Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 20-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab „vanema õiguste“ mõiste praktikas? Millised on vanema õiguste teostaja õigused ja kohustused? 1.
2. Kes üldiselt teostab vanema õigusi lapse suhtes? 2.
3. Kui vanemad on teovõimetud või loobuvad vanema õiguste teostamisest oma laste suhtes, siis kas nende asemele võib nimetada mõne teise isiku? 3.
4. Kui vanemad lahutavad või lõpetavad kooselu, siis kuidas otsustatakse vanema õiguste teostamisega seotud küsimused? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanema õiguste teostamise suhtes kokkuleppe, siis milliseid formaalsusi tuleb täita, et kokkulepe kehtiks? 5.
6. Kui vanemad ei saavuta vanema õiguste teostamise suhtes kokkulepet, siis millised on konflikti kohtuvälise lahendamise võimalused? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, siis millistes lapsega seotud küsimustes kohtunik saab otsuseid vastu võtta? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb ainult ühele vanemale, kas see tähendab siis, et see vanem võib otsustada kõik lapsega seotud küsimused teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata? 8.
9. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb mõlemale vanemale, siis mida see tähendab praktikas? 9.
10. Millise kohtu (või muu asutuse) poole tuleb pöörduda vanema õigusi käsitleva taotlusega? Milliseid formaalsusi tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada? 10.
11. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? Kas on olemas kiirmenetlus? 11.
12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks? 12.
13. Kas vanema õigustega seotud otsust saab edasi kaevata?  13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks vanema õigusi käsitleva otsuse täitmine kohtu poolt. Millise kohtu poole tuleb sellistel juhtudel pöörduda ning millist menetlust kohaldatakse? 14.
15. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsust tunnustataks ja täidetaks Prantsusmaal? Millist menetlust kohaldatakse? 15.
16. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust kohaldatakse? 16.
17. Millist õigust kohaldab kohus vanema õigustega seotud menetluse puhul, kui laps või menetlusosalised ei ela Prantsusmaal või kui neil on eri riikide kodakondsus? 17.

 

1. Mida tähendab „vanema õiguste“ mõiste praktikas? Millised on vanema õiguste teostaja õigused ja kohustused?

Mis tahes olukorras oleva lapsevanema õigusi käsitlevad eeskirjad on tsiviilkoodeksis paigutatud kõik ühte, lapsevanema õigusi käsitlevasse jaotisse. Lapsevanema õiguste all mõistetakse õiguste ja kohustuste kogumit, mis isal ja emal on kuni lapse täisealiseks saamiseni ning mille eesmärk on kaitsta lapse huve.

Vanematel on kohustus kaitsta last tema turvalisuse, tervise ja moraali seisukohast, tagada talle haridus ning võimaldada tema isiksusele vastav areng. Mõlemad vanemad peavad osalema lapse hooldamises ja kasvatamises proportsionaalselt enda ja teise vanema vahenditega.

2. Kes üldiselt teostab vanema õigusi lapse suhtes?

Vanema õigusi teostavad mõlemad vanemad ühiselt sõltumata sellest, kas nad on abielus või mitte või kas nad elavad koos või lahus, kui lapse põlvnemine on mõlema suhtes kindlaks määratud enne lapse üheaastaseks saamist.

Muudel juhtudel teostab vanema õigusi üksnes see lapsevanem, kelle suhtes põlvnemine on kindlaks määratud. Vanema õigusi võib siiski teostada ühiselt, kui kõrgema astme kohtu kantselei juhatajale esitatakse ühine avaldus või kui pereküsimustega tegelev kohtunik võtab vastu sellekohase otsuse.

3. Kui vanemad on teovõimetud või loobuvad vanema õiguste teostamisest oma laste suhtes, siis kas nende asemele võib nimetada mõne teise isiku?

Erandkorras võib kohtunik, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik, otsustada määrata lapse eestkostjaks kolmanda isiku, kes valitakse eelistatavalt lapse sugulaste hulgast.

ÜlesÜles

Kui laps on ohus, võib rakendada kasvatusabimeetmeid. Kui last on võimaluse korral vaja hoida perekeskkonnas, võib lapse vajaduse korral anda teise vanema, sugulase, usaldatava kolmanda isiku või eriõppeasutuse hoole alla.

Kui üks vanem sureb või kui temalt võetakse vanema õigused, teostab teine vanem vanema õigusi põhimõtteliselt üksi. Kui lapsel ei ole enam ei isa ega ema, kes saaks vanema õigusi teostada, leitakse lapsele eestkostja.

4. Kui vanemad lahutavad või lõpetavad kooselu, siis kuidas otsustatakse vanema õiguste teostamisega seotud küsimused?

Vanemate lahutus ei mõjuta vanema õiguste üleandmist reguleerivaid eeskirju. Vanema õigusi teostavad mõlemad vanemad ühiselt, välja arvatud juhul, kui lapse huvides tuleb vanema õigused anda ainult ühele vanemale.

Vanema õiguste teostamise tingimused, lapse elukoha (kas vaheldumisi kummagi vanema kodus või ühe vanema kodus) ning lapse hooldamises ja kasvatamises osalemise summa ja viisi võib kindlaks määrata vanemate vahel sõlmitava kokkuleppega või kohtuotsusega.

5. Kui vanemad sõlmivad vanema õiguste teostamise suhtes kokkuleppe, siis milliseid formaalsusi tuleb täita, et kokkulepe kehtiks?

Abikaasade faktilise lahuselu puhul ei ole kohtuniku sekkumine kohustuslik. Vanemad võivad lahuselu tagajärjed laste suhtes kindlaks määrata omavahelise kokkuleppega või esitada selle kinnitamiseks kohtule.

Lahutuse korral võivad vanemad samuti esitada omavahelise kokkuleppe kohtunikule kinnitamiseks.

Mõlemal juhul kinnitab kohtunik kokkuleppe, välja arvatud juhul, kui ta tõdeb, et kokkulepe ei kaitse piisaval määral lapse huve või et vanemad ei ole oma nõusolekut andnud vabatahtlikult.

ÜlesÜles

6. Kui vanemad ei saavuta vanema õiguste teostamise suhtes kokkulepet, siis millised on konflikti kohtuvälise lahendamise võimalused?

Kui pooled ei saavuta kokkulepet, püüab kohtunik neid lepitada. Ta võib selleks, et vanematel oleks lihtsam jõuda vanema õiguste teostamise suhtes kokkuleppele ning mõlema vanema nõusolekul määrata vahendamismeetme.

Samuti võib kohtunik kohustada pooli kohtuma perenõustajaga, kes teavitab neid nimetatud meetme eesmärgist ja selle rakendamise viisist.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, siis millistes lapsega seotud küsimustes kohtunik saab otsuseid vastu võtta?

Pereküsimustega tegelev kohtunik on pädev lahendama kõiki küsimusi, mis on seotud lapse elukohaga, lapse hooldamises ja kasvatamises osalemisega ning üldisemalt kõiki vanemate vahel seoses vanema õiguste teostamisega tekkinud vaidlusi (haridusasutusse registreerimine, usuküsimused, lapse tervis, jne).

Samuti võib ta võtta mis tahes meetmeid, mis võimaldavad säilitada lapse suhteid mõlema vanemaga, eelkõige määrata, et vanemate passi kantaks märge, mille kohaselt laps ei või Prantsusmaa territooriumilt lahkuda ilma mõlema vanema nõusolekuta.

Vallaslaste puhul otsustab nimevahetuse küsimuse kohtunik, kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida.

8. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb ainult ühele vanemale, kas see tähendab siis, et see vanem võib otsustada kõik lapsega seotud küsimused teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Kui kohtunik usaldab lapse vanema õiguste teostamise ainult ühele vanemale, on teisel õigus last külastada ja majutada, välja arvatud juhul, kui seda ei saa lubada tõsistel põhjustel. Lisaks säilib tal õigus ja kohustus jälgida lapse hooldamist ja kasvatamist ning talle tuleb teatada lapse elus olulistest valikutest, nagu näiteks hariduse või religiooniga seotud valikud, lapse nime vahetamise taotlus, jne.

ÜlesÜles

Kui üks vanem vahetab elukohta ning selle tulemusel muutuvad vanema õiguste teostamise tingimused, peab ta sellest teisele vanemale eelnevalt teatama.

9. Kui kohus otsustab, et lapse kasvatamise õigus jääb mõlemale vanemale, siis mida see tähendab praktikas?

Vanema õiguste ühine teostamine tähendab, et vanemad võtavad lapsega seotud otsuseid vastu ühiselt. Igapäevaelu lihtsustamiseks eeldab seadus siiski, et kui üks vanem teostab üksi vanema õigustega seotud tavapärase toimingu, teeb ta seda teise vanema nõusolekul. Tavapärase toimingu määratleb kohtupraktika. Näiteks on tavapäraseks toiminguks peetud kergemaid operatsioone, lapse kandmist ühe vanema passi, jne.

Oluliste toimingute puhul aga on nõutav mõlema vanema selgesõnaline nõusolek.

10. Millise kohtu (või muu asutuse) poole tuleb pöörduda vanema õigusi käsitleva taotlusega? Milliseid formaalsusi tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada?

Vanema õigustega seotud taotlused kuuluvad pereküsimustega tegeleva kohtuniku pädevusse, kes on selleks määratud kõrgema astme kohtunik.

Põhimõtteliselt, kui tegemist ei ole lahutusmenetlusega, võib kohtunikule esitada lihtviisilise taotluse ning advokaadi osalemine ei ole kohustuslik. Taotluses märgitakse selle eesmärk ning selgitatakse lühidalt selle esitamise põhjuseid. Taotlusele lisatakse tõendavad dokumendid, näiteks tunnistused ja muud taotlusega seotud dokumendid.

11. Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? Kas on olemas kiirmenetlus?

Kohtunik teeb kummagi poole taotlusi käsitleva otsuse ilma eriliste formaalsusteta.

ÜlesÜles

Pereküsimustega tegeleva kohtuniku poole võib pöörduda ka kiirmenetluse korras kohtukutsega ning selleks peab menetluses osalema kohtutäitur.

12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks?

Õigusabi võib anda juhul, kui selle taotleja sissetulekud on teatavast lävendist väiksemad (vt « Õigusabi - Prantsusmaa »).

13. Kas vanema õigustega seotud otsust saab edasi kaevata? 

Otsuse võib edasi kaevata viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemise päevast.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks vanema õigusi käsitleva otsuse täitmine kohtu poolt. Millise kohtu poole tuleb sellistel juhtudel pöörduda ning millist menetlust kohaldatakse?

  • Kui otsuse täitmisel tekkinud raskus on seotud lapse hooldamises ja kasvatamises osalemiseks makstava summaga, vt teemat elatisraha (§ 12 ja järgmised).
  • Kui otsuse täitmatajätmine on seotud lapse majutamise tingimustega, näiteks vanematevahelise kokkuleppe või kohtuotsusega kindlaksmääratud külastusõiguse rikkumisega, võib vanem esitada lapse üleandmisest keeldumisega seotud kaebuse politseile või sandarmeeriale või pöörduda otse kõrgema astme kohtu juures tegutseva Vabariigi prokuröri poole.

15. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsust tunnustataks ja täidetaks Prantsusmaal? Millist menetlust kohaldatakse?

Selliseid otsuseid tunnustatakse põhimõtteliselt täieõiguslikena, ent juhul, kui vajalikuks osutub sunniviisilise täitmisele pööramise meede, tuleb kõrgema astme kohtule esitada hagi teises liikmesriigis vastu võetud kohtuotsuse täitmisele pööramise kohta Prantsusmaal (välisriigi kohtotsuse täitmisele pööramise hagi). Menetlus on sõltuvalt asjakohase otsuse vastuvõtmise kuupäevast erinev.

ÜlesÜles

Kui otsus on tehtud enne 1. märtsi 2001 esitatud hagiavalduse põhjal ning lahutusmenetluse raames, kohaldatakse 27. november 2003. aasta nn „Brüsseli II“ määrust. Välisriigi kohtuotsuse täitmisele pööramise hagi on lihtsustatud. Tegemist on kõrgema astme kohtu esimehele esitatava hagiavalduse alusel toimuva menetlusega: menetlus on kiire, kuna ei ole kontradiktoorne.

Kui otsus on vastu võetud lahutusega seotud hagi raames ning menetlus on algatatud enne 1. märtsi 2001 või kui menetluse raamiks ei ole lahutushagi, kohaldatakse klassikalist välismaiste kohtuotsuste täitmisele pööramise menetlust. Menetlus algatatakse kutsega kõrgema astme kohtu esimehe ette.

Territoriaalselt on asja pädev arutama kostja elukohajärgne kohus. Kui kostjal puudub Prantsusmaal elukoht, võib hageja pöörduda vabalt valitud kohtusse, tingimusel et see kohus vastab nõuetekohase õigusemõistmise tingimustele.

16. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud vanema õigustega seotud otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust kohaldatakse?

Sellise otsuse vaidlustamiseks võib kõrgema astme kohtule esitada mittekohaldatavuse hagi avalduse. Mittekohaldatavuse otsus võimaldab vaidlustada teise osapoole hilisema taotluse teise liikmesriigi kohtu otsuse täitmisele pööramiseks Prantsusmaal (välisriigi kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlus). Kui see tagasi lükatakse, pööratakse otsus täitmisele.

Kohaldatakse samasugust menetlust nagu teise liikmesriigi kohtu otsuse Prantsusmaal täitmisele pööramise hagide puhul (välisriigi kohtuotsuse täitmisele pööramise hagid).

17. Millist õigust kohaldab kohus vanema õigustega seotud menetluse puhul, kui laps või menetlusosalised ei ela Prantsusmaal või kui neil on eri riikide kodakondsus?

5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsiooni English - français kohaldatakse kõigi laste suhtes, kes elavad Prantsusmaal või mõnes teises konventsiooniga liitunud riigis. Konventsioonis sätestatakse, et vanema õiguste suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on. Kaitsemeetmete puhul kohaldatakse lapse hariliku elukoha riigi õigust või selle riigi õigust, mille kodanik laps on.

Juhtudel, mille suhtes Haagi konventsiooni ei kohaldata, kohaldatakse üldiselt abieluõigust, kui laps on sündinud ametlikust abielust, või selle riigi õigust, mille kodanik laps on, kui tegemist on vallaslapsega.

Täiendav informatsioon

  • Justiitsministeeriumi français veebileht
  • Légifrance français: ülevaade Prantsuse õigusest

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik