Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Belgia

Viimati muudetud: 30-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigustermin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus? 4.
5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? 6.
7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata? 8.
9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab? 9.
10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama? 10.
11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul? 14.
15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Belgias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord? 15.
16. Millisesse kohtusse peab Belgias pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord? 16.
17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Belgias või on mõne teise riigi kodanikud? 17.

 

1. Mida tähendab õigustermin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Peamised vanemlikku vastutust käsitlevad õigusnormid on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 371–387b. Teatavad vanemlikud kohustused (eluaseme tagamine, toetus, järelevalve, hariduse ja koolituse võimaldamine – viimatinimetatud kohustus võib säilida ka lapse täisealiseks saamisel) on sätestatud ka tsiviilseadustiku artikli 203 lõikes 1.

Lapsed on ema ja isa vastutusel kuni täisealiseks (18 aastaseks) saamiseni või iseseisvumiseni. Vanemliku vastutusel on mitu aspekti, eristatakse vastutust lapse isiku eest, vastutust lapse vara hooldamise eest ja teatavaid vanemliku vastutusega kaasnevaid õigusi. Vastutus lapse isiku eest jaguneb kaheks: esiteks eestkoste, mis hõlmab lapsega koos elamist (lapse eest hoolitsemist, tema järelevalvet ja nende haridusalaste otsuste tegemist, mis on seotud lapse viibimisega vanema juures), ja teiseks õigus teha haridusalaseid otsuseid, s.o otsuseid, mis on seotud lapse toetamise, hariduse ja koolitamisega. Lapse vara hooldamisel eristatakse õigust lapse vara valitsemisele ja vara kasutusvaldust. Vanematel võivad olla eriõigused seoses abielu, lapsendamise ja lapse iseseisvumisega.

2. Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus alaealise isiku eest lasub tavaliselt lapse mõlemal vanemal. Olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või mitte ja kas nad on abielus või mitte, lasub neil mõlemal, juhul kui lapse põlvnemine neist on tuvastatud, ühine vanemlik vastutus koos sellest tulenevate õigustega (tsiviilseadustiku paragrahvid 373 ja 374).

ÜlesÜles

Kui põlvnemine isast või emast ei ole tuvastatud või kus üks neist on surnud, teadmata või piiratud teovõimega, lasub vanemlik vastutus ainult teisel vanemal.

Teatavatel juhtudel võib pädev kohtunik määrata vanemliku vastutuse lapse eest ainult ühele vanemale.

3. Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapse elukoha, lapse tervise, hariduse, koolitamise või vaba aja ning usulise või filosoofilise suunitlusega seotud oluliste otsuste suhtes, või kui kokkulepe on vastuolus lapse huvidega, võib kohtunik määrata ühele vanemale vanemliku ainuvastutuse; teisel säilib õigus kindlaksmääratud alustel isiklikult lapsega suhelda, samuti õigus teostada lapse hariduse üle järelevalvet. Kui isa ega ema ei sobi kumbki kandma vanemlikku vastutust, seatakse lapse üle eestkoste (tsiviilseadustiku artikkel 375).

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Teoorias ei ole vanemate lahuselul ega abielu lahutamisel vanemlikule vastutusele mingit mõju (kuid praktikas võib lahuselu muuta ühise vanemliku vastutuse kandmise võimatuks). Seaduses on sätestatud põhimõte, et lapse vanematel lasub ühine vanemlik vastutus (vt punkt 2). Kuid vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 374 võib kohtunik määrata nimetatud artiklis (vt punkt 3) kirjeldatud asjaoludel lapse eest ainuvastutavaks ühe vanema.

ÜlesÜles

Vanemad võivad loomulikult vanemliku vastutuse teostamise praktilistes üksikasjades kokku leppida, kuid alati tuleb lähtuda lapse huvidest.

Kindlaks tuleb määrata kõik praktilised üksikasjad, mis on seotud lapse elukohaga, lapse rahvastikuregistrijärgse elukohaga ning vanemate osalemisega lapse ülalpidamisel, hariduse andmisel ja koolitamisel.

5. Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Pooled ei ole kohustatud kohtusse pöörduma, vaid võivad sõlmida lapse vanemliku vastutuse küsimuses eraõigusliku kokkuleppe. Kui nad soovivad, et seda kokkulepet saaks vajaduse korral täitmisele pöörata, peavad nad esitama kokkuleppe pädevale kohtunikule, kes kontrollib selle kooskõla lapse huvidega.

Olenevalt asjaoludest ja sellest, mis laadi lahuseluga on tegemist, peavad pooled pöörduma kas rahukohtuniku poole, kes reguleerib abikaasade või isikute, kelle kooselu on seadustatud, esialgse lahuseluga seotud kiireloomulisi ja ajutisi abinõusid (tsiviilseadustiku artiklid 223 ja 1479), noorsookohtusse (vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 387a), kus otsustatakse kõik vanemliku vastutusega seotud küsimused, või esimese astme kohtusse ja kohtusse, kus asja menetletakse poolte abielulahutuse raames.

Kui abielu lahutatakse abielu pöördumatu purunemise tõttu (vt lehekülge „Abielulahutus - Belgia”), võivad pooled menetluse mis tahes etapis taotleda kohtunikult lastega seotud esialgsete abinõude kokkuleppe kinnitamist. Kohtunik võib taotluse rahuldamata jätta, kui kokkulepe on vastuolus laste huvidega. Kui kokkulepet ei saavutata või saavutatakse osaline kokkulepe, lahendab küsimuse kiirmenetluskohtunik. Pooled võivad pöörduda ka otse kiirmenetluskohtuniku poole. Pärast abielulahutust lasub vastutus lapse isiku ja lapse vara hooldamise eest mõlemal vanemal või vanemal, kellele on vastutus määratud eelnevate otsustega, mida noorsookohus võib mõlema vanema, ühe vanema või prokuröri taotlusel muuta.

ÜlesÜles

Kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel (vt lehekülge „Abielulahutus - Belgia”), peavad pooled enne abielulahutust kokku leppima, kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus (vanemliku vastutuse teostamine, õigus isiklikule suhtlemisele, lapse vara hooldamine) ning kuidas kumbki vanem osaleb lapse ülalpidamisel, hariduse andmisel ja koolitamisel nii lahutusmenetluse ajal kui ka pärast seda. Prokurör esitab oma arvamuse ja kohtunik võib alaealise lapse huvidega vastuolus olevad kokkulepped tühistada või neid muuta. Kohtunik lahutab abielu ja kinnitab alaealisi lapsi käsitleva kokkuleppe.

6. Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kohtunik, kes juba asja menetleb, võib poolte nõusolekul soovitada perelepitust, sellist soovi võivad avaldada ka pooled ise (kohtuseadustiku artikkel 1734). Lepitaja püüab saavutada osalise või täieliku kokkuleppe. Kohtunik võib perelepituse tulemusel saavutatud kokkuleppe kinnitamisest keelduda üksnes juhul, kui see on vastuolus avaliku korra või lapse huvidega. Kumbki pool võib teha perelepituse kasutamise ettepaneku ka väljaspool kohtumenetlust (kohtuseadustiku artikkel 1730). Tunnustatud lepitaja abil saavutatud kokkuleppe võib samuti eespool nimetatud tingimustel kinnitada.

Ükski asjaolu ei takista pooli pidamast põhjendatud arvamuse saamiseks nõu asjatundjatega (sotsiaaltöötajad, psühholoogid, lastepsühhiaatrid) või taotleda, et kohus määraks eksperdi ning kaasaks kohtumenetlusse. Prokurör võib kohtumenetluse käigus nõuda, et sotsiaalhoolekandeasutus lapse kohta teavet hangiks ning kohtunik võtab lapse seisukohti arvesse (kohtuseadustiku artikkel 931).

ÜlesÜles

7. Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtunik peab tegema otsuse vanemliku vastutuse kohta. Otsus sõltub loomulikult vanemate ja lapse (kui ta on otsustamiseks piisavalt vana) soovidest, olukorrast ja juhtumi asjaoludest. Kui vanemad ei suuda lapse suhtes (elukoht, tervise, hariduse, koolitamise, vaba aja veetmise, usuliste või filosoofiliste suundumustega seotud olulised otsused) kokkuleppele jõuda või kui nende kokkulepe on kohtuniku arvates lapse huvidega vastuolus, võib kohus määrata vanemliku ainuvastutuse ühele vanemale. Lisaks võib kohtunik teha haridusega seotud otsuseid, mida saaks muidu langetada üksnes vanemate nõusolekul. Kohtunik määrab kindlaks korra, mis võimaldab vanemlikust vastutusest ilma jäänud vanemal säilitada lapsega isikliku suhtlemise – isikliku suhtlemise keelamiseks peavad olema väga tõsised põhjused.

Vanemlikust vastutusest ilma jäänud vanemal säilib õigus teostada järelevalvet lapse hariduse üle. Kui see vanem ei saa sellekohast vajalikku teavet teiselt vanemalt või kolmandatelt isikutelt, võib ta pöörduda lapse huvides noorsookohtusse.

Kohtunik määrab alati kindlaks lapse elukoha ja rahvastikuregistrijärgse elukohaga seotud praktilised üksikasjad.

Lisaks võib kohtunik kindlaks määrata lapse ülalpidamisel, hariduse andmisel ja koolitamisel osalemise praktilised üksikasjad.

Pooled võivad kohtunikult taotleda konkreetsete küsimuste lahendamist, näiteks kumma vanema juures laps mingil koolivaheajal viibib, kuidas jagada teatavad kulud ning samuti kooli valik. See on iga juhtumi puhul erinev.

ÜlesÜles

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Asjaolu, et ühele vanemale on määratud vanemlik ainuvastutus, ei anna talle lapsega seotud otsuste langetamisel vaba voli. Lähtuda tuleb konkreetse juhuga seotud kokkulepetest. Lisaks (vt punkt 7) säilib teisel vanemal õigus teostada järelevalvet lapse hariduse üle. Lapse elukohavahetus ilma teist vanemat teavitamata võib mõjutada lapse elamistingimusi, õigust isiklikule suhtlemisele jne. Sellisel juhul võib pool, keda ei teavitatud või kes ei ole lapse elukohavahetusega nõus, pöörduda noorsookohtusse (tsiviilseadustiku artiklid 374 ja 387a) või kui küsimus on kiireloomuline, siis kiirmenetluskohtuniku poole (kohtuseadustiku artikkel 584).

9. Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et vanemlik vastutus (lapse eestkoste, kasvatamisõigus, seaduslik esindusõigus ja õigus lapse vara kasutusvaldusele) lasub neil mõlemal ja et kumbki vanem ei tohi teha üksi otsust, mis piiraks teise vanema õiguste kasutamist. Vanem peab seetõttu saama teise vanema nõusoleku või ta ei tohi tegutseda. Seoses lapse eestkostega teeb see vanem, kelle juures laps hetkel elab, otsuseid lapse päevakava, kommete ja muu taolise suhtes. Kolmandad isikud eeldavad heauskselt, et kumbki vanem tegutseb üksi oma vastutust teostades teise vanema nõusolekul (tsiviilseadustiku artikkel 373).

ÜlesÜles

10. Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

See sõltub konkreetsest juhtumist (vt punkt 5). See võib olla lapse elukohajärgne noorsookohus (tsiviilseadustiku artikkel 387a) või rahukohus (tsiviilseadustiku artiklid 223 ja 1479 ning kohtuseadustiku artikli 594 lõige 19), kes on pädev otsustama ka alaealiste eestkosteasju (kohtuseadustiku artikli 594 lõige 6), abielulahutusega seotud kohtuasja lihtmenetluse korras menetleva esimese astme kohtu esimees (kohtuseadustiku artikkel 1280) või abielulahutust menetlev kohtunik. Olenevalt konkreetsest juhtumist esitatakse avaldus või saadakse kohtukutse. See, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada, oleneb hagi liigist.

11. Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohtunik teeb otsuse poolte avalduste põhjal. Alaealisi, kes on võimelised oma arvamust avaldama, võidakse nendega seotud menetluses nende endi taotlusel või kohtuniku otsusel ära kuulata (kohtuseadustiku artikkel 931). Kohtu esimehelt võib taotleda kiirmenetluse kohaldamist ning tema teeb esialgse lahendi (kohtuseadustiku artikkel 584).

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Kohaldatakse üldiseid eeskirju (vt lehekülge „Menetlusabi - Belgia”).

13. Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel ja pooled on vanemliku vastutuse praktilistes üksikasjades kokkuleppele jõudnud, prokurör oma arvamuse esitanud, kohus kokkuleppe kinnitanud ja abielu lahutanud, ei ole edasikaebamiseks teoreetiliselt alust.

ÜlesÜles

Vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab üldjuhul edasi kaevata ühe kuu jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse tegemisest või väljakuulutamisest (ühe poole avalduse alusel tehtud kohtulahendi edasikaebamine). Kohtuotsuse väljakuulutamist lükatakse mõnikord edasi (näiteks prokuröri taotlusel), et kõnealust tähtaega pikendada.

14. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluskord sellisel juhul?

Kohtunik, kes otsustas, millal laps võib kumbagi vanemat külastada, või kes andis vanemale või kolmandale isikule õiguse isiklikule suhtlemisele, määrab otsuse täitemeetmed, kui hiljem ei ole määratud teist kohtunikku asja menetlema. Kohtunik määrab lapse huvidest lähtudes kindlaks täitemeetmete laadi ja rakendamise üksikasjad ning määrab vajaduse korral isikud, kes on volitatud kohtutäiturit otsuse täitmisele pööramisel saatma. Kohtunik võib määrata perioodilised karistusmaksed, et tagada otsuse täitmine.

Kohtule taotluse esitamise kord oleneb sellest, milline kohtunik on pädev otsust täitmisele pöörama (noorsookohtu kohtuniku või esimese astme kohtu esimehe puhul esitatakse kohturegistrisse esildis või kiri; vastastikusel kokkuleppel toimunud abielulahutuse käigus kokkulepitud tingimuste täitmatajätmise korral esitatakse rahukohtunikule või noorsookohtu kohtunikule võistleva menetluse taotlus; juhul kui see on täiesti möödapääsmatu, esitatakse taotlus kohaldada ex parte menetlust). Tehtud otsus kuulub viivitamata täitmisele. Taotluse esitamine ei ole tasuline.

ÜlesÜles

15. Milline on vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi õigusliku tunnustamise ja täitmise taotlemise kord Belgias, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord?

Vastavalt määrusele nr 2201/2203 (Brüsseli IIa määrus) tunnustatakse 1. märtsist 2005 kõiki liikmesriikides (v.a Taani) tehtud vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtulahendeid teoreetiliselt automaatselt. Kuid kui välja arvata otsused, mis käsitlevad õigust lapsega suhelda ja röövitud lapse tagasitoomist, siis on kohtuotsuse täitmisele pööramise eelduseks välisriigi kohtuotsuse tunnustamise taotluse esitamine esimese astme kohtu esimehele, kes teeb otsuse lihtmenetluse korras.

Kõnealust lihtsustatud menetlust ei kohaldata siiski kohtulahendite suhtes, mis on tehtud enne nimetatud kuupäeva väljaspool lahutusmenetlust. Sellisel juhul on soovitatav järgida kohtulahendite tunnustamise ja täitmisele pööramise üldist korda.

16. Millisesse kohtusse peab Belgias pöörduma, et vaidlustada teise liikmesriigi vanemlikku vastutust käsitleva kohtulahendi tunnustamine? Milline on menetluse kord?

Iga asjast huvitatud isik saab pöörduda esimese astme kohtusse, et taotleda välismaal tehtud kohtulahendi tunnustamata jätmist. Esimese astme kohus saab menetluse peatada, kui kõnealune kohtulahend on edasi kaevatud riigis, kus see on tehtud.

17. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui laps või kohtumenetluse pooled ei ela Belgias või on mõne teise riigi kodanikud?

Belgia kohtud võivad teoreetiliselt kohaldada lapse alalise elukoha riigi järgset õigust.

Juhul kui nimetatud õigus ei võimalda lapse isikut või vara vajalikul määral kaitsta, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on. Juhul kui kõnealuse välisriigi õiguses sätestatud meetmete võtmine on füüsiliselt või juriidiliselt võimatu, kohaldatakse Belgia õigust.

Täiendav informatsioon

Veebisait: www.juridat.be français - Nederlands.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik