Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Leedu

Viimati muudetud: 21-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Leedu

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” praktikas? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kas lapsele võib määrata hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha vanemlikku vastutust kanda? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku? 4.
5. Kui vanemad jõuavad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele, millised nõuded peavad olema rahuldatud, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, milliseid lapsega seonduvaid otsuseid võib kohtunik teha? 7.
8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata? 8.
9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, mida see praktikas tähendab? 9.
10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma pöörduma, kui soovin algatada menetlust vanemliku vastutuse asjus? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb taotlusega koos esitada? 10.
11. Milline on sellisel juhul menetlus? Kas on olemas ka kiirmenetlus? 11.
12. Kas mul on võimalik menetlusega seotud kulude katteks saada tasuta õigusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse jõustamist. Milline on sellisel juhul menetlus? 14.
15. Mida ma pean tegema, et Leedus tunnustada ja jõustada teises liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtud otsust? Milline on sellisel juhul menetlus? 15.
16. Millise kohtu poole pean ma Leedus pöörduma, kui soovin vaidlustada teise liikmesriigi kohtu poolt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse tunnustamist? Milline on sellisel juhul menetlus? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps või vaidluse pooled ei ela Leedus või kui neil on erinevate riikide kodakondsus? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” praktikas? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Laste ja vanemate vastastikused õigused ja kohustused on reguleeritud tsiviilkoodeksi III raamatu IV osas. Tsiviilkoodeksi artikkel 3.155 sätestab, et enne kui lapsed saavad täisealiseks või täieõiguslikuks, peavad nende eest hoolitsema nende vanemad. Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsed õigesti harida ja üles kasvatada, hoolitseda nende tervise eest ning luua neile nende füüsilist ja vaimset olukorda silmas pidades täielikku ja harmoonilist arengut soodustavad tingimused, nii et nad oleksid valmis iseseisvaks eluks ühiskonnas. Tsiviilkoodeksi III raamatu XI peatükis sätestatakse vanema õigused ja kohustused laste suhtes ning XII peatükis määratletakse vanemate ja laste vastastikused varalised õigused ja kohustused.

Tsiviilkoodeksi artikli 3.227 lõike 2 kohaselt koheldakse lapsendajaid laste vanematena selle seaduse põhjal, mille alusel tegi kohus õigusjõudu omava (res judicata) lapsendamisotsuse, välja arvatud erand, mis on sätestatud tsiviilkoodeksi artikli 3.222 lõikes 4.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Tsiviilkoodeksi artiklis 3.156 sätestatakse, et isal ja emal on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused sõltumata sellest, kas lapse saanud paar on abielus või mitte, samuti pärast lahutust, abielu kehtetuks tunnistamist kohtu poolt või lahuselu puhul.

ÜlesÜles

3. Kas lapsele võib määrata hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha vanemlikku vastutust kanda?

Kui vanemad ei suuda või ei taha vanemlikku vastutust kanda, võib lapsele nende asemel hooldajaks määrata mõne kolmanda isiku. Kõnealusel eesmärgil on tsiviilkoodeksis ette nähtud alaealiste eestkoste ja hoolduse võimalus. Artiklites 3.254 ja 3.257 on sätestatud põhialused, mille põhjal lapsele määratakse tähtajaline või tähtajatu eestkoste/hooldus.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku?

Kui vanemad lahutavad, sõltub tulevase vanemliku vastutuse kindlaksmääramine lahutamise viisist.

Kui abielu lahutatakse abikaasade vastastikusel kokkuleppel, peavad abikaasad esitama kohtule lahutuse tagajärgi puudutava kokkuleppe (ühisvara jagamine, elatismaksed lastele jne). Vastavalt tsiviilkoodeksi artikli 3.53 lõikele 3 peab kohus abielulahutusealase kohtuotsuse tegemisel heaks kiitma ka abikaasade lahutuse tagajärgi puudutava kokkuleppe, milles käsitletakse alaealistele lastele ja üksteisele elatise maksmist, alaealiste laste elukohta, vanemate osalust lastele hariduse andmisel ning teisi varalisi õiguseid ja kohustusi. Kokkuleppe sisu viiakse sisse lahutusotsusesse. Juhul, kui asjaolud oluliselt muutuvad (üks endistest abikaasadest haigestub või muutub töövõimetuks jne), võivad endised abikaasad või üks neist taotleda kohtult lahutuse tagajärgi puudutava kokkuleppe uuesti läbivaatamist.

Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa avalduse alusel, peab kohtule esitatavas avalduses näitama, kuidas kõnealune abikaasa plaanib täita oma kohustusi teise abikaasa ja nende alaealiste laste suhtes. Lahutuse andmisel peab kohus lahendama alaealiste laste elukohta ja ülalpidamist, ühe abikaasa ülalpidamist ning ühisvara jagamist puudutavad küsimused, viimast aga mitte, kui ühisvara jagatakse abikaasade notariaalselt tõestatud vastastikuse kokkuleppe alusel (artikkel 3.59).

ÜlesÜles

Kui abielu lahutatakse ühe või mõlema abikaasa süü alusel, siis juhul, kui lahutuse aluseks on mõlema abikaasa süü, on tagajärjed samad kui siis, kui abikaasad lahutavad vastastikusel kokkuleppel (artiklid 3.51-3.54). Lahutuse puhul, mille põhjuseks on vaid ühe abikaasa süü, vastab menetlus mutatis mutandis artiklile 3.59.

Lahuselu puhul võib üks abikaasadest taotleda kohtult lahuselu tunnustamist, kui teatud asjaolude tõttu, mis võivad olla teisest abikaasast sõltumatud, on kooselu muutunud väljakannatamatuks (võimatuks) või võib tõsiselt kahjustada alaealiste laste huve või juhul, kui abikaasad ei ole kooselust enam huvitatud. Kui kohus teeb lahuselu otsuse, peab kohus määrama abikaasa, kelle juures lapsed elama hakkavad, laste ülalpidamise ja lahutatud isa (ema) osalemise oma lastele hariduse andmisel. Mõlemad abikaasad võivad ka koos kohtult taotleda oma lahuselu tunnustamist, kui nad on teinud lahuselu tagajärgi puudutava kokkuleppe, milles käsitletakse nende alaealiste laste elukohta, ülalpidamist ja neile hariduse andmist ning samuti abikaasade ühisvara jagamist ja vastastikust ülalpidamist. Kui abikaasad on teinud lahuselu tagajärgi puudutava kokkuleppe, kiidab kohus selle heaks juhul, kui see on kooskõlas avaliku korra ning alaealiste laste või ühe abikaasa õiguste ja seadusejärgsete huvidega. Kui kohus on kokkuleppe heaks kiitnud, viiakse kokkuleppe sisu sisse lahuselu otsusesse.

5. Kui vanemad jõuavad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele, millised nõuded peavad olema rahuldatud, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad elavad koos, määratakse ülalpidamise kord ja vorm vanemate vastastikusel kokkuleppel. Kõnealuse kokkuleppe jaoks ei ole ette nähtud erilist vormi ega korda. Vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 3.193 peavad abikaasad vastastikusel kokkuleppel sõlmitava lahutuse (artikkel 3.51) või lahuselu korral (artikkel 3.73) sõlmima kokkuleppe, milles käsitletakse nende vastastikuseid kohustusi oma alaealiste laste ülalpidamisel ning ka kõnealuse ülalpidamise korda, elatise suurust ja ülalpidamise vormi. Kohus peab kokkuleppe heaks kiitma (artikkel 3.53). Alaealiste laste vanemad võivad laste ülalpidamist puudutava kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui abielu lahutatakse muudel alustel. Kui üks vanem ei täida kohtu poolt heakskiidetud alaealiste laste ülalpidamise kokkulepet, on teisel vanemal õigus taotleda kohtult jõustamisotsuse väljaandmist.

ÜlesÜles

6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele?

Leedus puuduvad alternatiivsed viisid vanemlikku vastutust puudutavate vaidluste lahendamiseks. Vanemad saavad kõnealuse vaidluse lahendada vaid kohtus.

7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, milliseid lapsega seonduvaid otsuseid võib kohtunik teha?

Kui vanemad pöörduvad kohtusse, võib kohus teha otsuse kõikides lapsega seotud küsimustes, sealhulgas lapse elukoht, vanemate külastus-/suhtlusõigus, alaealiste laste ülalpidamine ja muud küsimused, mis on kohtule esitatud avalduses ära märgitud.

8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata?

Vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 3.156 on isal ja emal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused sõltumata sellest, kas lapse saanud paar on abielus või mitte, samuti pärast lahutust, abielu kehtetuks tunnistamist kohtu poolt või lahuselu puhul. Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsed üles kasvatada, nad vastutavad oma laste hariduse ja arengu, tervise ning vaimse ja moraalse juhendamise eest. Kõnealuste kohustuste täitmisel on vanematel teiste isikute õiguste suhtes eelisõigus. Vanemad peavad looma tingimused, et lapsed saaksid koolikohustuslikus vanuses tegeleda õppimisega.

ÜlesÜles

Ühe vanema ainuhooldusõigus võib eksisteerida vaid juhul, kui teise vanema õigused on piiratud. Kui vanemad (isa või ema) ei suuda täita oma kohustust lapsi kasvatada, kuritarvitavad vanema õiguseid, kohtlevad oma lapsi julmalt, avaldavad lastele oma ebamoraalse käitumisega kahjulikku mõju või ei hoolitse nende eest, võib kohus teha otsuse võtta vanema õigused (emalt või isalt) tähtajaliselt või tähtajatult ära. Tähtajaline või tähtajatu vanema õiguste äravõtmine kujutab endast seaduse alusel veresugulusel põhinevate isiklike ja varaliste õiguste äravõtmist. Vanematele jääb aga siiski õigus lapsi külastada, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse huvidega. Kui vanematelt on vanema õigused tähtajatult ära võetud, võib lapse ilma vanemate nõusolekuta lapsendada.

9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, mida see praktikas tähendab?

Vanemad otsustavad kõik oma lapse haridust ning muud vanemlikku vastutust puudutavad küsimused vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendab vaidlusaluse küsimuse kohus.

Taotluse kokkupuudet või lapsele hariduse andmises osalemist puudutava ettekirjutuse tegemiseks saavad esitada lapse isa, ema või lapse alaealiste piiratud teovõimega vanemate vanemad (eestkostjad/hooldajad). Kohus määrab kindlaks lahutatud vanema lapsega kokkupuutumise protseduuri, võttes arvesse lapse huve ja võimaldades lahutatud vanemal võimalikult palju lapsele hariduse andmises osaleda. Minimaalse kokkupuute lapsega võib määrata vaid juhtudel, kus pidev maksimaalne kokkupuude kahjustab lapse huve.

ÜlesÜles

10. Millise kohtu või ametiasutuse poole pean ma pöörduma, kui soovin algatada menetlust vanemliku vastutuse asjus? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb taotlusega koos esitada?

Kui isik tahab esitada vanemlikku vastutust puudutava taotluse, peab ta pöörduma ringkonnakohtusse. Vorminõuded, mida peab täitma, ja dokumendid, mis peab taotlusele lisama, sõltuvad taotluses esitatud nõuetest ning õigustest ja kohustusest, mis vaidlustatakse või mida peab lahendama või kindlaks määrama (vanemliku vastutuse sisu kohta).

11. Milline on sellisel juhul menetlus? Kas on olemas ka kiirmenetlus?

Peamised vanemliku vastutuse alased vaidlused ja küsimused vaadatakse läbi lihtsustatud menetluse käigus.

12. Kas mul on võimalik menetlusega seotud kulude katteks saada tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi on võimalik saada vastavalt tasuta õigusabi seadusele (riigi poolt tagatud tasuta õigusabi seadus). Tasuta õigusabi saamine sõltub isiku rahalisest olukorrast.

13. Kas vanemliku vastutuse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata?

See on võimalik.

14. Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse jõustamist. Milline on sellisel juhul menetlus?

Kohtutäiturid pööravad kohtuotsused sundtäitmisele.

15. Mida ma pean tegema, et Leedus tunnustada ja jõustada teises liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtud otsust? Milline on sellisel juhul menetlus?

Teise riigi kohtuotsuste tunnustamine on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Teise riigi kohtuotsuse tunnustamise taotlus esitatakse Leedu apellatsioonikohtule. Pool, kes otsuse tunnustamist taotleb, peab esitama otsuse, selle tõlke leedu keelde, kinnituse, et otsus on jõustunud, ning tõendusmaterjali, et kohtusse ilmumata jäänud pool oli kohtuasja arutamise kohast ja ajast nõuetekohaselt teavitatud.

ÜlesÜles

16. Millise kohtu poole pean ma Leedus pöörduma, kui soovin vaidlustada teise liikmesriigi kohtu poolt vanemliku vastutuse osas tehtud otsuse tunnustamist? Milline on sellisel juhul menetlus?

Kaebuse peab esitama Leedu Ülemkohtule. Kõnealune kaebus vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kassatsioonimenetluse korras.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse juhtudel, kui laps või vaidluse pooled ei ela Leedus või kui neil on erinevate riikide kodakondsus?

Lapse päritolu tuvastamine (seaduslikuks tunnistamine) on reguleeritud tsiviilkoodeksi artiklis 1.31. Lapse päritolu (isaduse või emaduse tuvastamine või vaidlustamine) määratakse kindlaks kas vastavalt selle riigi õigusele, mille kodakondsuse omandas laps sünniga, vastavalt selle riigi õigusele, mis tunnistatakse lapse sünni ajal tema alaliseks elukohaks, vastavalt selle riigi õigusele, kus on lapse ühe vanema alaline elukoht, või vastavalt selle riigi õigusele, mille kodanik oli lapse sünni ajal üks tema vanematest. Valik tehakse lähtuvalt sellest, mis on lapsele kõige kasulikum. Lapse seaduslikuks tunnistamise tagajärgede suhtes kehtib selle riigi õigus, kus on lapse alaline elukoht. Kui laps või üks tema vanematest elab alaliselt Leedu Vabariigis, otsustavad seaduslikuks tunnistamise Leedu Vabariigi kohtud või muud riigiasutused. Vanema (isa või ema) aktiivne õigusvõime isaduse (emaduse) tunnustamiseks on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tunnustamise ajal kõnealuse vanema alaline elukoht. Isaduse (emaduse) tunnustamise vorm on reguleeritud selle riigi õigusega, kus tunnustamist läbi viiakse või kus on lapse alaline elukoht. Sama kehtib registreerimata abielust sündinud lapse seaduslikuks tunnistamise puhul.

Vanemate ja lapse vahelised suhted on sätestatud artiklis 1.32. Vanemate ja lapse vahelised isiklikud ja varalised suhted on reguleeritud lapse alalise elukoha riigi õigusega. Kui kummagi vanema alaline elukoht ei ole lapse alalise elukoha riigis, ent vanemad ja laps on ühe ja sama riigi kodanikud, kehtib kõnealuse kodakondsusjärgse riigi õigus.

Alaealiste kaitse, eestkoste ja hoolduse korral määratakse rakendatav õigus kindlaks alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitleva 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsiooni alusel.

Perekonnasisese ülalpidamiskohustuse (alimentide) küsimus on reguleeritud ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooniga.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik