Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Malta

Viimati muudetud: 02-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Malta

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab “vanemlik vastutus” kui õigusmõiste igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?( kui vanemad elavad koos, siis reeglina vanematel ühiselt, kuid kui vanemad ei ole abielus, siis võib vastutus lasuda emal) 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? (või eestkostja, kui vanemad on surnud või ei ole suutelised oma lapse eest hoolitsema) 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? (vastastikusel kokkuleppel või kohtus) 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? (nt ametiasutuse või kohtu kinnituse saamine) 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? (nt lepitus) 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last puudutavaid otsuseid saab kohus teha? (nt lapse elukoha, selle, kas vanemad on ühiselt lapse eestkostjad või saab üks vanem ainueestkostjaks, külastus/suhtlusõiguse, lapsele elatise maksmise, lapse kooli valiku, lapse nime jne kohta) 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? (nt kolida lapsega sama riigi piires mujale, kolida lapsega teise riiki, otsustada, millises koolis laps käima hakkab jne) 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ja millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Maltal, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Maltal pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Maltal või on mõne teise riigi kodanikud? (selgitada iga liikmesriigi kollisiooninorme). 17.

 

1. Mida tähendab “vanemlik vastutus” kui õigusmõiste igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab igapäevaelus kõike, mis on seotud lapse hooldamise, heaolu, hariduse ja ülalpidamisega ning lapse vara valitsemisega.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?( kui vanemad elavad koos, siis reeglina vanematel ühiselt, kuid kui vanemad ei ole abielus, siis võib vastutus lasuda emal)

Reeglina lasub vastutus vanematel ühiselt. Kui lapse isa ei registreeri lapse sündi koos emaga, lasub vanemlik vastutus üksikemal. Kui lapse sünni registreerib isa, lasub ka temal vanemlik vastutus.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? (või eestkostja, kui vanemad on surnud või ei ole suutelised oma lapse eest hoolitsema)

Kohus võib määrata lapsele eestkostja, kes tema eest vanemlikku vastutust kannab. Vanem võib oma surma puhuks ka ise määrata eestkostja, kellele läheb üle vanemlik vastutus.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? (vastastikusel kokkuleppel või kohtus)

Kui vanemad elavad lahus ja ei jõua kohtuvälises ega kohtumenetluses vastastikusele kokkuleppele, saadab kohus nad kohtu asjaomase teenistuse poole. Olenevalt asja raskusastmest, uurivad vanematevahelisi probleeme kvalifitseeritud ja koolitatud sotsiaaltöötajad, kes peavad nõu lisaks vanematele ja lastele ka teiste pereliikmete, õpetajate ning kohtuasja ja poolte kohta arvamust avaldanud asjatundjatega. Kohtunik teeb seejärel sotsiaaltöötaja esitatud aruande põhjal otsuse. Vanemad võivad probleemi lahendada ka lepituse teel.

ÜlesÜles

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? (nt ametiasutuse või kohtu kinnituse saamine)

Selleks et kokkulepe oleks õiguslikult siduv, tuleb esitada avalikule registrile  lahuselu leping, milles on kokku lepitud ka vanemliku vastutuse küsimuses, ning see kohtus kinnitada.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? (nt lepitus)

On võimalik kasutada lepitusteenuseid. Nimetatud teenuseid pakub Malta valitsus tasuta, kui pooled peavad kinni valitud lepitaja määratud kokkusaamistest, samuti võib valida kohtumised eraõigusliku lepitajaga, mis on loomulikult tasulised.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last puudutavaid otsuseid saab kohus teha? (nt lapse elukoha, selle, kas vanemad on ühiselt lapse eestkostjad või saab üks vanem ainueestkostjaks, külastus/suhtlusõiguse, lapsele elatise maksmise, lapse kooli valiku, lapse nime jne kohta)

Kohtunik võib otsustada lapse elukoha küsimuse, selle, kumb vanem saab eestkostjaks, samuti külastus- ja suhtlusõiguse küsimuse, lapsele elatise maksmise, selle, kas lapse jaoks olulistes küsimustes otsuseid tehes tuleb nõu pidada ka vanemaga, kes ei ole lapse eestkostja, ning muud küsimused, mille lahendamist kohtuasja pooled oma asjaomases avalduses ja vastuses taotlevad ja mida kohus peab lapse heaolu seisukohast vajalikuks.

ÜlesÜles

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? (nt kolida lapsega sama riigi piires mujale, kolida lapsega teise riiki, otsustada, millises koolis laps käima hakkab jne)

Kohus annab harva ainuhooldus- ja eestkosteõiguse ainult ühele vanemale, kuid juhul, kui ta seda teeb, võib see vanem otsustada kõiki last puudutavaid küsimusi ilma teise vanemaga nõu pidamata, seni, kuni see ei mõjuta teise vanema õigusi, nagu suhtlusõigus.

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Igapäevaelus tähendab see seda, et laps peab elama nii ühe kui teise vanema juures kindlaksmääratud aja, milles vanemad on kokku leppinud või mille on määranud kohus. Lisaks peab iga last puudutav otsus olema saavutatud vastastikusel kokkuleppel.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ja millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemlikku vastutust käsitlev küsimus on tavaliselt osa lahuselu menetlusest ning kui selles ei lepita kokku lepituse käigus, moodustab see osa lahuselu avaldusest, mis esitatakse perekonnaasjade kohtule. Vastasel korral tuleb perekonnaasjade kohtule esitada selle kohta eraldi avaldus.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Avalduse läbivaatamiseks määratakse kohtuistungi kuupäev. Kohtuistungil kuulab kohtunik ära pooled ja nende kutsutud tunnistajad. Samuti võib kohus, kui ta peab vajalikuks, määrata sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, et saada lapse kohta nende arvamus. Arvamuse koostavad kohtu määratud eksperdid pärast nõu pidamist vanemate, lapse ja teiste asjaomaste asjatundjatega. Kui taotluse esitanud pool põhjendab piisavalt vajadust asja kiirelt menetleda, siis seda ka tehakse, kuid see sõltub ka sellest, kas lapse huvid on ohus või mitte.

ÜlesÜles

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi võivad saada isikud, kes vastavad Malta kohtukorralduse ja tsiviilmenetluse seadustiku (millele on viidatud “Legal Aid - Malta”) artiklis .912 sätestatud menetlusabi saamise tingimustele.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Selle saab edasi kaevata vaid juhul, kui see on seotud õigusküsimusega, st kui näiteks kohus keelas ilma mõjuva põhjuseta ühel menetluse poolel kutsuda oma tunnistaja.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul?

Kui vanemliku vastutuse kandja mingil põhjusel oma kohustusi ei täida, näiteks kui ta last ülal ei pea, võib esitada asjakohase avalduse perekonnaasjade kohtusse, mille läbivaatamiseks määratakse seejärel kohtuistung.

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Maltal, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord?

Mõnes teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust puudutava otsuse täitmiseks nõutakse EÜ määruse nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) kohast dokumenti. Selleks tuleb esitada tsiviilkohtu esimesele kojale avaldus koos päritoluliikmesriigi kohtu või ametiasutuse väljastatud kohtuotsuse ja tõendi ärakirjaga (EÜ määruse nr 2201/2003 I lisa). Teavitamise eesmärgil peab olema täpsustatud ka aadress. Kõik dokumendid tuleb tõlkida malta või inglise keelde.

16. Millisesse kohtusse peab Maltal pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks tuleb tsiviilkohtu esimesele kojale esitada asjakohane avaldus. Kohaldatakse menetlust, mis on sätestatud EÜ määruses nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Maltal või on mõne teise riigi kodanikud? (selgitada iga liikmesriigi kollisiooninorme).

Üldreeglina kohaldatakse lapse elukohajärgse riigi õigust.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik