Vanemlik vastutus - Kreeka

SISUKORD 1. Mida mõiste „vanemlik vastutus“ praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?  2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest?  3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik?  4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku?  5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?  6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua?  7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad?  8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?  9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse?  10. Millise kohtu poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama?  11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik?  12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi?  13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata?  14. Mõnedel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?  15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Kreekas tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?  16. Millise kohtu poole pean ma Kreekas pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?  17. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Kreekas tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

 

1. Mida mõiste „vanemlik vastutus“ praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab, et lapse isiklikke asju ja vara puudutavad otsused peavad esmalt langetama tema vanemad. Vanematel on õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda, tema vara valitseda ja esindada teda kõigis teda ja tema vara puudutavates asjaajamistes, tehingutes ja vaidlustes.

2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest?

Üldreeglina lasub vanemlik vastutus lapse eest tema vanematel, kui nad on abielus ja elavad koos; kui üks neist sureb, jääb teadmata kadunuks ja eeldatakse, et ta on surnud või kui temalt on vanemlik vastutus ära võetud, jääb vanemlik vastutus üksnes teisele vanemale. Samamoodi jääb vanemlik vastutus üksnes teisele vanemale juhul, kui on muud seaduslikud põhjused, miks üks vanem ei saa vanemlikku vastutust kanda või kui ühel vanemal puudub või on piiratud teovõime. Lapsendamise puhul lasub vanemlik vastutus lapsendajatel. Kui laps on sündinud väljaspool abielu ja jääb sellesse staatusesse, lasub vanemlik vastutus emal.

3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik?

Jah. Kui vanemad ei suuda või ei soovi vanemlikku vastutust kanda või kui nende vanemlik vastutus on mingil põhjusel lõppenud, nimetab kohus vanemliku vastutusega hooldaja.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku?

Kui abielu lahutatakse kokkuleppel, sõlmivad vanemad kokkuleppe selle kohta, kuidas nad soovivad lapse vanemlikku vastutust kanda või eestkostet teostada, ning lisavad selle abielu lahutamise avalduse juurde, mille nad esitavad kohalikule üksikkohtunikuga esimese astme kohtule; asi vaadatakse läbi hagita menetluses. Kui nad aga pöörduvad mitme kohtunikuga esimese astme kohtu poole abielu lahutamiseks kooselu võimatuse alusel, lahendatakse asi abieluasjade menetluseks ettenähtud korras; ka selles avalduses võivad nad taotleda, et vanemlik vastutus jääks ühele või mõlemale vanemale; või nad võivad esitada eraldi hagid kohalikule üksikkohtunikuga esimese astme kohtule, mis menetleb asja vastavalt Tsiviilkoodeksi artiklile 681B ja teeb otsuse lähtudes lapse huvidest. Kui lahutuse või lahkuminemisega seoses tekib ähvardav oht või kiireloomulist otsustamist vajav olukord, võib kohalik üksikkohtunikuga kohus anda määruse vanemliku vastutuse küsimuse ajutise kindlaksmääramise kohta.

Üles

5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad lepivad vanemliku vastutuse kandmise suhtes kokku, esitavad nad vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe menetluses vastava menetluspädevusega kohtualluvusjärgses kohtus ning mainivad seda kokkulepet oma kirjalikes avaldustes; kohus kaalub, kas kokkulepe lähtub lapse huvidest, ja kui see nii on, otsustab vanemliku vastutuse küsimuse vastavalt kokkuleppele.

6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua?

Seadus ei näe kohtumenetluse kõrval alternatiivseid vanemliku vastutuse küsimuse kindlaksmääramise võimalusi.

7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad?

Kui vanemad pöörduvad kohtusse, saab kohus jätta vanemliku vastutuse ühele vanemale või mõlemale, jagada seda nende vahel või anda see kolmandale isikule. Lahutuse, lahkumineku või abielu tühistamise korral jääb vanemlik vastutus vanemale, kelle juurde laps elama jääb; see hõlmab lapse kasvatamist, järelevalvet, haridust ja elukohta. Kohus määrab samuti kindlaks teise vanema makstava elatise suuruse ja määrab lapse õiguse selle vanemaga suhelda.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Reegel on, et iga vanemliku vastutuse kandmisega seotud küsimuse peavad vanemad otsustama üheskoos. Kui kohus aga otsustab, et eestkosteõigus jääb ühele vanemale, siis võib see vanem üksi teha lapse hooldamise ja vara valitsemisega seotud tavalisi toiminguid ning kõiki kiireloomulisi toiminguid ning olla vastuvõtjaks lapsele adresseeritud õigustoimingute puhul. Lisaks sellele esitab vanem, kellele on antud lapse hooldusõigus, lapse nimel elatisnõude selle vanema vastu, kellel hooldusõigust ei ole. Kui teine vanem ei ole lapse eestkostjast vanema toiminguga nõus, leides, et seda toimingut ei tehtud tavalise hooldamise või vara valitsemise raames või et see ei olnud kiireloomuline, võib see vanem nõuda kohtus endise olukorra taastamist, väites, et toiminguga rikuti kohustusi või kuritarvitati vanemlikku vastutust. Isegi kui ühel vanemal on õigus üksi tegutseda, võib vanemliku vastutuse kuritarvitamiseks olla ka teisele tehtud toimingust mitteteatamine.

Üles

9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse?

Kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse, otsustavad nad eestkoste teostamise lapse huvidest lähtudes üheskoos.

10. Millise kohtu poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama?

Üldiselt on vanemliku vastutuse asjades pädevaks kohtuks üksikkohtunikuga esimese astme kohus; kui vanemliku vastutusega seotud taotlus sisaldub kooselu võimatuse alusel esitatud abielulahutuse taotluses või abielu tühistamise taotluses, on pädevaks kohtuks mitme kohtunikuga esimese astme kohus.

Teise EL liikmesriigi kodanike puhul on territoriaalne pädevus nõukogu määruse (EÜ) 1347/2000 artiklites 2 ja 3 nimetatud riigi kohtul. Selle kohaselt on territoriaalne pädevus abielupaari viimase ühise elukohamaa kohtul ja seejärel kostja elukohamaa kohtul. Avaldus esitatakse kohtu kantseleisse, määratakse asja läbivaatamise aeg ja avalduse esitaja advokaat hoolitseb selle eest, et koopia saaks kostjale kätte toimetatud. Kui see on vaja kätte toimetada riigisiseselt, toimetab koopia kostjale kätte kohtutäitur. Kui see on vaja kätte toimetada välismaal, kohaldatakse liikmesriigi puhul nõukogu määrust (EÜ) 1348/2000 ning teiste riikide puhul dokumentide välisriikides kätteandmist käsitlevat 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni, kui see konventsioon neile siduv on; muudel juhtudel antakse koopia pädevale prokurörile, kes saadab selle omakorda Välisministeeriumisse, et see toimetataks kostjale kätte vastavalt välisriigi õigusele. Lisaks sellele antakse kaebuse koopia prokurörile ja kokkuvõte avaldatakse kahes ajalehes, ühes Ateena lehes ja ühes selle piirkonna lehes, kus asub asja läbi vaatav kohus, kui kostja aadress ei ole teada. Asja läbivaatamiseks esitatakse poolte nõudeid sisaldavad kirjalikud seisukohad ning dokumentaalsed tõendid ning kuulatakse üle tunnistajad kummagi poole väidete tõendamiseks. Kui kostja on õiguspäraselt ja ettenähtud aja jooksul kohtusse kutsutud, aga ta ei ilmu, vaatab kohus asja läbi, nagu oleks kostja kohal. Vastunõue esitatakse avaldusega esitamisega samale kohtule ja toimetatakse vastunõude kostjale kätte viis päeva enne kohtuistungit. Sotsiaalteenistused viivad enne kohtuistungit läbi sotsiaaluuringu ja kohtule esitatakse üksikasjalik ettekanne; kui kohus peab seda vajalikuks, kuulab ta ära alaealise seisukoha. Pärast kohtuistungit on pooltel õigus esitada täiendavaid vastuväiteid kolme tööpäeva jooksul. Mõne aja pärast saadab kohus vanemliku vastutuse kandmise kohta tehtud otsuse.

Üles

11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik?

Nendes asjades kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse koodeksi artiklis 681B sätestatud menetlust, mis on suhteliselt kiire menetlus, kus asja läbivaatamise aeg määratakse kiiremini kui teiste hagide puhul ning otsus tehakse tavaliselt kiiremini. Kui olukord on kiireloomuline või ähvardab oht, võib kohtualluvusjärgne üksikkohtuniku esimese astme kohus kohaldada esialgseid või ettevaatusmeetmeid: kui avaldus on kohtu kantseleisse esitatud, määratakse asja läbivaatamise aeg väga kiiresti ja kostjale avalduse kättetoimetamiseks on lühike aeg ning kohtusse võib teda kutsuda ka telefoni teel või telegrammiga; poolte nõudeid sisaldavad avaldused koos vastavate dokumentidega esitatakse kohtuistungil või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, tunnistajad kuulatakse üle avalikul kohtuistungil ja kohus teeb otsuse võimalikult lühikese aja jooksul. Kõiki vastunõudeid arutatakse suuliselt istungil.

12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi?

Jah, menetlusabi on võimalik saada, kui näidatakse ära, et pool ei ole suuteline menetluskulusid kandma, ilma et see toimuks tema või tema perekonna toimetulekuks vajalike vahendite arvelt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et hagi on ilmselgelt põhjendamatu või et sellega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.

13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata?

Jah, vastavale apellatsioonikohtule.

Üles

14. Mõnedel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Kohtuotsusega, millega pannakse isikule vanemlik vastutus või eestkosteõigus, kohustatakse ka last sellele isikule üle andma ning kui isik, kellele kohustus laps üle anda pannakse, seda ei täida, kohaldab kohus omal algatusel selle isiku suhtes kas rahalist karistust või aresti või mõlemat. Lisaks, kui isik, kellelt nõutakse lapse üleandmist, ei allu kohtu korraldusele, võib kohus nõuda kaudset täitmist ning nõuda vande andmist.

15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Kreekas tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) 1347/2000 tunnustatakse ühes EL liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teistes liikmesriikides, ilma et selleks mingit erimenetlust nõutaks. Isik, kes soovib, et vanemliku vastutuse kohta tehtud kohtuotsust Kreekas tunnustataks, peab esitama avalduse üksikkohtunikuga esimese astme kohtule selle isiku, kelle suhtes tehtud kohtuotsus täitmisele pöörata tuleb, tavalise elukoha järgi või lapse tavalise elukoha järgi või lõpuks ka koha järgi, kus kohtuotsus täita tuleb. Koos avaldusega peab esitama järgneva:

1. koopia kohtuotsusest, mis vastab selle autentsuse tuvastamist võimaldavatele tingimustele;
2. artiklis 33 nimetatud tõend, millest nähtub, milline kohus on otsuse teinud, kes olid puudutatud isikud, kas otsus tehti tagaselja, kas selle peale saab edasi kaevata, kas anti menetlusabi, jne;
3. kui kohtuotsus tehti tagaselja, siis originaal või kinnitatud koopia dokumendist, millest nähtub, et puudunud poolele oli menetlusest teatav dokument või sellega võrdsustatud dokument kätte toimetatud, või muu dokument, mis näitab, et kostja on otsusega ühemõtteliselt nõustunud. 

Pärast asja läbivaatamise aja teadasaamist peab hageja toimetama avalduse koopia koos asja läbivaatamise aega määrava dokumendiga ja kohtukutsega kostjale kätte. Kohus ei või EL liikmesriigi kohtu otsust sisuliselt läbi vaadata; ta hindab seda, ega otsuse tunnustamine ei ole vastuolus tema oma avaliku poliitikaga, kas menetluse algatanud avaldus on puudunud poolele kätte toimetatud selliselt, et sellel poolel jääks piisavalt aega enda kaitsmiseks, või kas see pool on kohtuotsusega ühemõtteliselt nõustunud ja ega otsus ei ole vastuolus samade poolte vahel selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse, või teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis tehtud otsusega, mis vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse, ning kui kohus on rahul, tunnustab ta kohtuotsust.

Üles

16. Millise kohtu poole pean ma Kreekas pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Vaidlustamaks teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, tuleb esitada hagi apellatsioonikohtusse vastavalt hagimenetluse sätetele. Apellatsioonitähtaeg on üks kuu kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates või kaks kuud kohtuotsuse kättetoimetamisest juhul, kui pool, kelle vastu tunnustamist taotleti, elab tavaliselt muus liikmesriigis kui see, kus täitmiskorraldus tehti. Tähtaega ei saa kauguse põhjusel pikendada. Kui pool, kelle suhtes otsuse tunnustamist taotletakse, ei ilmu, peatab kohus menetluse, kuni on selge, et pool kutsuti kohtusse seaduslikult ja ettenähud aja jooksul või et kõik võimalused selleks on ammendunud. Apellatsioonikohtu otsust saab õiguslikes küsimustes vaidlustada ülemkohtus.

17. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Kreekas tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Vanemliku vastutuse suhtes kohaldatakse materiaalõigust järgmiselt:

1. vanemate ja lapse viimase ühise kodakondsusmaa õigus
2. nende viimase ühise peamise elukohamaa õigus
3. lapse kodakondsusmaa õigus; kui laps on kreeklane, aga välismaa kodanik, siis kohaldatakse Kreeka õigust. Kui lapsel on mitme riigi kodakondsus, siis kohaldatakse selle kodakondsusriigi õigust, millega lapsel on kõige tugevam side.

Lex fori põhimõttest lähtudes kohaldatakse menetluse puhul Kreeka menetlusõigust.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 22-06-2006