Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 06-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Tšehhi Vabariigis, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Tšehhi Vabariigis pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Tšehhi Vabariigis või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õiguslik termin “vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Mõiste “vanemlik vastutus” on määratletud perekonnaseaduses. See mõiste hõlmab teatud õigusi ja kohustusi:

  1. alaealise lapse hooldamist, sealhulgas eriti lapse tervise ning füüsilise, emotsionaalse, intellektuaalse ja moraalse arengu eest hoolitsemist,
  2. alaealise lapse esindamist,
  3. lapse varade valitsemist.

Vanemliku vastutuse kandmisel on vanemate õigusi ja kohustusi silmas pidades eriti oluline laste huvide kaitsmine, lapse käitumise suunamine ja lapse arengutasemele vastav järelevalve. Vanematel on õigus rakendada mõistlikku distsipliini nii, et see ei riivaks lapse väärikust ning ei ohustaks lapse tervist või tema füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ega moraalset arengut. Vanemad on kohustatud edastama lapsele, kes on võimeline kujundama oma arvamusi ning hindama tema suhtes kasutatava abinõu ulatust, kogu vajaliku teabe ning andma talle võimaluse väljendada vabalt oma arvamust kõigi lapsega seotud olulisi asju käsitlevate otsuste kohta. Vanemad esindavad last kõigis õigustoimingutes, kus laps alaealisuse tõttu ei ole pädev osalema.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus lapse eest lasub üldiselt tema bioloogilistel vanematel. Kui laps on lapsendatud, läheb vastutus üle lapsendajatele. Ei oma tähtsust, kas vanemad on abielus või mitte või kas laps on sündinud abielust või väljaspool abielu. Vanemlik vastutus tekib lapse sünniga. Kui tegemist on lapsendamisest tuleneva suhtega, tekib vanemlik vastutus lapsendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumise hetkest.

ÜlesÜles

Vanemlik vastutus lasub vanematel eeldusel, et nad omavad täielikku teovõimet. Kohus võib aga tunnistada vanemlikku vastutust ka vanema puhul, kes on alaealine, kuid kes on saanud kuusteist, tingimusel et see vanem vastab vanemlikust vastutusest tulenevate õiguste omamiseks ja kohustuste kandmiseks vajalikele eeldustele.

Kui üks vanematest on surnud, teadmata või on teovõimetu, lasub vanemlik vastutus teisel vanemal.

Seaduses ette nähtud tingimustel võib kohus otsustada vanemliku vastutuse teostamise peatada, seda piirata või selle ära võtta.

Kohus võib otsustada vanemliku vastutuse teostamise peatada, kui vanemliku vastutuse teostamist takistavad olulised asjaolud ja kui selle peatamine on lapse huvides.

Kohus võib vanemlikku vastutust piirata, kui vanem ei kanna vanemlikku vastutust nõuetekohaselt ja kui selle piiramine on lapse huvides. Kui vanem oma vanemlikku vastutust kuritarvitab või seda oluliselt ignoreerib, jätab kohus selle vanema vanemlikust vastutusest ilma.

Kui lapse vanemad on surnud, vanemlikust vastutusest ilma jäetud, vanemliku vastutuse teostamine on peatatud või nad ei ole täielikult teovõimelised, et teostada õigustoiminguid, määrab kohus lapsele eestkostja, kes vanema asemel lapse üles kasvatab, teda esindab ja tema varasid valitseb.

Kui vanem sooritab oma lapse suhtes tahtliku kuriteo või kui ta kasutab alla viieteistkümne aastast last kuriteo sooritamiseks, on kuriteost osavõtja või kihutaja, hindab kohus alati, kas see võib olla põhjuseks algatada vanemliku vastutuse äravõtmist käsitlev menetlus.

Eespool nimetatud kohtuotsuste tagajärjel ei vabane vanemad kohustusest last ülal pidada.

ÜlesÜles

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Vanemad esindavad last kõigis õigustoimingutes, kus laps alaealisuse tõttu ei ole pädev osalema. Kumbki vanematest ei või oma last esindada, kui see hõlmab õigustoiminguid asjades, mille puhul vanema ja lapse vahelised või samade vanemate mitme lapse vahelised huvid võivad minna vastuollu. Kui kumbki vanematest ei ole võimeline last esindama, määrab kohus lapsele usaldusisiku, kes esindab last menetlustes või konkreetse õigustoimingu teostamisel. Sellise usaldusisiku määrab tavaliselt laste sotsiaalhoolekandega tegelev asutus.

Kui lapse vanemad on surnud, vanemlikust vastutusest ilma jäetud, nende vanemliku vastutuse teostamine on peatatud või nad ei ole täielikult teovõimelised, et õigustoiminguid teostada, määrab kohus lapsele eestkostja, kes vanema asemel lapse üles kasvatab, teda esindab ja tema varasid valitseb. Eestkostja peaks olema eelkõige isik, keda on soovitanud vanemad. Kui kedagi ei ole soovitatud, määrab kohus eestkostja lapse sugulaste või lapsele või tema perekonnale lähedaste isikute hulgast või muu füüsilise isiku. Kui lapse eestkostjaks ei saa määrata füüsilist isikut, määrab kohus selleks sotsiaalhoolekandeasutuse. Eeskostja vastutab kõnealuse ülesande täitmise eest kohtu ees ning on kohustatud esitama kohtule aruanded eestkoste all oleva lapse ja lapse varade valitsemisega seotud arvepidamise kohta. Eestkostjal ei lasu aga kohustust last ülal pidada. Lisaks sellele ei ole eestkostja vanemliku vastutuse kandja, kuigi eestkostja ja lapse vahelist suhet reguleerivad lapse ja vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevad perekonnaseaduse sätted. Kõik eestkostja poolt lapsega seotud olulistes asjades tehtavad otsused peab kinnitama kohus.

ÜlesÜles

Perekonnaseaduse kohaselt võib vanemliku vastutusega seotud osalised õigused ja kohustused saada mõni teine selleks sobiv isik. Näiteks võib kohus usaldada lapse mõne teise füüsilise isiku hoolde, kui see isik tagab lapse sobiva üleskasvatamise ning on nõus lapse eest hoolitsema. Sel juhul täpsustab kohus kõnealuse isiku õiguste ja kohustuste ulatuse selle lapse suhtes.

Veel üks võimalus on anda laps hooldamiseks mõnda perekonda. Lapse eest hoolitsemisel omab kasuvanem samu õigusi ning täidab samu kohustusi, mis lapse vanem. Kasuvanemal ei lasu aga kohustust last ülal pidada ning ta võib last esindada ning tema asju korraldada vaid tavapärastes asjades.

Asjades, kus lapse varalised õigused võivad olla ohus, määrab kohus lapse varade paremaks kaitsmiseks usaldusisiku. Lisaks sellele tuleb usaldusisik määrata ka juhul, kui kohus on otsustanud vanemlikku vastutust piirata ning juhul, kui see on lapse huvides. Usaldusisikuks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle elustiil tagab selle ülesande korraliku täitmise ning kes on nõus usaldusisikuks saama. Kui füüsilist isikut ei ole võimalik määrata, määrab kohus üldiselt usaldusisikuks laste sotsiaalhoolekandeasutuse.

Kui on olemas tõsised põhjused, miks vanemad ei suuda last üles kasvatada või lapse üleskasvatamist ei suudeta tagada või kui lapse üleskasvatamine on ohus või kui seda kohustust ei täideta, võib kohus paigutada lapse kasvatusasutusse või viivitamatut abi vajavate laste asutusse.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Neil juhtudel eelistatakse alati vanematevahelist kokkulepet. Kokkuleppe puhul tuleb otsustada küsimus, kelle juures laps elama hakkab ning kuidas mõlemad vanemad lapse ülalpidamises osalevad. Kuid selleks, et kokkulepe oleks kehtiv, peab kohus selle kinnitama. Kokkuleppega võib reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega; nimetatud kokkuleppe korral ei nõuta kohtu kinnitust. Kui vanemad vanemliku vastutuse teostamist käsitlevates olulistes asjades kokkuleppele ei jõua, otsustab asja kohus. Kohus võib asja otsustada ka ilma sellekohase taotluseta, kui tegemist on alaealise lapsega, kelle vanemad ei ela koos ning kes ei ole lapse ülalpidamise ja kasvatamise küsimuses kokkuleppele jõudnud. Kui abielu soovitakse lahutada, on lahenduse leidmine küsimusele (kas kokkuleppel või kohtu otsusega), kes hakkab last kasvatama ning kuidas kumbki vanem lapse ülalpidamises osaleb, abielu lahutamise eelduseks.

ÜlesÜles

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui alaealise lapsega seotud vanemate õigusi ja kohustusi lahutusejärgsel perioodil käsitleva kohtuotsuse asemel reguleerib vanemliku vastutuse teostamist selle kohta sõlmitav kokkulepe (eelkõige kes hakkab last kasvatama ning kuidas kumbki vanem lapse ülalpidamises osaleb), peab nimetatud kokkuleppe selleks, et see oleks kehtiv, kinnitama kohus. Kuid lapse vanematega suhtlemise kohta sõlmitav kokkulepe sellist kinnitust ei vaja.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Sellisel juhul on võimalik kasutada lepitaja teenuseid, mida pakuvad kõik kohalikud kohtud. Nende ülesandeks on püüda saavutada poolte rahumeelne kokkulepe; kohtutel on kõnealuses menetluses lepitaja roll.

Lisaks sellele on võimalik kasutada ka abielu-, perekonna- ja isikutevaheliste suhete nõustamisteenuseid, mis hõlmavad kvalifitseeritud psühholoogide ja sotsiaaltöötajate abi. Tšehhi Vabariigis on ka palju ühiskondlikke organisatsioone, kellega on võimalik sel eesmärgil ühendust võtta.

Lisaks sellele võivad vanemad vanemliku vastutuse küsimuses pöörduda ka laste sotsiaalhoolekandeasutuse poole.

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Üldiselt võib kohus võib teha otsuseid järgmistes lapsega seotud asjades:

ÜlesÜles

  1. haridusküsimused,
  2. lapsendamine,
  3. eestkoste ja usaldusisiku määramine,
  4. elatis ja ülalpidamine.

Kohus otsustab enamasti seda, kes hakkab last kasvatama. See küsimus lahendatakse tavaliselt vanemate abielulahutuse käigus. Enamasti jäetakse laps ühe vanema kasvatada. Kohus võtab eelkõige arvesse lapse huvisid lähtudes tema isiksusest, vanemate võimeid last kasvatada ning muid olulisi tegureid. Kui aga mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ning mõlemad soovivad last kasvatada, võib kohus jätta lapse mõlemale vanemale ühiselt või nö korda-mööda kasvatada, kui see on lapse huvides ning tagab lapse vajaduste parema rahuldamise. Samuti on kohtul õigus otsustada, kui suure summa ulatuses peab kumbki vanem lapse ülalpidamises osalema. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta ka vanemate varade suurust, nende võimeid ja võimalusi, lapse õigustatud vajadusi ning summat, mis kumbki vanem isiklikult lapse eest hoolitsemiseks kulutab.

Kui tegemist on alaealisega, võib kohus otsustada ka lapse kasvatamise ja ülalpidamisega seotud küsimusi ilma vastavasisulise avalduseta. Lisaks eespool nimetatud küsimustele võib kohus vastava lahendiga reguleerida ka lapse suhtlemist vanemate (mida võib piirata või keelata, kui see on lapse huvides), vanavanemate ja õdede-vendadega.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on vaid üks osa vanemliku vastutuse hulka kuuluvatest õigustest ja kohustustest. Kui vanem, kes last kasvatama ei hakka, ei ole vanemlikust vastutusest ilma jäetud või kelle vanemlikku vastutust ei ole kuidagi piiratud, on edaspidi õigustatud tegema otsuseid lapsega seotud olulistes asjades.

ÜlesÜles

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Seoses abielulahutusega eristab perekonnaseadus lapse ühist ja nö korda-mööda hooldamist, eeldusel et see on lapse parimates huvides ning tagab lapse vajaduste parema rahuldamise. Sellise otsuse võib teha, kui vanemad suudavad lapse kasvatamise osas suhelda ja koostööd teha.

Ühine hooldamine

Kohus otsustab lapse ühise hooldamise kasuks, kui lapse vanemad elavad koos ja maksavad ühiselt neilt nõutava osa ning kui muud tingimused on täidetud. Igapäevaelus võib ühine hooldamine toimuda kujul, kus üks vanematest tagab lapse kooliga seotud vajadused ning teine lapse sporditegevuseks vajaliku või üks vanematest hoolitseb keeleõpingute eest ning teine õppevälise tegevuse eest. Lisaks jagavad vanemad ühiselt kulud, mis tekivad meditsiinilise abi andmisel ja lapse materiaalsete vajaduste rahuldamisel, nagu toiduvalmistamine, koristamine, riiete hooldus jne.

Korda-mööda hooldamine

Korda-mööda hooldamine tähendab seda, et laps antakse kõigepealt ühe vanema ning seejärel teise vanema hoolde täpselt kindlaksmääratud ajavahemikuks. Samas määrab kohus vanemate õigused ja kohustused kõnealuste ajavahemike ajal. Selline vahetamine vanemate vahel toimub enamasti korra kuus. Lapse korda-mööda hooldamise puhul on eriti kooliskäimist silmas pidades oluline, et vanemad elaksid teineteisele lähedal.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemlikku vastutusega seotud avaldus tuleb esitada lapse elukohajärgsele kohalikule kohtule (Brno’s linnakohus). Kohus võib otsustada ka alaealise hooldamist käsitlevaid asju ilma vastavasisulise avalduseta.

ÜlesÜles

Avaldusele kehtivad vorminõuded ja sellele lisatavad dokumendid sõltuvad konkreetse avalduse liigist. Reeglina tuleb selgelt ära märkida avaldaja isik, laps, kellega vaidlus on seotud, ja kostja. Seejärel tuleb sõnastada nõue, nõude põhjus ning esitada nõuet toetavad tõendid. Avaldusele tuleb lisada kõik asjakohased dokumendid – näiteks sünnitunnistus, abielutunnistus, lapse kohta tehtud varasem kohtuotsus jne. Avaldus tuleb esitada nii mitmes eksemplaris, et kumbki pool saab ühe ning üks jääb kohtule.

Kui avaldus ei vasta ettenähtud vorminõuetele või kui mõni nõutavatest dokumentidest on puudu, nõuab kohus avaldajalt nimetatud puuduste kõrvaldamist.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohus võib algatada alaealise lapse hooldamist käsitleva menetluse ilma vastavasisulise avalduseta, kuid loomulikult on võimalik menetluse algatamiseks ka esitada avaldus.

Enne lõpliku otsuse tegemist võib kohus nõuda kostjalt elatise maksmist või lapse andmist teisele vanemale või kohtu poolt määratud isikule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette erimenetluse juhuks, kui alaealine leiab end olukorras, kus tema eest ei hoolitseta või kui on olemas tõsine oht tema elule või arengule. Sel juhul teeb kohus pädeva laste sotsiaalhoolekandeasutuse ettepanekul esialgse otsuse, mille kohaselt laps antakse kõnealuses otsuses nimetatud isiku hoolde. Sellised esialgsed otsused tuleb esitatud avalduse korral teha viivitamata või hiljemalt 24 tunni jooksul avalduse esitamisest. Esialgne otsus kehtib kolm kuud alates selle jõustumisest; kui menetlus kõnealuses asjas algab enne selle tähtaja lõppu, jääb esialgne otsus kuni menetluse lõppotsuse jõustumiseni jõusse. Tehtud otsus jõustub kohe, mille tulemusena teeb kohus koostööd asjaomaste asutustega, et paigutada alaealine selleks määratud isiku hoolde; kui laps elab teise isiku juures, võetakse ta sealt ära.

ÜlesÜles

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Kohtulõivuseaduse kohaselt vabastatakse eestkoste määramist ja alaealiste hooldamist käsitlevad menetlused kõigist kohtulõivudest. Seepärast ei pea avaldaja maksma vanemlikku vastutust käsitleva avalduse esitamisel ka kohtulõive.

Olukord on erinev aga advokaadi määramisega kaasnevate kulude hüvitamisel. Sel juhul võib kohus teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel otsuse tasuta õigusabi andmise kohta. Tasuta õigusabi antakse, kui seda õigustab isiku olukord, see tähendab, et kui kõnealune isik ei suuda advokaaditasu maksta. Tegelikkuses tähendab see isiku kehva varalist või sotsiaalset olukorda. Varaline või sotsiaalne olukord on kehv, kui see vastab tingimustele, mille alusel tavaliselt kohtulõivudest vabastatakse (töötus, invaliidsushüvitis, vanemapuhkus), kuid alati tuleb arvesse võtta ka kõnealuse kohtuasja konkreetseid asjaolusid.

Lisaks sellele on võimalik taotleda advokatuurilt tasuta õigusabi eeldusel, et on täidetud advokatuuriseaduses sätestatud eeltingimused.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata. Esimese astme kohtuna arutavad vanemliku vastutust käsitlevaid kohtuasju kohalikud kohtud. Seepärast vaadatakse apellatsioonkaebused läbi piirkonnakonnakohtutes (Prahas linnakohtus). Kohtuotsuse peale saab edasi kaevata viieteistkümne päeva jooksul alates kõnealuse kohtuotsuse kirjaliku ärakirja kättesaamisest. Kui otsuse resolutiivosa suhtes on tehtud parandusotsus, algab apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg kõnealuse parandusotsuse jõustumise ajast. Kaebus loetakse õigeaegselt esitatuks ka juhul, kui kaebaja esitab selle pärast viieteistkümnepäevase tähtaja möödumist kohtu poolt antud ebaõigete juhiste järgimise tõttu.

ÜlesÜles

Lisaks tuleb rõhutada, et otsus võib kuuluda ka esialgsele täitmisele, mis tähendab, et seda peab täitma juba siis, kui see ei ole esitatud apellatsioonkaebuse tõttu veel õiguslikult jõustunud.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul?

Tšehhi Vabariigis tuleb vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist taotleda kohtult; otsuse täitmise korda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Sel juhul tuleb taotlus otsuse täitmise kohta esitada alaealise elukohajärgsele kohalikule kohtule. Taotlusele, mis peab sisaldama kogu olulist teavet (kohustatud poole ja õigustatud poole määramist, kohustuse ulatuse ja olemuse määratlust, kõnealuse kohustuse täitmise tähtpäeva ja täitedokumendi kirjeldust), tuleb lisada otsuse (või kohtu poolt kinnitatud alaealise kasvatamise kohta sõlmitud või alaealisega suhtlemist reguleeriva kokkuleppe) ärakiri, sealhulgas kinnitus selle täidetavuse kohta. Enne täitmise kohta otsuse tegemist nõuab kohus poolelt, kes keeldub kohtuotsusele allumast või kohtu poolt kinnitatud ja alaealise kasvatust või tema kohtumisi vanemaga käsitlevast kokkuleppest kinni pidamast, kohtuotsuse või kohtu kinnitatud kokkuleppe järgimist. Kõnealuselt poolelt seda nõudes juhib kohus poole tähelepanu otsuses või kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmatajätmise tagajärgedele. Erandlikel asjaoludel võib kohus aga teha täiteotsuse ilma sellekohase nõudeta, võttes lapse ära. Selles menetluse staadiumis võib kohus nõuda ka asjaomase laste sotsiaalhoolekandeasutuse osalemist. Kui nõue otsusest või kokkuleppest kinni pidada tulemusi ei anna, määrab kohus trahvi poolele, kes vabatahtlikult vanemlikku vastutust käsitlevast kohtuotsusest või kohtu kinnitatud kokkuleppest kinni ei pea; trahvi võib määrata ka korduvalt, kusjuures üksikud trahvid ei tohi ületada 50 000 Tšehhi krooni. Kohus võib nõuda ka lapse äravõtmist poolelt, kelle juures ta otsuse või kokkuleppe kohaselt olema ei peaks, ning anda ta poole hoolde, kellele otsuse või kokkuleppe kohaselt on antud õigus last kasvatada või kellele tuleks laps tagastada või poolele, kellel otsuse või kokkuleppe kohaselt on õigus lapsega suhelda.

ÜlesÜles

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Tšehhi Vabariigis, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord?

Kui seaduses sätestatud erandid välja arvata, jõustuvad vanemlikku vastutust käsitlevad otsused, mis on tehtud mõnes muus riigis, rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduse (International Private and Procedural Law Act) kohaselt Tšehhi Vabariigis tingimusel, et kõnealused otsused on vastavalt välisriigi asjaomase organi kinnitusele jõustunud ning seda on tunnustanud Tšehhi ametiasutused. Kui nimetatud tingimused on täidetud, on menetluse kord sarnane Tšehhi kohtu otsuse täitmisega – vaata vastust eelmisele küsimusele. Kõiki välisriigis tehtud otsuseid tunnustab Tšehhi ametiasutus pärast seda, kui ta on kontrollinud otsuste tunnustamise tingimustele vastamist; seejärel tunnustab ta otsust ilma sellekohast eraldi teatist tegemata, kusjuures kõnealust otsust käsitletakse samamoodi kui Tšehhi ametiasutuse tehtud otsust.

Kõnealust teemat reguleerivaid rahvusvahelisi konventsioone, mis on Tšehhi Vabariigi jaoks siduvad, tuleb järgida ning need on riigi õiguse suhtes ülimuslikud.

16. Millisesse kohtusse peab Tšehhi Vabariigis pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Nagu eespool nimetatud, ei tee Tšehhi ametiasutus välisriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamise otsusega seoses eraldi teatist ning välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisele ei eelne eraldi tunnustamismenetlust. Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses on sätestatud, et välisriigis tehtud otsuseid ei pea tunnustama ega täitma, kui see on vastuolus Tšehhi avaliku korraga. Sel juhul tuleb asjaomasele kohtule esitada vastav taotlus (vaata eespool küsimusi nr 10 ja 14).

ÜlesÜles

17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Tšehhi Vabariigis või on mõne teise riigi kodanikud?

Rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduses on sätestatud, et vanemate ja laste vahelised suhted, sealhulgas kasvatamine ja ülalpidamine, on reguleeritud selle riigi seadusega, mille kodanik laps on. Kui laps elab Tšehhi Vabariigis, võib neid suhteid hinnata Tšehhi seaduse kohaselt, kui see on lapse parimates huvides.

Samuti on kõnealuses seaduses sätestatud, et Tšehhi kohtud on pädevad arutama kõiki alaealiste kasvatamist ja ülalpidamist käsitlevaid asju ning kõiki sellega seotud asju eeldusel, et alaealised on Tšehhi kodanikud (ka juhul, kui nad elavad mõnes välisriigis). Tšehhi konsulaaramet võib võtta välismaal elava vanemliku hoolitsuseta Tšehhi alaealise enda hoolde, omades selleks kohtuga sarnast pädevust, eeldusel et riik, kus laps elab, sellist pädevust tunnustab. Tšehhi Vabariigis elavate välisriigi alaealistega seotud asjades kohaldavad Tšehhi kohtud vaid kõnealuse alaealise isiku ja vara kaitseks vajalikke meetmeid ning teavitavad seejärel neist meetmetest alaealise koduriigi organeid. Kui alaealise koduriigi ametiasutused alaealise olukorda mõistliku aja jooksul ei muuda, teeb seda Tšehhi kohus. Tšehhi Vabariigi territooriumil elava alaealise vanemate abielulahutust käsitleva otsuse korral reguleerib kohus vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes lahutusjärgseks perioodiks tingimusel, et laps jääb samale territooriumile ning lapse koduriik ei rakenda teisi meetmeid.

Kõnealuses asjas tuleb aga märkida, et eespool nimetatud rahvusvahelise era- ja menetlusõiguse seaduse sätteid kohaldatakse ainult tingimusel, et need ei lähe vastuollu ühegi välislepinguga, mis on Tšehhi Vabariigile siduv. 4. märtsil 1999 kirjutas Tšehhi Vabariik alla vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevale Haagi konventsioonile. Konventsiooni kohaselt on lapse isiku või varade kaitseks meetmete kohaldamiseks pädevad lapse alalise elukoha järgse lepinguosalise riigi kohus või haldusasutused. Ainsaks erandiks on artikkel 7 teise lepinguosalise riigi saamise kohta lapse alaliseks elukohaks, mis tähendab, et pädevad on lapse uue alalise elukoha järgse lepinguosalise riigi organid. Pädevuse teostamisel lapse ja tema varade kaitseks kohaldavad lepinguosalise riigi organid oma riigi seadusi. Kui see on lapse isiku ja varade kaitseks vajalik, võivad nad erandkorras kohaldada või arvesse võtta arvesse ka teise riigi seadusi, millega olukord on olulisel määral seotud. Kui lapse alaline elukoht muutub ja selleks saab teine lepinguosaline riik, alluvad lapse esialgse alalise elukoha järgses riigis võetud meetmete kohaldamise tingimused alates elukoha muutumisest uue riigi seadusele. Vanemliku vastutuse tunnustamine või tühistamine (ilma kohtu või haldusorgani sekkumiseta) toimub lapse alalise elukoha järgse riigi seaduse kohaselt. Vanemliku vastutuse tunnustamine või tühistamine vastavalt kokkuleppele või ühepoolsele õigustoimingule (ilma kohtu või haldusorgani sekkumiseta) toimub selle riigi seaduse kohaselt, kus laps kokkuleppe või ühepoolse õigustoimingu jõustumise ajal alaliselt elas. Kui vanemlik vastutus määrati kindlaks vastavalt lapse varasema alalise elukoha järgse riigi seadusele, jääb see lapse alalise elukoha muutumisel jõusse. Lapse alalise elukoha muutumisel määratakse selle isiku vanemlik vastutus, kes varem sellist vastutust ei kandnud, vastavalt lapse uue alalise elukoha järgse riigi seadusele. Vanemliku vastutust teostatakse vastavalt lapse alalise elukoha järgse riigi seadusele. Lapse alalise elukoha muutumisel toimub see vastavalt uue alalise elukoha järgse riigi seadusele.

Lisaks on siduvad ka 2. oktoobri 1973. aasta konventsioon ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlev 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon.

Täiendav informatsioon

Lingid:

Tšehhi Vabariigi kohtud ceština - English

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik – vanemlikku vastutust käsitlev teabeleht

Abielu-, perekonna- ja isikutevaheliste suhete nõustamisteenused ceština

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik