Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Soome

Viimati muudetud: 30-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin „lapse hooldamine” praktikas? Millised on hooldaja õigused ja kohustused? 1.
2. Keda loetakse üldjuhul lapse hooldajaks? 2.
3. Kas lapsele võib määrata ametlikuks hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha lapse eest hoolitseda? 3.
4. Kuidas määratakse hooldusõigus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku? 4.
5. Kui vanemad jõuavad hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele, siis kuidas saavutada, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, millistes lapsi puudutavates küsimustes võib kohtunik otsuseid teha? 7.
8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab seda, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata? 8.
9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, siis mida see praktikas tähendab? 9.
10. Millise asutuse või kohtu poole tuleb pöörduda, kui soovitakse hooldusõiguse asjus hagiavaldust esitada? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb koos avaldusega esitada? 10.
11. Milline on sellistel juhtudel menetlus? Kas on olemas ka erimenetlus kiireloomuliste asjade jaoks? 11.
12. Kas kohtukulude katmiseks on võimalik saada finantsabi? 12.
13. Kas hooldusõiguse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt hooldusõiguse osas tehtud otsuse jõustamist. Milline on sellistel juhtudel menetlus? 14.
15. Mida tuleb teha selleks, et teises liikmesriigis hooldusõiguse osas tehtud otsust tunnustataks ja jõustataks Soomes? Milline on sellistel juhtudel menetlus? 15.
16. Milline Soome kohus käsitleb teise liikmesriigi kohtu poolt hooldusõiguse osas tehtud otsuse suhtes esitatud apellatsioonkaebust? Milline on sellistel juhtudel menetlus? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse hooldusõiguse juhtudel, kui laps või vaidluse osapooled ei ela Soomes või kui nad on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin „lapse hooldamine” praktikas? Millised on hooldaja õigused ja kohustused?

Lapse hooldamise eesmärgiks on tagada lapse tasakaalustatud areng ja heaolu sõltuvalt lapse isiklikest vajadustest ja soovidest. Eelkõige peaks sellega tagatama lapse ja vanemate vahelised positiivsed ja tihedad suhted.

Lapsele tuleb tagada hea hooldus ja kasvatus ning tema vanusele ja arengutasemele vastav järelevalve ja abi. Lapsele tuleb tagada turvaline ja stimuleeriv keskkond ning tema annetele ja soovidele vastav haridus.

Last tuleb kasvatada nii, et talle saaks osaks mõistev suhtumine, osavõtlikkus ja turvatunne. Last ei tohi füüsiliselt karistada ega muul viisil alandavalt kohelda. Last tuleb abistada ja julgustada, et temast kasvaks iseseisev ja vastutustundeline täiskasvanu. (Lapse hooldamise ja lapsega suhtlemise õiguse seadus, 1. jagu).

Hooldaja peab tagama lapse arengu ja heaolu vastavalt eespool kirjeldatule. Selleks on hooldajal õigus teha otsuseid lapse hooldamise, kasvatuse, elukoha ja muude isiklike küsimuste osas. Otsuste tegemisel tule võtta arvesse lapse soove.

2. Keda loetakse üldjuhul lapse hooldajaks?

Hooldajad on mõlemad vanemad, kes lapse sündimise ajal on abielus. Kui lapse sündimise ajal ei ole vanemad abielus, on hooldajaks ema. Kui lapse ainuhooldusõigus on ühel vanemal ja vanemad abielluvad, saavad neist mõlemast lapse hooldajad.

3. Kas lapsele võib määrata ametlikuks hooldajaks mõne kolmanda isiku, kui vanemad ei suuda või ei taha lapse eest hoolitseda?

Kohus võib anda lapse hooldusõiguse lisaks vanematele või nende asemel isikule/isikutele, kui see isik on andnud oma nõusoleku. Otsus tuleb alati teha lapse huvidest lähtudes ja üksnes juhul, kui hooldusõiguse andmiseks isiku(te)le, kes pole lapse vanem(ad), on kaalukaid põhjusi. Kui lapse vanemad on surnud, peab sotsiaalhoolekandeamet astuma samme lapsele hooldaja määramiseks.

ÜlesÜles

4. Kuidas määratakse hooldusõigus, kui vanemad lahutavad või kolivad lahku?

Lapse hooldusõigus ja külastusõigus tuleb määrata lapse huve silmas pidades ning need otsused peavad olema tulevikus ka tegelikult ellu viidavad. Vanemad võivad lapse hooldusõiguses kokku leppida. Kui vanemad ei suuda kokku leppida, tuleb asi anda kohtusse.

5. Kui vanemad jõuavad hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele, siis kuidas saavutada, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Hooldusõiguse kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ning vanemad võivad paluda kohalikul sotsiaalhoolekandeasutusel see kinnitada. Sotsiaalhoolekandeasutus peab tagama, et kokkulepe oleks koostatud lapse huve silmas pidades. Sotsiaalhoolekandeasutuse poolt kinnitatud kokkulepe on kehtiv ja täitmisele pööratav nagu kohtu poolt tehtud õiguslikult kehtiv otsus.

6. Millised on vaidluse lahendamise kohtuvälised võimalused juhuks, kui vanemad ei jõua hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele?

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võivad nad paluda abi sotsiaalhoolekandeameti perekonnanõustajatelt. Nõustaja püüab aidata vanematel jõuda ühisele seisukohale, kuidas lahendada perekonna lahkhelisid kõiki pooli rahuldavalt. Nõustaja aitab koostada kokkulepet ning abistab teiste vaidlusküsimuste lahendamisel. Erilist tähelepanu peab nõustaja pöörama alaealiste laste turvalisusele perekonnas.

7. Kui vanemad annavad asja kohtusse, millistes lapsi puudutavates küsimustes võib kohtunik otsuseid teha?

Kohus võib teha otsuseid, mis käsitlevad lapse hooldusõigust, elukorraldust ja külastusõigusi. Vajadusel võib kohus määrata hooldaja ülesanded, õigused ja kohustused ning kohustuste jaotuse hooldajate vahel. Külastusõiguse üle otsustades peab kohus sätestama üksikasjalikult külastustingimused ja lapse elukoha. Hooldusõiguse määramisega seoses võib kindlaks määrata ka ülapidamistoetuse maksmisega seonduva.

ÜlesÜles

8. Kui kohus annab lapse hooldusõiguse ühele vanemale, kas see tähendab seda, et sellel vanemal on õigus teha otsuseid kõikides last puudutavates küsimustes ilma teise vanemaga nõu pidamata?

Ainuhooldusõiguse korral teeb hooldusõigust omav vanem kõik lapse hooldamisega seotud otsused üksi. Kohtuotsus võib siiski hõlmata ainuhooldaja õiguste ja kohustustega seotud sätteid, näiteks õiguse kohta vahetada lapse elukohta.

9. Kui kohus otsustab ühise hooldusõiguse kasuks, siis mida see praktikas tähendab?

Ühised hooldajad jagavad vastutust kõikides last puudutavates küsimustes. Kui hooldajad elavad lahus, teeb igapäevaseid lapsega seotud otsuseid see hooldaja, kelle juures laps elab. Suurte otsuste puhul on siiski vaja mõlema vanema nõusolekut. Siia alla kuuluvad näiteks otsused kiriku või lapse elukoha vahetamise kohta, passi, haridust, tervishoidu või haiglaravi puudutavad otsused.

10. Millise asutuse või kohtu poole tuleb pöörduda, kui soovitakse hooldusõiguse asjus hagiavaldust esitada? Millised vorminõuded peavad olema täidetud ja millised dokumendid tuleb koos avaldusega esitada?

Kirjalik taotlus hooldus- ja külastusõiguse saamiseks tuleb esitada lapse elukohajärgsesse ringkonnakohtusse. Taotluse võib esitada üks või mõlemad vanemad, hooldaja või sotsiaalhoolekandeamet. Taotluses tuleb esitada nõue ja selle alus. Lisada tuleb kõik dokumendid, mida saab kasutada tõenditena. Taotlus tuleb allkirjastada ning esitada ringkonnakohtusse isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Taotluse võib saata ka posti või faksi teel. Kohtuasi võetakse menetlusse hetkest, mil ringkonnakohus saab taotluse.

ÜlesÜles

11. Milline on sellistel juhtudel menetlus? Kas on olemas ka erimenetlus kiireloomuliste asjade jaoks?

Hooldusõiguse asjades kohaldatakse lapse hoolduse ja lapsega suhtlemise õiguse seadust. Vastavalt kõnealusele seadusele peab kohus hooldusõigust või külastusõigust käsitleva asja arutamisel andma vanematele või hooldajatele võimaluse sõna võtta. Laps võib kohtus tunnistada, kui seda peetakse kohtuasja lahendamise seisukohalt vajalikuks. Tavaliselt saab kohus aruande lapse olukorra kohta sotsiaalhoolekandeametilt.

Kui kohtuasi on menetluses, võib kohus teha ajutise otsuse selle kohta, kelle juures peaks laps elama, millised on külastusõigused ja nende tingimused. Erijuhtudel võib kohus määrata lapsele hooldaja kuni lõplik otsus on tehtud. Ajutist otsust ei saa edasi kaevata. See kehtib senikaua, kuni kohus võtab vastu lõpliku otsuse.

12. Kas kohtukulude katmiseks on võimalik saada finantsabi?

Hooldusõigust käsitlevates kohtuasjades on võimalik saada tasuta õigusabi. (Vt „Õigusabi – Soome”)

13. Kas hooldusõiguse osas tehtud otsust on võimalik edasi kaevata?

Kohtuotsust võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

14. Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt hooldusõiguse osas tehtud otsuse jõustamist. Milline on sellistel juhtudel menetlus?

Hooldusõigust käsitlevate otsuste jõustamisel kohaldatakse lapse hoolduse ja lapsega suhtlemise õiguse seadust. Jõustamist saab taotleda kirjalikult lapse elukohajärgses ringkonnakohtus. Hooldusõigust käsitleva otsuse jõustamist võib paluda kohtutäiturit, kui otsus tehti vähem kui kolm kuud varem. Taotluse juurde tuleb lisada hooldusõigust käsitlev otsus.

ÜlesÜles

Pärast taotluse ja teiselt poolelt seletuse saamist annab kohus asja harilikult üle sotsiaalhoolekandeameti nõustajale. Nõustaja võtab ühendust vanematega ning arutab tekkinud olukorda nende ja võimalusel lapsega. Nõustaja esitab aruande kohtule, kes teeb seejärel otsuse. Ühtlasi võib kohus anda korralduse lasta laps arstil läbi vaadata.

Kui kohus otsustab, et hooldusõiguse suhtes tehtud otsust tuleb jõustada, on teine pool kohustatud lapse üle andma. Kui ta keeldub otsust täitmast, määratakse talle trahv. Viimase võimalusena võidakse laps poolelt, kes keeldub otsust täitmast, jõuga ära võtta.

15. Mida tuleb teha selleks, et teises liikmesriigis hooldusõiguse osas tehtud otsust tunnustataks ja jõustataks Soomes? Milline on sellistel juhtudel menetlus?

Teises liikmesriigis tehtud hooldusõigust käsitleva otsuse tunnustamisel kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003, kui otsus jääb kõnealuse õigusakti kohaldamisalasse. (Vt „Vanemlik vastutus – ühenduse õigus). Taanis nimetatud määrust ei kohaldata.

Vastavalt kõnealusele määrusele tunnustavad teised liikmesriigid abielulahustust käsitlevas kohtuasjas tehtud otsust ilma erilise menetluseta. Igaüks, kelle huve kohtuotsus mõjutab, võib siiski taotleda kohtuotsuse tunnustamist või mittetunnustamist käsitlevat otsust. Tunnustamistaotlus esitatakse Soomes lapse elukohajärgsele ringkonnakohtule.

Taanis ja Rootsis tehtud hooldusõigust käsitlevad kohtuotsused, mis pole langetatud eespool nimetatud määruse alusel, viiakse täide vastavalt 1977. aasta Põhjamaade kohtuotsuste seadusele. Eraldi kinnitust kohtuotsuse tunnustamise kohta pole võimalik saada. Jõustamistaotlus esitatakse ringkonnakohtule.

Kõiki teisi välismaal tehtud hooldusõigust käsitlevaid otsuseid tunnustatakse Soomes ilma kinnitamata. Taotluse korral võib Helsingi apellatsioonikohus siiski kinnitada kohtuotsuse Soomes tunnustamist või mittetunnustamist.

Taotlus täitmisele pööratava hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse jõustamiseks esitatakse lapse või taotleja elukohajärgsele või ajutise elukoha järgsele ringkonnakohtule. (Vt täitemenetluse kohta 14. küsimust.)

16. Milline Soome kohus käsitleb teise liikmesriigi kohtu poolt hooldusõiguse osas tehtud otsuse suhtes esitatud apellatsioonkaebust? Milline on sellistel juhtudel menetlus?

Vt vastust 15. küsimusele.  

17. Millise riigi õigust kohaldatakse hooldusõiguse juhtudel, kui laps või vaidluse osapooled ei ela Soomes või kui nad on mõne teise riigi kodanikud?

Lapse hooldusõigust käsitlevates kohtuasjades kohaldatakse Soome õigust.

Täiendav informatsioon

  • Lapse hooldusõigus ja õigus lapsega suhelda (kohtud) suomi
  • Ülalpidamistoetus, lapse hooldusõigus, õigus lapsega suhelda (justiitsministeerium) English - suomi - svenska
  • Perekondade lepitamine (justiitsministeerium) suomi - svenska

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik