Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Saksamaa

Viimati muudetud: 29-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigustermin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluskord sellistes asjades? Kas on võimalik kasutada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmisele pööramist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluskord? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Saksamaal, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluskord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Saksamaal pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtus tehtud vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluskord? 16.
17. Millise riigi õigust vanemliku vastutuse menetlemisel kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Saksamaal või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õigustermin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab vanema kõiki õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Vanemliku vastutuse olulisima osa moodustab eestkoste. Vanematel on kohustus ja õigus olla oma alaealiste laste eestkostjaks. See hõlmab lapse eest hoolitsemist, lapse vara haldamist ning tema esindamist. Vanemliku vastutuse alla kuulub ka lastega suhtlemise õigus ning nende ülalpidamise kohustus.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Laps on vanemate ühise eestkoste all, kui:

  1. laps on sündinud registreeritud abielust;
  2. vanemad abielluvad pärast lapse sündi;
  3. vanemad teevad teatavaks, et on nõus lapse ühise eestkostega (eestkosteavaldus).

Eestkosteavaldus tuleb kinnitada noorsooametis (Jugendamt) või notari juures. Kui vanemad eestkosteavaldust ei esita ega ole abielus, on laps ema ainueestkoste all.

Saksa õiguse kohaselt on reeglina lapse huvides suhelda mõlema vanemaga, seega on tagatud lapse õigus oma vanematega suhelda. Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda.

Suhtlusõigus annab vanematele õiguse last korrapäraselt näha ja temaga rääkida. Suhtlusõiguse alla kuulub nii suhtlemine kirja ja telefoni teel kui ka isiklik kohtumine.

Eestkoste alla kuuluv ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Kuni vanemad on abielus, võivad nad ise otsustada, kuidas lapse eest hoolitseda. Näiteks võivad nad otsustada, et ülalpidamiseks on kodune hoolitsus (elukoht, söök, riietus jne).

ÜlesÜles

Kui vanemad ei ela koos, seisneb selle vanema panus ülalpidamisse, kelle juures laps elab, reeglina lapse eest hoolitsemises ja tema kasvatamises. Temalt ei oodata rahaliste maksete tegemist. Teine vanem on aga kohustatud andma rahalise panuse.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanemad ei ole suutelised vanemlikku vastutust kandma või kui vanematel ei ole õigus alaealist last või tema vara esindada, määratakse lapsele eestkostja. Selleks peab eestkostekohus andma asjakohase määruse.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui laps on vanemate ühise eestkoste all ning vanemad lähevad lahku, võivad nad olla ühiselt eestkostjateks sellest olenemata, kas nad on abielus või mitte.

Üks vanem võib aga taotleda perekonnakohtult lapse ainueestkostet. Kohus võib sellise taotluse rahuldada, kui ühise eestkoste lõpetamine ning ainueestkoste määramine on lapse parimates huvides.

Ka juhul, kui vanemad lahutavad, tehakse selline otsus ainult ühe vanema taotlusel. Kui taotlust ei esitata, jääb laps vanemate ühise eestkoste alla.

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Tavaliselt jäetakse see, kuidas vanemlikku vastutust ellu viia, vanemate otsustada ning seda ei reguleerita. Kui vanemad ei ela koos, võivad nad taotleda noorsooametilt sellise laste kasvatust käsitleva lahenduse väljatöötamist, mis rahuldaks mõlemat poolt. Selle põhjal teeb kohus otsuse vanemliku vastutuse kohta. Kui vanemad lepivad kokku, et tulevikus on laps ühe vanema ainueestkoste all, võivad nad taotleda perekonnakohtult sellekohast määrust.

ÜlesÜles

Vanemad võivad omavahel mitteametlikult kokku leppida ka suhtlusõigustes. Kui selline kokkulepe sõlmitakse kohtus, on see sama siduv kui kohtuotsus ning kui kohus selle heaks kiidab, saab selle vajadusel ka täitmisele pöörata.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei suuda oma konflikte ise lahendada, võivad nad selleks pöörduda noorsooameti poole või alaealiste kasvatamisel abistava sõltumatu organi poole. Nad annavad vanematele nõu ning aitavad neil kokkuleppele jõuda. Andmebaasi, mis sisaldab kõikide nõustamiskeskuste andmeid, leiab veebilehelt www.dajeb.de Deutsch. Vabatahtlikule kokkuleppele jõudmiseks võib kasutada ka vahendusteenust. Perevahenduse kohta leiab lisateavet veebilehelt www.bafm-mediation.de Deutsch.

7. Milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtunik võib teha otsuse vanemate eestkoste, suhtlusõiguse, lapse väljaandmise ja ülalpidamiskohustuste kohta. Kohus võib nõuda ka lapse parimate huvide kaitseks vajalike meetmete võtmist.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Jah. Vanemal, kes ei ole lapse eestkostja, puudub õigus teha lapse kohta otsuseid. Kuid tal on õigus lapsega suhelda ning ta võib õigustatud huvi korral nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikliku olukorra kohta.

ÜlesÜles

9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui laps on vanemate ühise eestkoste all ning vanemad elavad koos, peavad nad jõudma kõikides lapse eestkostega seotud asjades vastastikusele kokkuleppele.

Kui vanemad ei ela koos, peavad nad kokkuleppele jõudma ainult asjades, mis on lapse puhul eriti olulised. Igapäevaelu asjades on õigus teha otsuseid ainult vanemal, kelle juures laps elab.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemliku eestkostega (vastutusega) seotud menetluse eest vastutavad tavaliselt perekonnakohtud (kohalike kohtute osakonnad). Avaldused registreeritakse asjaomase kohtu või kohaliku kohtu kantseleis. Advokaadid peavad vanemaid esindama vaid erandjuhtudel, nt lahutusmenetluse korral. Seda, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada, ei ole võimalik öelda, sest selle otsustab kohus iga asja puhul eraldi.

Kui vanemad ei ole lapse sündimise ajal abielus, võib eestkosteavalduse (ühise eestkoste kohta) kinnitada vanem või noorsooameti töötaja.

11. Milline on menetluskord sellistes asjades? Kas on võimalik kasutada kiirmenetlust?

Vanemlikku vastutust käsitleva menetluse puhul kehtib ametiülesande täitmise korras uurimise põhimõte (Amtsermittlung). See tähendab, et kohtul on õigus ja kohustus oma kaalutlusõigust kasutades teostada uurimist selliste asjaolude väljaselgitamiseks, millele otsuse tegemisel tugineda, ning ta ei pea sõltuma asjaomastest tõendeid esitavatest pooltest.

ÜlesÜles

Ajutisi meetmeid võib võtta nii iseseisva hagimenetluse puhul kui ka juba varem algatatud lahutusmenetlusega seoses.

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Iga kodanik, kes oma isikliku või majandusliku olukorra tõttu ei suuda menetluskulusid kanda või suudab neist kanda vaid osa või saab seda teha ainult osamaksetena, võib taotleda tsiviilkohtumenetluse puhul menetlusabi. Selle eeltingimusteks on, et kavandataval hagil või kaitsel on võiduks eeldusi ja et see ei ole pahatahtlik. Selle eesmärk on anda kohtusse pöördumise võimalus ka piiratud sissetulekutega inimestele. Menetlusabi katab olenevalt isiku sissetulekust ka kõik tema menetluskulud või osa neist ning tema advokaadikulud.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Edasi võib kaevata vanemliku vastutuse kohta põhimenetluses tehtud otsuse. Ei ole oluline, kas menetlus on algatatud seoses vanemliku vastutusega (sel juhul võib esitada ajutise kaebuse) või see moodustab osa lahutusmenetlusest (mille otsuse võib edasi kaevata).

Mõlemal juhul tuleb kaebus esitada ühe kuu jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Ajutiste meetmete taotlemiseks võib esitada kaebuse otse suulisel istungil. Sel juhul tuleb kaebus esitada aga kahe nädala jooksul. Ajutised meetmed võib tühistada ka muu otsusega.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmisele pööramist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluskord?

Suhtlusõiguse alusel ei saa last vägisi välja anda. Kui lapse väljaandmine vanemale on täitmisele pööratud, võib kohtutäitur võtta kasutusele sunnimeetmed. Üldiselt peab kohus hoiatama isikut eelnevalt sunni kasutamisest või sellest, et teda ootab vangistus, kui ta last üle ei anna.

ÜlesÜles

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Saksamaal, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluskord?

Mõnes teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid tunnustatakse Saksamaal määruse (EÜ) nr 1347/2000 alusel ilma erimenetluseta.

Enne kui mõnes teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitleva otsuse võib Saksamaal täitmisele pöörata, tuleb määruse kohaselt teha erimenetluses selle kohta täitmisotsus, s.t selle Saksamaal täitmiseks luba anda. Täitekorralduse saamiseks tuleb esitada avaldus. See tuleb liidumaa ülemkohtu määruse kohaselt esitada kohalikku perekonnakohtusse. Avaldusele tuleb lisada otsuse koopia ning päritoluliikmesriigi kohtu tunnistus. Asjaomast isikut ei pea esindama advokaat. Perekonnakohtus tehakse otsus menetluses, mille on algatanud üks pool, ilma asja suuliselt arutamata. Perekonnakohtu otsuse võib edasi kaevata liidumaa ülemkohtusse. Liidumaa ülemkohtu otsuse võib edasi kaevata Liidu Ülemkohtusse. Määrus (EÜ) nr 1347/2000 asendati 1. märtsil 2005 jõustunud uue vanemlikku vastutust käsitleva määrusega. Uues määruses nähakse ette, et teatavad suhtlusõiguse kohta tehtud otsused ning lapse väljaandmist nõudvad otsused kuuluvad täitmisele ilma neid eelnevalt täitmisele lubamata.

16. Millisesse kohtusse peab Saksamaal pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtus tehtud vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluskord?

Üldiselt tuleb vanemlikku vastutust käsitleva otsuse vaidlustamiseks pöörduda vaidlustaja või asjaomase lapse elukohajärgse liidumaa ülemkohtu perekonnakohtusse.

17. Millise riigi õigust vanemliku vastutuse menetlemisel kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Saksamaal või on mõne teise riigi kodanikud?

Vanemlikku vastutust reguleerib lapse elukohajärgse riigi õigus (Saksamaa tsiviilseadustiku rakendamise seaduse (EGBGB) artikkel 21), kui seda ei reguleeri alaealiste kaitset käsitlev 1961. aasta konventsioon.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik