Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Itaalia

Viimati muudetud: 08-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles italiano
 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust lahendada kohtuväliselt, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse hooldajaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluse kord? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Itaalias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? 15.
16. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Itaalias või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab vanemate kõiki lapsega seotud seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida tuleb lapse huvides teostada ja täita.

Lapse eest vastutavad vanemad peavad tegema otsuseid seoses lapse heaolu, kasvatuse ja haridusega. Nad on lapse või sündimata lapse seadusjärgsed esindajad, kellel on õigus pidada läbirääkimisi ja esindada last kohtus. Nad vastutavad alaealise tavapäraste rahaliste asjade haldamise eest, kuigi erandjuhul võib eestkostekohus ka teisiti määrata. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on nende varalised õigused lapse varaga seoses ajutised.

Vanemlik vastutus hõlmab ka oma laste ülalpidamist, kasvatamist ning lapsele hariduse andmist.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus lasub mõlemal vanemal ning seda tuleb teostada ühiselt kuni lapse täisealiseks või täieõiguslikuks saamiseni. Kui vanemad ei jõua suurt tähtsust omavates küsimustes kokkuleppele, võib kumbki vanem pöörduda perekonnakohtusse, kes määrab vastutuse kandjaks vanema, keda peetakse kõnealuses kohtuasjas käsitletavate lapse huvide kaitsmiseks kõige sobivamaks.

Loomuliku põlvnemise puhul vastutavad lapse eest vanemad, kes tunnistavad lapse omaks ning elavad koos. Juhul kui nad ei ela koos, lasub vastutus vanemal, kellega laps elab, või kui laps ei ela kummagi vanemaga koos, siis vanemal, kes on esimesena lapse omaks tunnistanud.

Kui vanemal vastutust ei lasu, jääb talle igal juhul õigus kontrollida lapse kasvatust, lapsele hariduse andmist ja lapse elutingimusi.

ÜlesÜles

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui mõlemad vanemad on surnud või ei suuda mõnel muul põhjusel vanemlikku vastutust kanda, määrab lapse elukohajärgne kohus lapsele eestkostja.

Kui vanemad oma õigusi ei teosta ning kohustusi ei täida, võetakse nende teguviisi arvesse, kui kaalutakse, kas jätta vanemad vanemlikust vastutusest ilma või lasta laps hülgamise tõttu lapsendada. Kõnealused meetmed võetakse enne eestkostja määramist juhul, kui menetluse käigus ei ole pärast vanemliku vastutuse äravõtmist määratud ajutist eestkostjat.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Lahuselu või abielulahutuse puhul lahendab vanemliku vastutuse küsimuse kohus.

Kui lahuselu küsimuses on olemas vastastikune nõusolek või kui abielulahutuse taotlus on esitatud ühiselt, kontrollib kohus lahuselu või abielulahutuse taotluse lahendamisel lapse olukorda.

Vanemad võivad taotleda lapse olukorra kontrollimist igal ajal ning seda tehakse rebus sic stantibus põhimõtte alusel.

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Lahuselu või abielulahutuse korral käsitletakse vanemliku vastutuse küsimust lahuselu või abielulahutuse otsuses. Kohus peab kõiki poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid arvesse võtma, kuid ei ole nendega seotud. Kohus võib omal algatusel või ühe vanema taotlusel võtta erinevaid meetmeid (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 155 ning seaduse nr 1970/898 artikkel 6).

ÜlesÜles

Kui lahuselu küsimuses on olemas vastastikune nõusolek ning vanemad jõuavad hooldusõiguse ja ülalpidamise küsimuses kokkuleppele, mis ei ole lapse huvides, selgitab kohus, mida tuleb muuta, ning kui lahendus ei sobi, võib ta jätta kõnealuse kokkuleppe otsuse tegemisel arvestamata (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 158).

Kui abielulahutuse taotlus on esitatud ühiselt ning kohus leiab, et lastega seotud tingimused ei ole nende huvides, toimub tavapärane kohtuistung, mille puhul vanemad peavad ilmuma asja menetleva kohtuniku ette (vt seaduse nr 1970/898 artikkel 4).

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust lahendada kohtuväliselt, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kõnealuste küsimuste muud lahendusviisid puuduvad. Kohus, ning eriti perekonnakohus, võib taotleda sotsiaalhoolekandeasutuselt abi vahenduse näol eesmärgiga jõuda kohtule esitatava lahenduseni.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Lahuselu või abielulahutuse taotluse lahendamisel kohus:

  • otsustab, kumb vanematest jääb lapse hooldajaks ning määrab kindlaks hooldusõigusest ilma jääva vanema õiguse lapsega suhelda; kohus võib määrata ka ühise või vahelduva eestkoste, mis on sätestatud sõnaselgelt abielulahutusseaduses, kuid mida võib kohaldada ka lahuselu puhul;
  • määrab kindlaks, millisel määral ja viisil osaleb teine vanem lapse ülalpidamises, kasvatamises ja hariduse andmises;
  • otsustab, kellele jääb õigus elada perekonna eluasemel, kusjuures eeskätt arvestatakse vanemaga, kes jääb lapse eeskostjaks;
  • määrab kindlaks lapse vara haldamise ning ühise eestkoste korral annab mõlemale vanemale ajutised varalised õigused;
  • võtab lapsega seoses muid meetmeid (nt kohtupraktika kohaselt on laste huvides säilitada suhted vanavanematega ning nähakse ette nendega kohtumise kord).

8. Kui kohus otsustab, et lapse hooldajaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Kui kohus ei ole otsustanud teisiti, lasub vastutus lapse eest reeglina üksnes lapse hooldajaks oleval vanemal.

ÜlesÜles

Kõige tähtsamaid otsuseid lapsega seoses peavad aga tegema mõlemad vanemad, kui kohus ei ole otsustanud teisiti.

Kohtupraktika kohaselt kuuluvad tähtsate otsuste hulka kindlasti kooli ning haridussuuna valik, ameti valik, plaaniliste operatsioonide kohta otsuse tegemine (teavitamise kohustus ei ole oluline, kui puudub valikuvõimalus), lapse alaliselt riigist väljaviimine (teatavatel juhtudel käsitletakse lapse hooldajaks oleva vanema otsuseid lapse huvides olevatena, kuigi lapsega suhtlemise õigus tuleb uuesti kindlaks määrata, vt kassatsioonikohus 1995/1732).

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui kohus leiab, et see on lapse huvides, eriti tema vanusega seoses, võib ta määrata lapse vanemate ühise eestkoste alla.

Muudetud seaduse nr 1970/898 artiklis 6 sätestatud kord ei sisalda liigselt ettekirjutusi ning üksikasjad on jäetud kohtu otsustada.

Kui kohus otsustab määrata lapse ühise eestkoste alla, elab laps tegelikult ühe vanemaga (tavaliselt emaga), kuid teisel vanemal on lapse elus suurem roll. Kuigi seaduse eesmärk on vähendada konflikte ja innustada vanemaid koostööle, ei õnnestu see siiski alati ning kohus määrab ühise eestkoste tegelikult harva.

Vahelduv eestkoste on veelgi vähem levinud, kuna kohtupraktika kohaselt nähakse seda lahendusena, mis ei võimalda lastele või vanematele stabiilset elukorraldust.

Parlamendis on menetluses eelnõu ühist eestkostet käsitleva seaduse muutmiseks.

ÜlesÜles

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

  1. Taotlus lapse hooldusõiguse saamiseks lahuselu või abielulahutuse korral esitatakse lahuselu või abielulahutust menetlevale kohtule. Taotlus, mis esitatakse avaldusena, peab sisaldama selle aluseks olevate asjaolude kirjeldust ning näitama registreeritud abielust sündinud, seaduslikuks tunnistatud või abielu jooksul mõlema abikaasa poolt lapsendatud laste olemasolu. Avaldusele või kaitseväitele tuleb lisada tõendid viimase aja sissetulekute kohta (vt seaduse nr 1970/898 artikkel 4 ja sellele järgnevaid muudatusi).
  2. Ühe või mõlema vanema poolse kuritarvitamise korral võib otsuse vanemliku vastutuse kohta teha perekonnakohus, kelle tööpiirkonnas asus lapse alaline elukoht avalduse esitamise ajal. Perekonnakohus võib kohaldada kõiki sobivaid meetmeid, seal hulgas kohtumäärus, takistamaks kuritarvitaval vanemal koju minemast, või vanemlikust vastutusest ilmajätmine. Kõnealused meetmed võib tühistada igal ajal.
  3. Kui vanemad ei ole abielus, lahendab vanemliku vastutuse küsimusi lapse alalise elukoha järgne kohus.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

  1. Kui hooldusõigus antakse lahuselu või abielulahutuse kohta otsuse tegemisel, kohaldatakse lahuselu- või abielulahutusmenetlust (vt abielulahutuse otsus). Kui lepitamine kohtuistungi käigus ei õnnestu, võetakse lapse huvides vajaduse korral täitmisele pööratavad esialgsed abinõud. Kiirmenetlus puudub ning selle järgi ei tundu ka vajadust olevat. Kui vanem last vääralt kohtleb, võib perekonnakohus võtta kiirmeetmeid, mida ta vajalikuks peab.
  2. Vanemliku vastutuse küsimusi peab lahendama perekonnakohus (mis hõlmab seega 10. küsimuse alapunktides B ja C nimetatud asju). Menetlust käsitletakse tsiviilseadustiku artiklis 336 ning kodades menetlemist reguleerivates üldsätetes (tsiviilkohtumenetluse artikkel 737 ja järgnevad). Pärast taotluse saamist teiselt vanemalt, mõlemalt vanemalt või prokuratuurilt, kuulab kohus enne asja lahendamist kodades ära kokkuvõtva teabe, prokuröri ning vanema, kelle vastu meedet kohaldatakse. Kiiret lahendamist vajavates olukordades võib kohus nõuda ajutiste meetmete võtmist lapse huvides. Kaitsja juuresviibimist praegu ei nõuta. Parlament vaatab praegu läbi seaduseelnõu asjatundjast kaitsja vajaduse kohta kõnealuste menetluste puhul.

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetluskulude (sealhulgas eksperdiabi) ja advokaadi tasude katmiseks on võimalik saada menetlusabi. Tuleb aga märkida, et lahuselu- ja abielulahutusmenetluste ning vanemlikku vastutust käsitlevate menetluste puhul ei ole registrisse kuuluvate tsiviilasjade või hagita asjade algatamisel tavaliselt makstavat lõivu vaja mis tahes etapis maksta (vt konsolideeritud seaduse nr115/2002 artikkel 10).

ÜlesÜles

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

  • Edasi on võimalik kaevata lahuselu- või abielulahutusmenetluse käigus vanemliku vastutuse kohta tehtud otsust; apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuse võib edasi kaevata kassatsioonikohtusse.
  • Otsuseid, millega muudetakse lahuselu- või abielulahutusmenetluse käigus sätestatud tingimusi, võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 710 ja 737; seaduse nr 1970/898 artikkel 9 ja sellele järgnevad muudatused). Apellatsioonikohtu otsuseid on võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse (üksnes juhul, kui õigusnorme on vääralt kohaldatud) põhiseaduse artikli 111 alusel (Cass. 2004, nr 24265).
  • Perekonnakohus võib taotlusel vanemlikku vastutust piirata, kui lahuselu või abielulahutuse kohta on otsus tehtud. Perekonnakohtu otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse kümne päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Apellatsioonikohtu otsuse peale ei saa kassatsioonkaebust esitada.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluse kord?

Kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, tuleb kohtu määrustele ja otsustele nende täitmiseks lisada sellekohane klausel.

Klausli (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 475) lisab kohtusekretär pärast seda, kui ta on kontrollinud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 395 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaebuse, kassatsioonkaebuse esitamise või otsuse tühistamise taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

ÜlesÜles

Täitedokumendi võib väljastada ainult poolele, kelle kasuks otsus tehakse, ainult ühes eksemplaris, mis kannab kohtukantselei templit. Asjaomane pool võib taotleda täiendavaid koopiaid otsuse teinud osakonna juhilt, kes annab selleks vajaliku korralduse (tsiviilkohtumenetluse artikli 475 ja rakenduseeskirjade artiklite 124 and 153 alusel).

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Itaalias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis?

  • Itaalia süsteemi reformi käsitleva seaduse nr 1995/218 kohaselt tunnustatakse automaatselt mõne teise riigi kohtu poolt rahvusvahelise eraõiguse alusel tehtud otsuseid ning need võib läbi vaadata ainult juhul, kui need vaidlustatakse või kui need tuleb täitmisele pöörata. Asi edastatakse täitmise koha apellatsioonikohtule. Kui erisätted puuduvad, järgneb tavaline esimese astme menetlus, kuigi asja peab menetlema kohtunike kolleegium. Lõplikuks lahendiks on kohtuotsus.
  • Mõnes teises liikmesriigis (välja arvatud Taani) tehtud vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid (vanemliku vastutuse tekkimise, teostamise, delegeerimise, äravõtmise või piiramise ning kaitsemeetmete kohta lapse vara haldamise, säilitamise või käsutamisega seoses) reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüssel II), mis on ülimuslik sama valdkonda käsitlevate riikidevaheliste lepingute suhtes ning mis lisaks eelmise Brüsseli II määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mille see sõnaselgelt kehtetuks tunnistab) kohaldamisala laiendamisele näeb ette ka suhtlusõigust ja lapse tagastamist käsitlevate otsuste automaatse tunnustamise ja täitmise kõikides liikmesriikides ilma mingeid menetlusi nõudmata.

Kõiki muid vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid tunnustatakse automaatselt. Iga huvitatud osapool võib aga taotleda otsuse tunnustamist või mittetunnustamist määruses (artiklites 21 ja 23) nimetatud mis tahes põhjusel.

ÜlesÜles

Menetlusel on kaks etappi, mis on osaliselt määratletud määruses (artikkel 30): esimene seisneb hoiatuses, mis väljastatakse ex parte; teine etapp algab vastuväitega ning peab vastama kõikidele võistleva kohtumenetluse reeglitele.

Huvitatud osapool peab muutma hagi, mis esitatakse apellatsioonkaebuse kujul, õiguspäraseks. Asi kuulub selle isiku, kelle suhtes täitedokument väljastatakse, elukohajärgse või taotluses nimetatud lapse alalise elukoha järgse kohtu pädevusse. Kui kumbki neist ei asu liikmesriigis, kus tuleb otsus täide viia, kuulub see täitmise koha kohtu pädevusse.

Avaldusele tuleb lisada koopia otsusest ja määruse artiklis 39 nimetatud tõendist, mis on esitatud tüüpvormil. Pädev kohus võib nende esitamiseks määrata ka kuupäeva, nõustuda nende asemel samaväärsete dokumentidega või kõnealusest nõudest loobuda, kui ta ei pea dokumente vajalikuks.

  • Kui otsus tuleb täitmisele pöörata, peab huvitatud pool nõudma täitmisotsust. Pädevus ja vastutus menetluse eest määratakse kindlaks samade eeskirjade kohaselt, mis kehtivad tunnustamise suhtes.
  • Ülalpidamiskohustuse küsimusi käsitletakse määruses (EÜ) nr 44/2001.

16. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Kaebused esitatakse apellatsioonikohtule. Kohtualluvusega seotud küsimused lahendatakse määruses sätestatud kriteeriumite põhjal.

Kaebuse esitamisel alustab kohus vaidlustamismenetlust ning teeb deklaratiivse otsuse, mille võib edasi kaevata kassatsioonikohtusse.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Itaalias või on mõne teise riigi kodanikud?

Seaduse 1995/218 artikli 36 kohaselt sõltuvad vanemate ja laste vahelised isiklikud ja varalised suhted, sealhulgas ka vanemliku vastutusega seotud küsimused lapse staatusest. Kui ei ole teisiti ette nähtud, lähtutakse lapse kodakondsusest kohtuasja algatamise hetkel. Kui lapsel on rohkem kui üks kodakondsus, kehtib selle riigi õigus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Kui lapsel on rohkem kui üks kodakondsus ning üks neist on Itaalia oma, on seaduse artikli 19 alusel esikohal Itaalia kodakondsus.

Lapse kaitset käsitlevate otsustega (sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 330 ja 333 kohaste meetmetega) seoses viidatakse seaduse nr 1995/218 artiklis 42 1961. aasta Haagi konventsioonile. Konventsiooni artikli 3 kohaselt peavad alaealise lapse ja vanema vahelisi suhteid (sealhulgas vanemlikku vastutust), mida reguleerib lapse kodakondsuse järgse riigi õigus, tunnustama kõik lepinguosalised riigid, mis tähendab sama tingimuse kohaldamist, mis on sätestatud artiklis 36. Kui lapse isikut või vara ähvardab aga tõsine oht, võivad lapse alalise elukoha riigi ametiasutused, või kiiret lahendamist vajavates olukordades ka selle riigi ametiasutused, kus laps või tema vara asub, võtta oma õiguse kohaseid kaitsemeetmeid (konventsiooni artiklid 8 ja 9).

Seisuga 31. detsember 2005

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik