Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Luksemburg

Viimati muudetud: 14-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab vanema õiguste mõiste praktikas? Millised on vanema õiguste teostaja õigused ja kohustused? 1.
2. Kes üldiselt teostab vanema õigusi lapse suhtes? 2.
3. Kui vanemad on teovõimetud või loobuvad vanema õiguste teostamisest oma laste suhtes, siis kas nende asemele võib nimetada mõne teise isiku? 3.
4. Kui vanemad lahutavad või lõpetavad kooselu, siis kuidas otsustatakse vanemate õiguste teostamisega seotud küsimused? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanema õiguste teostamise suhtes kokkuleppe, siis milliseid formaalsusi tuleb täita, et kokkuleppe kehtiks? 5.
6. Kui vanemad ei saavuta vanema õiguste teostamise suhtes kokkulepet, siis millised on konflikti kohtuvälise lahendamise võimalused? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, siis millistes lapsega seotud küsimustes kohtunik saab otsuseid vastu võtta? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb ainult ühele vanemale, kas see tähendab siis, et see vanem võib otsustada kõik lapsega seotud küsimused teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata? 8.
9. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb mõlemale vanemale, siis mida see tähendab praktikas? 9.
10. Millise kohtu (või muu asutuse) poole tuleb pöörduda vanema õigusi käsitleva taotlusega? Milliseid formaalsusi tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada? 10.
11. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? Kas on olemas kiirmenetlus? 11.
12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks? 12.
13. Kas vanema õigustega seotud otsust saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks pöörduda kohtu või mõne muu asutuse poole, et saavutada vanema õigusi käsitleva otsuse täitmine kohtu poolt. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? 14.
15. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsust tunnustataks ja täidetaks Luksemburgi Suurhertsogiriigis? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? 15.
16. Millise kohtu poole tuleb Luksemburgi Suurhertsogiriigis pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsuse tunnustamist? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? 16.
17. Millist õigust kohaldatakse vanema õigustega seotud menetluses, kui laps või menetlusosalised ei ela Luksemburgi Suurhertsogiriigis või kui neil on eri riikide kodakondsus? 17.

 

1. Mida tähendab vanema õiguste mõiste praktikas? Millised on vanema õiguste teostaja õigused ja kohustused?

Luksemburgi Suurhertsogiriigis kasutatakse terminit „vanema õigused“, mitte „vanemlik vastutus“. Tegemist on õiguste ja kohustuste kogumiga, mis on vanematele seadusega antud nende alaealiste laste isiku ja varade üle, et täita neile pandud kaitsmise, kasvatamise ja hooldamise kohustusi.

Vanema õigused on vanematel selleks, et kaitsta last, pidades silmas tema turvalisust, tervist ja moraali. Vanematel on lapse suhtes hooldamis-, järelevalve- ja kasvatamiskohustus. Vanema õigused ei ole vanemate absoluutsed ega võõrandamatud õigused. Vanema õigusi tuleb teostada lapse huvides.

2. Kes üldiselt teostab vanema õigusi lapse suhtes?

Abielu ajal kehtib üldine reegel, mille kohaselt isa ja ema teostavad vanema õigusi ühiselt. Kui vanemad ei ole abielus, teostab vanema õigusi üldiselt ema.

3. Kui vanemad on teovõimetud või loobuvad vanema õiguste teostamisest oma laste suhtes, siis kas nende asemele võib nimetada mõne teise isiku?

Vanemate surma korral või juhul, kui vanemad ei ole võimelised laste eest hoolitsema, leitakse lapsele eestkostja. Vanem, kes sureb viimasena, võib valida eestkostja. Kui sellist valikut ei tehta, määrab eestkostja perekonnanõukogu või selle puudumisel eestkostekohtunik.

4. Kui vanemad lahutavad või lõpetavad kooselu, siis kuidas otsustatakse vanemate õiguste teostamisega seotud küsimused?

Kui lahutatakse vastastikusel kokkuleppel, võivad vanemad ühiselt otsustada, et lapse eest hoolitsetakse ühiselt. Kõigi teiste lahutusevormide puhul teostab vanema õigusi abikaasa, kelle hooldamisele kohus lapse määras.

ÜlesÜles

Välja arvatud tõsiste erandite puhul, määravad Luksemburgi kohtud hooldamisõiguse sageli emale, eriti juhul kui tegemist on väikelapsega. Teisele vanemale jääb külastusõigus ja järelevalveõigus.

Kui laps on määratud kolmanda isiku hooldamisele, teostavad muid vanema õigusi siiski isa ja ema. Kui kohus määrab ajutiseks hooldajaks kolmanda isiku, võib kohus siiski otsustada, et nimetatud isik peab algatama eestkostemenetluse.

5. Kui vanemad sõlmivad vanema õiguste teostamise suhtes kokkuleppe, siis milliseid formaalsusi tuleb täita, et kokkuleppe kehtiks?

Vanemate vahel sõlmitud vanema õigusi käsitlev kokkulepe on juriidiliselt siduv üksnes juhul, kui selle on kinnitanud pädev kohus.

6. Kui vanemad ei saavuta vanema õiguste teostamise suhtes kokkulepet, siis millised on konflikti kohtuvälise lahendamise võimalused?

Vanemad võivad kasutada pereküsimustes rakendatavat lepitamismenetlust.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, siis millistes lapsega seotud küsimustes kohtunik saab otsuseid vastu võtta?

Kohtunik võib otsuseid vastu võtta järgmistes küsimustes:

  • hooldamisõigus: välja arvatud tõsiste erandite puhul, määravad Luksemburgi kohtud hooldamisõiguse sageli emale, eriti juhul kui tegemist on väikelapsega;
  • teise vanema külastusõigus ja järelevalveõigus: selle õiguse andmisest teisele vanemale võib keelduda üksnes tõsistel põhjustel;
  • vanavanemate külastusõigus: selle õiguse andmisest vanavanematele võib keelduda üksnes tõsistel põhjustel;
  • teiste isikute, kes on lapse sugulased või mitte, kirjavahetuse pidamise või külastusõigus: kohus annab sellise õiguse, võttes arvesse erandlikke asjaolusid;
  • lapse ülalpidamine: elatisraha, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele, jääb jõusse ka lapse täisealiseks saades, kui laps ei suuda iseseisvalt toime tulla.

8. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb ainult ühele vanemale, kas see tähendab siis, et see vanem võib otsustada kõik lapsega seotud küsimused teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Hooldajast vanemal on kohustus teatada teisele vanemale lapsega seotud olulistest valikutest ja tähtsamatest sündmustest. Ehkki teisel vanemal on teatav järelevalveõigus lapse hooldamise ja kasvatamise suhtes, ei tähenda see, et talle tuleks teatada kõigist üksikasjadest lapse elus.

ÜlesÜles

Kui teine vanem leiab, et hooldaja vanem kasutab vanema õigusi lapse huvide vastaselt, võib ta pöörduda vaidluse lahendamiseks pädevasse kohtusse. Sellisel juhul on kohtul õigus määrata hooldajaks teine vanem või seada hooldajast vanemale lapse kasvatamisega seoses tingimusi.

9. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb mõlemale vanemale, siis mida see tähendab praktikas?

Kui vanema õigusi teostavad ühiselt mõlemad lahus elavad vanemad, siis eeldatakse laiaulatuslikku teineteisemõistmist ja konsensuse otsimist selleks, et lapse hooldamise, järelevalve ja kasvatamisega seotud otsuste tegemisel oleks võimalik pidev konstruktiivne koostöö.

10. Millise kohtu (või muu asutuse) poole tuleb pöörduda vanema õigusi käsitleva taotlusega? Milliseid formaalsusi tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada?

Eestkostekohtunik on pädev juhul, kui isa ja ema ei suuda omavahel kokku leppida selles, mis on lapse huvides, või juhul, kui õigusliku esindamise raames kaks esindajat, kes peaksid tegutsema ühiselt, ei suuda kokkuleppele jõuda.

Lahutus- või kooselu lõpetamise menetluse ajal on reeglina üksnes kiirmenetluskohtunik pädev tegema otsuseid lapse ajutise hooldamise küsimustes. Tema määratavaid meetmeid võib siiski muuta noorsookohtunik, kui lapse füüsiline või vaimne tervis või tema sotsiaalne või moraalne areng on ohus. Lahutus- või kooselu lõpetamise menetluse puhul teeb kohus, kes võtab vastu lahutus- või kooselu lõpetamise otsuse, samaaegselt otsuse ka vanema õiguste kohta. Pärast lahutust või kooselu lõpetamist võib hooldamisõiguse määrata, seda muuta või täiendada noorsookohus.

ÜlesÜles

Vanema õiguste osalise või täieliku delegeerimise hagi menetleb lapse elukohajärgne ringkonnakohus. Kohus rakendab kõiki vajalikke teabe kogumise meetmeid, uurib näiteks lapse isikut, tuginedes eelkõige sotsiaaluuringule, arstlikule läbivaatusele, psühhiaatrilistele ja psühholoogilistele uuringutele, käitumise analüüsile või kutsevalikuküsitluse tulemustele. Kohus kuulab ära vanemad või eestkostja ning samuti last hooldanud isiku. Samuti võib kohus määrata seoses lapse hooldamise ja kasvatamisega mis tahes ajutise meetme, mida ta peab vajalikuks.

Prokuratuur võib isa või ema elukohajärgses ringkonnakohtus, mis mõistab kohut tsiviilõigusega seotud küsimustes, algatada vanema õiguste täieliku või osalise äravõtmise menetluse. Kui ise või ema elukoht pole teada, algatatakse menetlus selle ringkonna kohtus, kus asuvad lapsed. Kui kõik lapsed ei asu ühes ja samas ringkonnas, algatatakse menetlus Luxembourg´i ringkonnakohtus. Prokurör teostab uuringu lapse perekonna ja tema vanemate moraalse seisundi kohta. Vanemad võivad kohtule esitada oma tähelepanekud ja vastuväited. Kohus võib kas omal algatusel või poolte taotlusel rakendada mis tahes ajutisi meetmeid, mida ta peab lapse hooldamise suhtes vajalikuks. Samuti võib kohus need meetmed tühistada või neid muuta.

11. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? Kas on olemas kiirmenetlus?

Eestkostemenetlus algatatakse isa või ema avalduse esitamisega eestkostekohtunikule. Pooli ei pea kohtus esindama advokaat.

Seoses vanema õigusi puudutavate taotlustega lahutus- või kooselu lõpetamise menetluse raames vt „Lahutus - Luksemburg“, punkt 11.

ÜlesÜles

Pärast lahutust või kooselu lõpetamist algatatakse noorsookohtus menetlus ühe vanema või prokuratuuri avalduse alusel. Vabas vormis avaldus esitatakse neljas eksemplaris lapse elukohajärgse ringkonna noorsookohtu kantseleisse. Lisaks avalduse aluseks olevatele asjaoludele tuleb selles märkida menetlusosaliste eesnimi, perekonnanimi, amet ja elukoht. Hageja, kes ei ela Luksemburgi suurhertsogiriigis, peab avalduses märkima ka suurhertsogiriigi territooriumil asuva aadressi, vastasel korral on avaldus kehtetu. Pooli ei pea kohtus esindama advokaat.

Vanema õiguste delegeerimise menetlus algatatakse avalduse alusel. Pooli ei pea kohtus esindama advokaat. Avalduse võib esitada prokurörile, kes esitab selle kohtule. Isa, ema või eestkostja, kes soovivad delegeeritud õiguste taastamist, peavad esitama sellekohase avalduse selle isiku elukohajärgsele kohtule, kellele need õigused delegeeriti.

Vanema õiguste äravõtmise menetlus algatatakse avalduse alusel, milles selgitatakse asjaolusid ning millele on lisatud tõendid. Kohtusekretär registreerib avalduse ning kutsub kohale vanemad või ülenejad sugulased, kelle vastu hagi on suunatud. Pooli ei pea kohtus esindama advokaat. Isa, ema või eestkostja, kes soovivad neilt ära võetud õiguste taastamist, peavad esitama sellekohase avalduse selle isiku elukohajärgsele kohtule, kellele need õigused üle anti.

12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks?

Isikutel, kelle sissetulekuid peetakse Luksemburgi õiguse alusel ebapiisavaks, on õigus saada õigusabi. Selleks tuleb täita sotsiaalabiosakonnast saadav küsimustik ning saata see territoriaalselt pädeva advokatuuri esimehele, kes võtab vastu otsuse.

ÜlesÜles

Õigusabi hõlmab kõiki kulutusi seoses kohtuasja, menetluste ja menetlustoimingutega, mille läbiviimiseks abi osutati. See hõlmab eelkõige riigilõivusid ja registrisse kandmise tasusid, kohtukantselei kulusid, kohtutäituri tööga seotud makse ja kulutusi, notaritasusid, tehnikute tasusid, tunnistajamakse, tõlkide ja tõlkijate tasusid, tõendite väljastamise tasusid, transpordikulusid, registreerimise, hüpoteekide ja pantide seadmisega seotud lõivusid ja tasusid ning vajaduse korral ka ajalehes avaldamise kulusid.

13. Kas vanema õigustega seotud otsust saab edasi kaevata?

Vanema õigustega seotud otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtu tsiviilkojale. Kaebuse esitamise tähtaeg on üldiselt nelikümmend päeva. Kiirmenetluskohtuniku otsuste edasikaebamise tähtaeg on viisteist päeva.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks pöörduda kohtu või mõne muu asutuse poole, et saavutada vanema õigusi käsitleva otsuse täitmine kohtu poolt. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse?

Luksemburgi õiguses on vanema õigustega seotud otsuse täitmatajätmise puhul kaks võimalust:

Esiteks on ette nähtud tsiviilkaristus, milleks on kohustus maksta teatav rahasumma, mille määrab otsuse täitmisest keelduvale vanemale kohus iga otsuse täitmisega hilinetud päeva (või kuu või nädala) eest, et sundida teda oma kohustust täitma. Menetlus algatatakse kohtukutsega lapse elukohajärgses ringkonnakohtus. Pooli peab kohtus esindama advokaat.

Samuti on ette nähtud kriminaalkaristusi. Lapse üleandmisest keeldumise korral võib isikut karistada kaheksa päeva kuni kahe aasta pikkuse vangistusega ja/või 251-2000 euro suuruse rahatrahviga. Kui süüdlaselt on vanema õigused täielikult või osaliselt ära võetud, võib vangistust pikendada kuni kolme aastani. Prokuratuur võib menetluse algatada omal algatusel või kannatanu kaebuse alusel. Kriminaalküsimustes pädev ringkonnakohus määrab kriminaalkaristused ning vajaduse korral kannatanule makstava hüvitise suuruse. Pooli ei pea kohtus esindama advokaat.

ÜlesÜles

15. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsust tunnustataks ja täidetaks Luksemburgi Suurhertsogiriigis? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse?

Vastavalt nõukogu 27. november 2003. aasta Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, abieluasjade ja ühiseid lapsi omavate abikaasade vanema õigustega seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (edaspidi „Brüsseli II määrus") tunnustatakse Euroopa Liidu mõne teise kohtu vanema õigustega seotud otsust Luksemburgi Suurhertsogiriigis täieõigusliku otsusena. Teisisõnu, sellise otsuse tunnustamiseks pole vaja mingit erimenetlust.

Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi kohtu otsus, mis on seotud poolte ühise lapse suhtes teostatavate vanema õigustega, mis kuulub selles riigis täitmisele ning mis on asjaosalistele kätte toimetatud või millest on neile teatatud, pööratakse Luksemburgi Suurhertsogiriigis täitmisele pärast seda, kui see on asjaosalise taotlusel nimetatud täitmisele kuuluvaks. Täitmisele pööramise deklaratsiooni avalduse peab ringkonnakohtu esimehele esitama kohtuadvokaat. Ringkonnakohtu esimehe otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse kassatsioonikohtusse.

16. Millise kohtu poole tuleb Luksemburgi Suurhertsogiriigis pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsuse tunnustamist? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse?

Vastavalt „Brüsseli II määrusele“ võib iga asjaosaline esitada ringkonnakohtu esimehele avalduse, milles ta taotleb, et Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi kohtu vanema õigustega seotud otsust ei tunnustataks. Asjaosalist peab esindama kohtuadvokaat.

ÜlesÜles

Avalduse võib tagasi lükata üksnes järgmistel põhjustel:

  • see on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga;
  • last ei ole küsitletud;
  • kaitse õigused ei ole tagatud;
  • otsus on vastuolus seotud kohtuasjas vastu võetud otsusega.

Üks asjaosalistest võib kaevata ringkonnakohtu esimehe otsuse edasi apellatsioonikohtusse. Apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse kassatsioonikohtusse.

17. Millist õigust kohaldatakse vanema õigustega seotud menetluses, kui laps või menetlusosalised ei ela Luksemburgi Suurhertsogiriigis või kui neil on eri riikide kodakondsus?

  • 5. oktoobri 1961. aasta lastekaitse valdkonnas pädevate asutuste ja kohaldatava õiguse Haagi konventsiooni kohaldatakse kõigi laste suhtes, kelle elukoht asub Luksemburgis või mõnes teises konventsiooniga ühinenud riigis. Luksemburgi doktriinis tuleks konventsiooni artiklit 3 tõlgendada nii, et selle kohaselt reguleeritakse kõiki vanema õigustega seotud aspekte, mis annavad vanemale lapse suhtes teatavaid eeliseid, selle riigi materiaalõigusega, mille kodanik laps on. Põhiliselt peaks siin tegemist olema lapse isiku suunamise õigustega, nagu näiteks hooldamisõigus, õigus otsustada lapse elukoha üle ja võib-olla ka õigus valida lapse haridus. Samas võib arvata, et eespool nimetatud säte ei hõlma lapse pärandi haldamisega seotud õigusi ja kohustusi.

Vastavalt eespool nimetatud konventsiooni artiklile 15 annab Luksemburg oma asutustele, kelle ülesandeks on võtta vastu otsuseid abielusidemete tühistamise, lõpetamise või osalise lõpetamise küsimustes, pädevuse võtta meetmeid lapse isiku või tema vara kaitseks. Teiste konventsiooniosaliste riikide asutused ei ole siiski kohustatud neid meetmeid tunnustama.

  • Juhtudel, kui eespool nimetatud konventsiooni ei kohaldata, tuleb eristada vallaslast ja abielulast.
    • Vallaslapse puhul kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on.
    • Abielulapse puhul kohaldatakse doktriinis üldiselt abielu reguleerivat õigust, see tähendab:
      • vanemate riigi õigust, kui neil on ühe ja sama riigi kodakondsus;
      • vanemate ühise elukohariigi õigust, kui neil on eri riikide kodakondsus.

Pärast vanemate lahutust kohaldatakse kohtupraktika eeskujul üldiselt lahutust reguleerivat õigust, see tähendab:

  • abikaasade riigi õigust, kui neil on ühe ja sama riigi kodakondsus;
  • abikaasade tegeliku ühise elukohariigi õigust, kui neil on eri riikide kodakondsus;
  • Luksemburgi õigust, kui eri riikide kodakondsust omavatel abikaasadel pole tegelikku ühist elukohta.

Igal juhul on kohalik, see tähendab Luksemburgi õigus konkureeriv õigus, kuna see reguleerib korrakaitse ja avaliku korraga seotud küsimusi.

Täiendav informatsioon

  • Legilux, Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse õigusteabeportaal français

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik