Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus

Viimati muudetud: 02-03-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Üldteave

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Laste hooldamine

Kõiki lapsi tuleb hoida ja nende eest hoolitseda. Enamasti vastutavad selle eest lapse vanemad. Seetõttu kasutatakse lapse hooldamisega seotud kohustuste ja õiguste kirjeldamiseks väljendit „vanemlik vastutus”.

Vanemliku vastutuse kontseptsioon hõlmab kohustusi ja õigusi, mis on seotud lapse eest hoolitsemise ja lapse vara valitsemisega. See hõlmab kohustust tagada, et lapsel on peavari, toit ja riided ning kohustust last kasvatada. See hõlmab kohustust valitseda lapse vara (kui lapsel on vara). Samuti hõlmab see lapse seadusjärgse esindamise õigust.

Isikuid, kellel lasub vanemlik vastutus lapse eest, võib nimetada vanemliku vastutuse kandjateks. Enamasti lasub vastutus lapse vanematel. Kuid juhul, kui vanemad on surnud või ei suuda enam oma lapse eest hoolitseda või kui nad on vanema õigustest ilma jäetud, võib lapsele määrata eestkostja, kes last esindab. Eestkostja võib olla lapse sugulane, kolmas isik või mõni asutus.

Kui vanemad elavad koos, teostavad nad vastavalt seadusele vanemlikku vastutust oma laste üle tavaliselt ühiselt. Kui vanemad on lahutatud või elavad lahus, peavad nad otsustama, kuidas vanemlikku vastutust tulevikus teostatakse. Vanemad võivad otsustada, et laps hakkab elama vaheldumisi mõlema vanema juures või ühe vanema juures. Viimasel juhul on teisel vanemal tavaliselt õigus teatavatel aegadel lapsega suhelda. Vanemad võivad otsustada need küsimused kas vastastikusel kokkuleppel või kohtu kaudu.

Kohtusse pöördumise korral otsustab kohus, kummal vanemal on lapse eestkosteõigus. Eestkosteõigusega vanem otsustab muu hulgas selle, kus laps elama hakkab. Kohus võib otsustada, et mõlemad vanemad on lapse eestkostjad (ühine eestkoste) või et eestkosteõigus on ühel vanemal (ainueestkoste). Kui ühele vanemale on antud ainueestkoste, antakse teisele vanemale sageli õigus kindlatel ajavahemikel last näha (suhtlusõigus).

Eestkostet ja suhtlusõigust reguleerivad õigusnormid erinevad liikmesriigiti. Liikmesriikide lippudel klõpsates saate teavet asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohta.

Teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus vanemliku vastutuse kohta tehtud kohtuotsust tuleb tunnustada ja täita teises liikmesriigis. Alates 1. märtsist 2001 on nõukogu määrusega kehtestatud vastavad eeskirjad. Vanemlikku vastutust käsitleb ka komisjoni 3. mai 2002. aasta ettepanek. Sellekohast teavet saab „Ühenduse õiguse” ikoonil klõpsates.

Vanemlikku vastutust käsitlevad mitmed rahvusvahelised konventsioonid.

Vastavat teavet saab „Rahvusvahelise õiguse” ikoonil klõpsates.

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-03-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik