Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Eesti

Viimati muudetud: 30-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Eesti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul? 14.
15. Mida ma peaksin tegema, et vanemlikku vastutust käsitlevat otsust, mis on tehtud mõnes teises liikmesriigis, tunnustataks ja täidetaks Eestis? Milline on menetluse kord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Eestis pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Eestis või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja pädevus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanem peab vanema õigusi teostama lapse huvidest lähtuvalt.

Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Eesti seaduse kohaselt tuleneb vanemlik vastutus lapse põlvnemise tuvastamisest. Kui lapse põlvnemine on tuvastatud vaid ühe vanema puhul, lasub vanemlik vastutus temal. Kui põlvnemine on tuvastatud mõlema vanema puhul, lasub neil mõlemal (ühine) vanemlik vastutus.

Vanema võib kohtu otsusega vanema õigustest ilma jätta.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, seatakse eestkoste. Eestkoste võidakse seada ka lapsele, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest (nt vanemad ei täida oma vanema kohustusi).

ÜlesÜles

Lapse üle eestkoste seadmise eesmärk on tagada lapse kasvatamine ja tema isiklike ja varaliste huvide kaitse. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanemate abielu lahutamine või lahus elamine kui selline ei mõjuta kummalgi vanemal lasuvat vanemlikku vastutust. Ka siis, kui nad elavad eraldi, jääb mõlemale vanemale tavaliselt alles täielik vanemlik vastutus.

Eeldatavasti lepivad vanemad kokku, kumma vanema juures laps elama hakkab ning mil viisil kumbki vanem lapse kasvatamises osaleb. Selline kokkulepe võib olla vabas vormis. Vanemate kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel eestkosteasutus või kohus. Kohus võib vanemate kokkuleppe kinnitada või korraldada vanemliku vastutuse küsimusi kohustuslikus korras.

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Nagu eespool nimetatud, võib vanemliku vastutuse küsimuses sõlmida kokkuleppe vabas vormis, st ilma tüüpvormi kasutamata. Vanemad võivad kokkuleppe sõlmida kirjalikult või notariaalselt tõestatud vormis, kuid olenemata vormist ei saa selliseid vanemate kokkuleppeid täitemenetluses täitmisele pöörata. Vaidluse korral vanemate kokkuleppe tingimuste üle võib kohus kokkuleppe sisu läbi vaadata.

Vanemate kokkulepped võib kinnitada eestkosteasutuse määruse või kohtumäärusega. Mõlemad nimetatud dokumendid on õiguslikult siduvad ja täitmisele pööratavad, kuid need võib vaidlustada vastavalt üldisele menetluskorrale.

ÜlesÜles

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Lisaks kohtumenetlusele võib vanemate vaidlusi seoses vanemliku vastutuse teostamisega (näiteks kuidas osaleb lapsest eraldi elav vanem lapse kasvatamises ning kuidas kõnealune vanem lapsega suhtleb) lahendada ka eestkosteasutus (kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakond). Eestkosteasutus võib asja lahendada vastava määrusega. Eestkosteasutus kaasab vaidluse lahendamisse tavaliselt ka lastekaitseametniku.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtunik võib teha otsuseid paljudes lapsega seotud küsimustes, mis ei ole kõik seaduses loetletud. Kohtu pädevusse kuuluvad küsimused, mis on seotud lapse elukohaga, vanemate õigusega lapsega suhelda ja kohustusega maksta elatist ning selle suurus. Kohus võib otsustada ka selle, mil viisil osaleb lapsest eraldi elav vanem lapse kasvatamises.

Eesti perekonnaõiguses ei ole praegu ette nähtud ainueestkoste määramist ühele vanemale, kuid nagu eespool nimetatud, on kohus põhimõtteliselt pädev lahendama vaidlusi kõigis vanemliku vastutuse valdkonda jäävates üksikküsimustes.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ainueestkoste mõiste Eesti õigussüsteemis seni puudub. Nagu vastustes küsimustele nr 2 ja 8 nimetatud, lasub vanematel üldjuhul võrdne vanemlik vastutus sõltumata sellest, kas nad elavad lapsega koos või mitte. Vanemad peaksid kokku leppima lapsega seotud küsimustes, sealhulgas selles, kuidas on mõlemad vanemad kaasatud otsuste tegemisse lapsega seotud küsimustes. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, lahendab kohus vanema nõudel kõik vaidlused küsimustes, mis muidu kuuluvad vanemliku vastutuse kandjate pädevusse.

ÜlesÜles

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Ühise eestkoste mõiste Eesti õiguses praegu puudub. Mõlemal vanemal on võrdsed vanema õigused ja kohustused, mis tulenevad põlvnemise tuvastamisest. Seega eeldatakse, et vanemad teostavad oma vastutust ühiselt. Vanemliku vastutuse teostamise üle tekkinud vaidluste korral võib kohus põhimõtteliselt vanema teatavaid vanemliku vastutuse valdkonda jäävaid õigusi piirata.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Nagu vastuses küsimusele nr 6 nimetatud, võib vanemliku vastutusega seotud vaidluse lahendada eestkosteasutus või kohus. Vaidluse lahendamiseks eestkosteasutuse poolt konkreetsed vorminõuded puuduvad.

Hagi võib esitada kostja elukohajärgsele kohtule (esimese astme kohtule: maakohtule). Avaldaja võib esitada elatisnõude oma elukohajärgsele kohtule. Kui hagejaga koos elavad alaealised, võib hageja elukohajärgsele kohtule esitada ka abielulahutushagi (vanemliku vastutusega seotud asjad võib läbi vaadata koos abielulahutushagiga).

Hagiavaldus ja dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada kirjalikult eesti keeles. Kui menetlusosaline esitab kohtule kirjaliku avalduse, apellatsioonkaebuse või dokumentaalsed tõendid, mis ei ole eestikeelsed, võib kohus nõuda kindlaksmääratud tähtajaks avalduse, apellatsioonkaebuse või dokumentaalsete tõendite tõestatud tõlget. Kui tõlget kindlaksmääratud tähtajaks ei esitata, võib kohus avalduse või dokumendi tähelepanuta jätta. Avaldused, hagiavaldused, apellatsioonkaebused, kassatsioonkaebused, määruskaebused ja kirjalikud vastused tuleb esitada kohtule loetavas masinakirjas formaadis A4.

ÜlesÜles

Hagiavalduses märgitakse kohtu nimi, nii avaldaja ja kostja (abikaasad) kui ka nende laste isikuandmed ning hageja selgelt väljendatud nõue. Lisaks märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud; hageja peab loetlema ning esitama hagiavalduses tema käsutuses olevad tõendid.

Hagiavaldusele peab alla kirjutama hageja või tema esindaja. Esindaja puhul lisatakse sellel volikiri või muu dokument, mis tema volitusi tõendab.

Hagiavaldusele lisatud loetelus nimetatud dokumentaalsed tõendid tuleb hagiavaldusele lisada. Seejärel tuleb esitada kohtule hagiavaldus ja selle lisad koos ühe hagiavalduse ja selle lisade ärakirjaga igale kostjale ja kolmandale isikule.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohtud vaatavad vanemliku vastutusega seotud asjad läbi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele.

Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada hagi tagamise abinõusid. Hagi võib tagada, kui selle tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Abi tagamise abinõud on näiteks kostja elukohast lahkumise keelamine või kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Kohus võib hagi tagada ka kostja vara kaudu (sealhulgas kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine; vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine).

Kohus lahendab hagi tagamise avalduse hiljemalt hagi tagamise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Hagi tagamise kohta tehakse viivitamata määrus. Kohus saadab hagi tagamise määruse täitmiseks kohtutäiturile, registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule.

ÜlesÜles

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Kui kohus leiab, et füüsiline isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid kanda, võib kohus vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi kulude kandmisest ja jätta need riigi kanda.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab apellatsioonimenetlust reguleerivate üldsätete kohaselt edasi kaevata, kui apellant leiab, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel (nt esimese astme kohus on materiaalõiguse või menetlusõiguse normi kohaldanud ebaõigesti).

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul?

Otsuse täitmiseks peab täitmist taotlev isik pöörduma kohtutäituri poole. Täitmise aluseks (täitedokumendiks) võib olla eestkosteasutuse määrus, kohtu poolt kinnitatud vanematevaheline kokkulepe (kompromiss) ja kohtuotsus.

Täitmist korraldavad kohtutäiturid, kelle büroo asub kostja elukoha või vara asukoha järgse maakohtu tööpiirkonnas. Täitemenetlus algatatakse täitmist taotleva isiku avalduse alusel. Avaldusele tuleb lisada täitedokument. Avaldus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

  • Kohtutäituri nimi,
  • Avaldaja ja kostja isikuandmed,
  • Andmed avaldaja esindaja kohta ja
  • Volikiri ja võimalusel andmed kostja vara kohta.

Avalduses tuleb loetleda ka avaldusele lisatud dokumendid.

ÜlesÜles

Kui kostja on täitedokumendi alusel kohustatud lapse välja andma, viib kohtutäitur täitemenetluse läbi eestkoste- või kasvatusasutuse esindaja juuresolekul. Vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada eestkosteasutuse või laste hoolekandeasutuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks kasvatusasutusse.

Elatise võlgnevuse korral saab sissenõude üldises korras pöörata võlgniku varale.

15. Mida ma peaksin tegema, et vanemlikku vastutust käsitlevat otsust, mis on tehtud mõnes teises liikmesriigis, tunnustataks ja täidetaks Eestis? Milline on menetluse kord?

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kord võib eelkõige põhineda mõnel välislepingul, mille osaline Eesti on. Eestis on ülalpidamist ja vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid võimalik tunnustada ja täita järgmiste konventsioonide alusel:

  1. 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
  2. 20. juuni 1956. aasta New Yorgi konventsioon välisriigist ülalpidamise taotlemise kohta;
  3. laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlev Euroopa konventsioon (Luksemburg, 20. juuni 1980).

Dokumendid tuleb saata kõnealuse riigi keskasutuse kaudu Eesti Justiitsministeeriumile. Elatise maksmist käsitleva otsuse tunnustamise avaldusele tuleb lisada:

  • kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu või vahekohtu asukohariigi õiguse kohaselt, ning ametlik kinnitus kohtulahendi jõustumise kohta;
  • dokument, mis kinnitab, et kostjale, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli kohtukutse kas või kordki vastavalt kõnealuse riigi õigusele õigeaegselt kätte toimetatud;
  • dokument, mis tõendab, et selle riigi õiguse kohaselt, kus lahend on tehtud, on lahend täidetav ning kostjale kätte toimetatud;
  • dokumendid lahendi täitmise kohta, kui lahendit on juba täidetud;
  • dokumentide notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde.

Laste üle eestkoste seadmist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise taotluse esitamisel tuleb arvesse võtta laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevas konventsioonis sätestatud tingimusi.

ÜlesÜles

Eesti Justiitsministeerium edastab dokumendid kostja elukoha järgsele maakohtule. Kohus teeb määruse välisriigi kohtu otsuse tunnustamise ja täitmise või selle mittetunnustamise kohta.

Määruse ärakiri ning teave täitemenetluse läbiviimise kohta saadetakse ka avaldajale (nt ülalpidamist käsitlevate asjade puhul tuleb valida kohtutäitur, saata talle avaldus ning teha kohtutäiturile ettemakse).

16. Millisesse kohtusse peab Eestis pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Tunnustamise potentsiaalne vaidlustaja kaasatakse avaldust lahendava kohtu ettepanekul huvitatud isikuna menetlusse. Nagu vastuses küsimusele nr 14 nimetatud, toimub välisriigi kohtuotsuste tunnustamine hagita asju reguleerivate menetlussätete alusel.

Kohtulahendis sätestatakse selle edasikaebamise kord ja tähtaeg. Kaebuse võib esitada lahendi teinud kohtule 10 päeva jooksul alates lahendi teatavakstegemisest. Kui kohtulahend tehti ilma pooli kohtusse kutsumata, hakkab tähtaeg kulgema lahendi kättetoimetamisest.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse menetlemisel, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Eestis või on mõne teise riigi kodanikud?

Eesti rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt reguleerib lapse ja vanemate vahelisi perekonnaõiguslikke suhteid lapse elukohajärgse riigi õigus.

Peresuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni.

Täiendav informatsioon

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Eesti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik