Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Küpros

Viimati muudetud: 18-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Küpros

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigustermin „vanemlik vastutus“ igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Milliseid last käsitlevad otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluskord sellistes asjades? Kas on võimalik kasutada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmisele pööramist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluskord? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Küprosel, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluskord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Küprosel pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtus tehtud vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluskord? 16.
17. Millise riigi õigust vanemliku vastutuse menetlemisel kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Küprosel või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õigustermin „vanemlik vastutus“ igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Lapse eest vastutamine (vanemlik vastutus) tähendab seda vastutust ühiselt kandvate vanemate õigusi ja kohustusi. See hõlmab lapsele nime andmist, tema eest hoolitsemist, tema vara haldamist ning tema esindamist kõikides asjades või õigustoimingutes, mis on seotud lapse või tema varaga.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Kui lapse vanemad on abielus ja elavad koos, lasub vanemlik vastutus reeglina lapse vanematel; kui üks neist sureb või tunnistatakse teadmata äraolijaks ja eeldatavasti surnuks või kui üks neist puudub, lasub vanemlik vastutus ühel vanemal. Vanemlik vastutus lasub ühel vanemal ka juhul, kui üks vanem ei ole mingil põhjusel võimeline vanemlikku vastutust kandma või kui ta ei ole teovõimeline või on piiratud teovõimega. Lapse eestkostjaks on ka alaealine vanem. Lapsendamise korral lasub vanemlik vastutus lapsendajatel. Kui laps sünnib väljaspool abielu ning olukord ei muutu, kannab vanemlikku vastutust lapse ema. Kui isa tunnistab lapse omaks, kannab ka tema vanemlikku vastutust.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Jah. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi vanemlikku vastutust kanda, või kui nad mingil põhjusel vanemlikest õigustest ilma jäetakse, määrab perekonnakohus lapsele vanemlikku vastutust kandva eestkostja. Eestkoste määratakse eelistatavalt mõnele sugulasele. Kohus määrab kindlaks ka eestkostjal lasuva vanemliku vastutuse ulatuse ning selle kandmise tingimused.

ÜlesÜles

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Lahutuse korral või abielu kehtetuks tunnistamise korral ning juhul, kui mõlemad vanemad on elus, lahendab vanemliku vastutuse küsimuse kohus. Vanemliku vastutuse võib anda ühele vanemale, või kui nad lepivad ühtlasi kokku lapse elukohas, siis ka mõlemale vanemale ühiselt. Perekonnakohus võib vanemliku vastutuse vanemate vahel ära jagada või anda selle kolmandale isikule. Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse lapse suhteid oma vanemate ja õdede-vendadega ning kõiki vanemate vahel lapse eestkoste ja tema vara haldamise üle sõlmitud kokkuleppeid, pidades alati silmas lapse huve.

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Selline võimalus puudub.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Seaduse kohaselt on vanemliku vastutuse küsimust võimalik lahendada ainult kohtumenetluse teel. Õigusvolinik tegeleb seaduseelnõu koostamisega, mis käsitleb vahendamise kasutamist perekonnasjades.

7. Milliseid last käsitlevad otsuseid saab kohus teha?

Kui vanemad lähevad kohtusse, võib kohus määrata vanemliku vastutuse ühele vanematest, neile mõlemale, jagada selle vanemate vahel või anda selle osaliselt või täielikult kolmandale isikule. Lahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise korral saab lapse eestkostjaks vanem, kelle juures laps elama hakkab. Eestkoste hõlmab lapse kasvatamist, järelvalvet, koolitamist ja hariduse andmist, elukohta, tema vara haldamist ning lapse esindamist igas last või tema vara käsitlevas asjas või õigustoimingus. Kohus määrab ka elatise, mida teine vanem peab maksma, ning lapse õiguse teise vanemaga suhelda.

ÜlesÜles

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Reeglina peavad vanemad kõiki vanemliku vastutuse teostamisega seotud asju otsustama koos. Kui kohus teeb aga otsuse, et lapse eestkostjaks saab üks vanem (ainueestkoste), on sellel vanemal õigus üksinda teostada tavalisi lapse eestkostega seotud toiminguid, hallata tavapäraselt lapse vara või teha mis tahes kiireloomulisi toiminguid ja võtta vastu lapsele adresseeritud õigusdokumendid. Lisaks selle võib lapse eestkostjaks olev vanem esitada lapse nimel elatisnõude vanema vastu, kes eestkostjaks ei ole. Kui teine vanem on eestkostjaks oleva vanema poolt tehtud toimingu vastu, väites, et tehtud toimingu puhul ei ole tegemist tavalise eestkoste või lapse vara tavapärase haldamisega, samuti ei ole see toiming kiireloomuline või et teine vanem ei ole üldiselt võimeline oma ülesandeid täitma, võib kannatanud vanem taotleda kohtult asja läbivaatamist, väites, et toiming kujutab endast kohustuste rikkumist või vanemlike õiguste kuritarvitamist.

9. Kui kohus määrab lapsele vanemate ühise eestkoste, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui perekonnakohus otsustab, et vanemad on lapse eestkostjaks ühiselt, otsustavad vanemad üheskoos eestkoste teostamise üle selliselt, et see oleks lapse parimates huvides.

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemlikku vastutust käsitlevad asjad kuuluvad perekonnakohtu pädevusse. Esiteks esitatakse perekonnakohtu kantseleisse avaldus, seejärel määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev; hageja advokaat peab tagama selle, et kostja saab hagiavalduse koopia. Kui see tuleb kätte toimetada riigi piires, annab koopia kostjale kätte kohtutäitur. Kui see tuleb kätte toimetada välismaal, kohaldatakse 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni dokumentide kätteandmise kohta välismaal, eeldusel et asjaomane riik on konventsiooniga liitunud.

ÜlesÜles

Kohtuprotsessi käigus esitatakse kirjalikult poolte nõuded ning poolte väidete tõenduseks kuulatakse ära tunnistajad. Kui kostja on kutsutud kohtusse seadust järgides ning õigeaegselt, kuid jätab kohtusse ilmumata, lahendatakse kohtuasi ilma tema kohalolekuta. Enne kohtuistungit koostab alaealise elukoha järgse hoolekandeasutuse ametnik aruande. Olenevalt alaealise küpsusastmest ja sellest, kuivõrd ta asjast aru saab, küsib kohus ka tema arvamust niivõrd, kuivõrd see alaealise huve mõjutab. Pärast kohtuistungit teeb kohus otsuse, mille saab edasi kaevata perekonnaasjadega tegelevasse apellatsioonikohtusse.

11. Milline on menetluskord sellistes asjades? Kas on võimalik kasutada kiirmenetlust?

On asju, mille puhul võib pärast vanemlikku vastutust käsitleva peamise avalduse esitada veel ühepoolseid avaldusi. Seda võib teha viivitamatut lahendamist nõudvate probleemide puhul, näiteks lapsele ajutise elatise taotlemiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. Sellisel juhul võib esitada lapse ajutiseks äravõtmiseks esialgse avalduse.

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, kui seda perekonnakohtult taotletakse.

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Perekonnaasju käsitlevasse apellatsioonikohtusse.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmisele pööramist. Millisesse kohtusse peab sellisel juhul pöörduma ja milline on menetluskord?

Seda võib taotleda perekonnakohtult eeldusel, et asjaomase riigiga on sõlmitud õigusalase koostöö leping.

ÜlesÜles

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva otsuse õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Küprosel, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluskord?

Mõnes teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitleva otsuse registreerimiseks, õiguslikuks tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks võib esitada avalduse perekonnakohtule eeldusel, et Küpros ja teine liikmesriik on sõlminud omavahel asjakohase lepingu. Registreerimise tingimused on sätestatud kõnealuses lepingus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadusele alustatakse menetlust, kui kohus registreerib avalduse, milleks on vandega kinnitatud kohtukutse. Kui vastaspool ei osalenud menetluses, mille käigus otsus tehti, esitatakse esimese asjana ühepoolne avaldus, mis on kinnitatud vandega. Avalduse registreerimisel määratakse kohtuistungi kuupäev, mis ei tohi olla hiljem kui neli nädalat pärast registreerimise kuupäeva.

16. Millisesse kohtusse peab Küprosel pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi kohtus tehtud vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluskord?

Vanemlike õiguste andmist käsitleva otsuse vaidlustamise korral on pädev kohus perekonnakohus.

Pärast punktis 15 kirjeldatud avalduse registreerimist toimetatakse see viivitamatult kostjale; kui õigusi omav isik soovib esitada kirjaliku vastuväite, peab see jõudma kohtusse vähemalt kaks päeva enne kohtuistungi algust.

17. Millise riigi õigust vanemliku vastutuse menetlemisel kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Küprosel või on mõne teise riigi kodanikud?

Selleks et perekonnakohus oleks pädev vanemlikku vastutust käsitlevat asja lahendama, peavad pooled olema Küprosel elanud vähemalt kolm kuud. Kui pädevus on olemas, kohaldatakse Küprose õigust.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Küpros - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 18-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik