta otsusest kinni ei pea.

15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Põhja-Iirimaal tunnustataks ning täidetaks?

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruses 1347/2000 (EÜ) („määrus”) on toodud teatavad otsused, kuidas ühes liikmesriigis antud vanemlikku vastutust pöörata täitmisele teises liikmesriigis.

back

ÜlesÜles

Otsus tuleb tunnistada selles teises liikmesriigis täidetavaks. Põhja-Iirimaal peate taotlema otsuse registreerimist kõrgema astme kohtus (High Court).

Kui lapse hooldamisega seotud otsus ei vasta määrusele, võib see olla hõlmatud 1985. aasta lapseröövi ja eestkoste seaduse II osaga, millega jõustatakse laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlev Euroopa konventsioon (1980). II osa võimaldab registreerida teatavaid otsuseid Põhja-Iirimaa kõrgema astme kohtus (High Court). Pärast registreerimist võib otsust täitma hakata nii, nagu see oleks selle kohtu otsus.

Ülalnimetatud konventsiooni alusel tegutseb Põhja-Iirimaa Kohtuamet Põhja-Iirimaa keskasutusena. Registreerimisavalduse võib saata Põhja-Iirimaa Kohtuametile, kes vajadusel korraldab selle küsimuse edasisaatmise.

16. Millise kohtu poole pean ma pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Vastavalt määrusele tuleb eelnevalt teatamata registreerimisavaldus toimetada kõigile osapooltele. Seega tuleb kõik vaided esitada apellatsioonikohtule koos kaebusega.

Teade kaebuse esitamise kohta

  • peab määratlema kaebuse motiivid;
  • peab määratlema otsuse, mis kohtul palutakse teha;
  • tuleb poolele kätte toimetada kõrgema astme kohtus menetlemiseks.

Vastavalt 1985. aasta lapseröövi ja eestkoste seadusele võib vaideid esitada koos kõrgema astme kohtule esitatava avaldusega. Avalduse esitaja peab teisele osapoolele kätte toimetama kohtukutse ja põhjendatud seletused ning tal on 7 päeva aega kirjaliku vandetunnistuse esitamiseks.

17. Milliseid seadusi kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel kohtus, kui laps või vanemad ei ela Põhja-Iirimaal või neil on erinev kodakondsus?

Kui Põhja-Iirimaa kohus leiab, et menetlus kuulub tema pädevusse, kohaldatakse Põhja-Iirimaa õigust.

Täiendav informatsioon

  • Teavet menetlusabi kohta leiate koduleheküljelt „Legal Aid Department – Northern Ireland” English.
  • Teavet lepitusteenuste kohta vt „Relate” English ja „UK College of Family Mediators” English.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Ühendkuningriik - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik