Euroopa Komisjon > EGV > Vanemlik vastutus > Austria

Viimati muudetud: 20-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Vanemlik vastutus - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida mõiste „vanemlik vastutus“ praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused? 1.
2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest? 2.
3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik? 3.
4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku? 4.
5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv? 5.
6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua? 6.
7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad? 7.
8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata? 8.
9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse? 9.
10. Millise kohtu poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama? 10.
11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik? 11.
12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi? 12.
13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimlik edasi kaevata? 13.
14. Teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 14.
15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Austrias tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 15.
16. Millise kohtu poole pean ma Austrias pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? 16.
17. Millist õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse üle toimuvas menetluses, kui laps või pooled ei ela Austrias või on erinevate riikide kodanikud? 17.

 

1. Mida mõiste „vanemlik vastutus“ praktikas tähendab? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Austria perekonnaseadus kasutab vanemliku vastutuse määratlemiseks mõistet „Obsorge“ (eestkoste). Seaduse mõistes tähendab „Obsorge“ õigust ja kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, lapse vara valitseda ja esindada last selle ja kõige muuga seotud tehingutes teiste inimestega. Nende kohustuste täitmisel ning õiguste teostamisel peavad vanemad tegutsema ühiselt.

2. Kellel lasub üldreeglina vanemlik vastutus lapse eest?

Abielust sündinud lapse eestkostjateks on automaatselt sünnijärgsed isa ja ema, vallaslapse eestkostjaks on automaatselt sünnijärgne ema. See tuleneb otse seadusest ja ei nõua kohtu otsust.

3. Kas juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi oma lapse eest vanemlikku vastutust kanda, on võimalik nimetada nende asemele muu isik?

Kui vanemad (või muud eestkostjad) kujutavad endast ohtu lapse heaolule, võivad kohtud (osaliselt) neilt eestkosteõiguse ära võtta ja anda selle muule sobivale isikule. See isik tuleb esmajärjekorras leida lapse sugulaste ja, kui see ei õnnestu, siis teiste lapsele lähedaste isikute hulgast. Kui ühtegi teist sobivat isikut ei leita, annavad kohtud eestkosteõiguse noorsookaitseametnikule (Noorsookaitseamet). Kui last ähvardab oht, on noorsookaitseametnik kohustatud võtma sobivaid meetmeid, kuigi hiljem peab ta kohtu poole pöörduma. Eestkosteõiguse andmine noorsookaitseametnikule ei sõltu sellest, kas vanemad olid kasvatamisega seotud probleemide põhjustajaks või kas nad olid nendes süüdi. Selle tegevuse eesmärk on neist kaalutlustest sõltumata lapse huvide kaitsmine.

ÜlesÜles

Eestkosteõiguse üleandmine võib samuti toimuda vanemate ja noorsookaitseametniku vahelise kokkuleppega (sel juhul võivad vanemad oma nõusoleku ühepoolselt tagasi võtta).

Noorsookaitseametnik võib eestkoste teostamisele kaasata teisi inimesi, näiteks panna lapse elama sobivasse kasuperesse või lastekodusse.

4. Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lahutavad või lähevad lahku?

Siin tuleb vahet teha abielust sündinud ja vallaslaste vahel:

1. Abielust sündinud lapse vanemate lahkuminek:

Alates 1. juulist 2001, mil jõustus 2001. aasta lapsi puudutava seaduse muutmise seadus, on vanematel olnud laialdased võimalused pärast lahkuminemist eestkostet ise korraldada. Lahutuse korral jääb põhimõtteliselt ühine eestkosteõigus abielust sündinud alaelise lapse üle kehtima, kuigi kui nad soovivad, et neile jääks täielik ühine eestkosteõigus nagu abielus, peavad vanemad mõistliku aja jooksul kohtule esitama kokkuleppe lapse peamise elukoha kohta. Kui see kokkulepe vastab lapse huvidele, peab kohus selle kinnitama. Kui mõistliku aja jooksul pärast lahutust sellist kokkulepet sõlmitud ei ole või kui see ei ole vastavuses lapse huvidega, peab kohus sõbraliku kokkuleppe mittesaavutamise korral (vajadusel arbitraažimenetlust kasutades) otsustama, millisele vanemale antakse ainueestkosteõigus.

Vanemad võivad aga eelnevalt otsustada, et üks neist saab abielu lõppemise korral lapse ainueestkosteõiguse.

Kui mõlemad vanemad jagavad eestkosteõigust, võib kumbki neist igal ajal paluda ühine eestkosteõigus kehtetuks tunnistada. Sel juhul annavad kohtud ainueestkosteõiguse lapse huvidest lähtudes ühele vanemale.

ÜlesÜles

2. Abieluvälise lapse vanemate lahkuminek:

Vanematel, kellel on ühine laps, võib samuti olla ühine eestkosteõigus. Kui see on vastavuses lapse huvidega, siis annavad kohtud abieluvälise lapse vanematele, kes elavad koos lapsega ja kellel on ühine majapidamine, nende ühise avalduse alusel ühise eestkosteõiguse; kui need vanemad lahku lähevad, kohaldatakse ülal (1) toodud korda eestkosteõiguse kohta vanemate abielu lõppemise korral. Seega on põhimõtteliselt partneritel, kellel on ühine laps, samad võimalused eestkostet korraldada kui abielust sündinud lapse vanematel.

5. Milliseid formaalsusi tuleb järgida vanemliku vastutuse küsimuses vanematevahelise kokkuleppe sõlmimisel, et see kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanematevahelised kokkulepped, mis lahknevad seaduses sätestatud eestkoste korraldusest, peavad saama eestkostekohtu heakskiidu.

6. Millised on kohtu poole pöördumise vältimiseks alternatiivsed vaidluse lahendamise viisid juhuks, kui vanemad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppele ei jõua?

Kohtud peavad alati püüdma aidata jõuda sõbralikule kokkuleppele, vajadusel korral arbitraažimenetlust kasutades.

7. Millise otsuse saab kohus lapse suhtes teha, kui vanemad kohtusse pöörduvad?

Kui vanematel on ühine eestkosteõigus, võib kumbki neist igal ajal paluda ühine eestkosteõigus kehtetuks tunnistada. Sel juhul annavad kohtud ainueestkosteõiguse lapse huvidest lähtudes ühele vanemale. Samas ei saa kohtud seada ühist eestkosteõigust vanemate (või ühe vanema) tahte vastaselt.

ÜlesÜles

Kui üks vanematest ei ela samas majapidamises, kus alaealine laps, on sellel vanemal ja lapsel õigus teineteisega suhelda, seda nimetatakse kohtumisõiguseks. Vanemad peavad ühiselt kindlaks määrama, mil moel kohtumisõigust teostatakse. Kui selles osas kokkuleppele ei jõuta, peab kohus selle õiguse teostamise viisi kindlaks määrama, võttes arvesse lapse vajadusi ja soove ja lapse huve. Vajadusel võib kohus kohtumisi piirata või need hoopis ära keelata.

Elatise nõude esitamise korral peab kohus elatise summa arvutamisel võtma arvesse konkreetse juhtumi tegelikke asjaolusid. Sel juhul on otsustavaks nii lapse mõistlikud vajadused elatise järele kui ka kohustatud vanema võime neid maksta.

8. Kui kohus otsustab, et lapse eestkosteõigus jääb ühele vanematest, kas see tähendab, et see vanem saab kõiki last puudutavaid küsimusi otsustada ilma teise vanemaga eelnevalt konsulteerimata?

Lapse sünnipärastel vanematel, kellel ei ole eestkosteõigust, on teatud õigused lapsega suhtlemiseks. See seondub näiteks kohtumisõigusega (vaata vastus 7). Vanemal, kellel ei ole eestkosteõigust, on õigus saada teiselt vanemalt teavet oluliste asjaolude kohta, et nad saaksid oma last üles kasvamas näha. Nende oluliste asjaolude hulka kuuluvad haigused, osavõtt lapse õppeedukusest, kutsehariduse edukast läbimisest, samuti välismaal toimuvatest keelelaagritest ja muudest pikemaajalistest kodust eemalviibimistest. Kodu vahetamine – ükskõik kas riigi piires või välismaale kolimisel – on samuti võimalik ilma selle vanema nõusolekuta, kellel eestkosteõigust ei ole, tingimusel et seda vanemat teavitatakse. Sellest tuleb teavitada niimoodi, et vanemal, kellel ei ole eestkosteõigust, oleks aega selle plaani kohta arvamust avaldada. Kohus võtab neid arvamusi arvesse, kui nendes väljenduvad soovid aitavad paremini lapse huve kaitsta. Kui vanem, kellel on eestkosteõigus, püsivalt ei täida kohustust taluda ja toetada kohtumisõigust või kohustust anda teavet, võib kohus avalduse alusel (või kui lapse heaolu ähvardab oht), teha vastavaid korraldusi. Teiselt poolt võib kohus samuti piirata kohtumisõigust ja õigust saada teavet või need mõlemad õigused ära võtta, kui lapse heaolu võib nende õiguste olemasolust ohutu sattuda.

ÜlesÜles

9. Mida tähendab praktikas see, kui kohus otsustab, et vanemad saavad lapse ühise eestkosteõiguse?

Esmalt peab kordama, et kohtud ei saa ühist eestkosteõigust anda vanemate (või eraldi ühe vanema) soovi vastaselt. See nõuab alati vanemate nõusolekut. Kui seda ei saada, peab kohus, arvestades lapse huve, andma eestkosteõiguse ühele vanematest eraldi.

Sisesuhetes tähendab eestkoste hooldamist, kasvatamist ja vara valitsemist ning välissuhetes seadusjärgse esinduse õigust.

Sisesuhetes teostavad eestkosteõiguse saanud paarid seda ühiselt. Last puudutavas olulises küsimuses tekkiva erimeelsuse korral võib kumbki vanem pöörduda kohtu poole, kes peab tegema vajaliku otsustuse.

Välissuhetes on põhimõtteliselt kummalgi vanemal õigus üksi lapse esindajana tegutseda (nt passi saamine, kooli registreerimine), st et kumbki vanem võib lapse esindajana esitada kehtivaid dokumente teise soovide vastaselt. Siiski, kui üheaegselt esitatakse kaks vastuolulist dokumenti, ei ole kumbki kehtiv. Mõnes küsimuses eeldab esindamine siiski mõlema vanema nõusolekut. Sinna hulka kuuluvad näiteks lapse ees- ja perekonnanime muutmine, kolmanda isiku hooldamisele andmine, kodakondsuse taotlemine ja sellest loobumine jne.

Eriti olulistes rahalistes küsimustes võidakse nõuda ka kohtu nõusolekut.

10. Millise kohtu poole pean ma vanemlikku vastutust puudutava nõudega pöörduma? Milliseid formaalsusi tuleb järgida ja millised dokumendid pean ma oma avaldusele lisama?

Avaldus eestkosteõiguse üleandmiseks tuleb esitada selle piirkonna kohtule, kus alaealine peamiselt elab; kui alaealise peamine elukoht ei ole Austrias, siis sinna, kus ta Austrias olles elab. Kui ta ei ela Austrias, on pädev see kohus, kelle ruumilise pädevuse alasse jääb seadusliku esindaja tavaline elukoht. Kui tema tavaline elukoht ei ole aga Austrias, on pädevus kohtul, kelle ruumilise pädevuse alasse jääb ühe vanema peamine elukoht, ning muudel juhtudel Viini keskpiirkonna kohus.

ÜlesÜles

Avaldus esitatakse hagita menetluses, mingeid erilisi formaalsusi järgida ei tule. Kuigi avaldusega koos ei ole mingite dokumentide esitamine kohustuslik, on soovitatav esitada dokumendid, mis avaldust toetavad.

11. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse? Kas kiirmenetlus on võimalik?

Eestkoste määratakse hagita menetluses. Ka hagita menetluses on võimalik ajutine õiguskaitse.

12. Kas ma võin saada menetluskulude katteks menetlusabi?

Menetlusabi on seda liiki asjades võimalik vastavalt tavalistele reeglitele (vt „Menetlusabi - Austria“).

13. Kas vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse peale on võimlik edasi kaevata?

Esimese astme kohtu otsuse peale vanemliku eestkoste määramise kohta saab edasi kaevata. Apellatsioonkaebus adresseeritakse liidumaa kohtule, mis on pädeva esimese astme kohtu jaoks teise astme kohtuks. Apellatsioonikohtu otsuse peale on õiguslikes küsimustes lubatud Ülemkohtule edasi kaevata ainult juhul, kui otsus sõltub õigusliku küsimuse lahendusest, mis on kaalukas õiguskorra ühtsuse, õiguskindluse või õiguse arengu seisukohast, näiteks kui apellatsioonikohus võtab seisukoha, mis ei ühti Ülemkohtu varasema praktikaga, või kui sellist praktikat ei ole või kui see on ebaühtlane.

14. Teatavatel juhtudel võib olla vaja vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmiseks pöörduda kohtu või muu ametivõimu poole. Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Eestkosteasjades tehtud kohtuotsused pööratakse sobivate sunnimeetmete kasutamisega täitmisele hagita menetluses vastavalt hagita menetluse seaduse §-le 19.

ÜlesÜles

15. Mida ma pean tegema, et teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsust Austrias tunnustataks ja täidetaks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Eestkosteasjades tehtud otsuseid, mis puudutavad abikaasade ühiseid lapsi lahutuse, ilma abielusidemete lõppemiseta lahkumineku või abielu kehtetuks tunnistamise menetluse korral, tunnustatakse nõuetekohaselt ja täidetakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, välja arvatud Taani, täiel määral vastavalt nõukogu 29.mai 2000.aasta määrusele nr (EÜ) 1347/2000 abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (edaspidi: Brüsseli II määrus).

Täitmisele pööramine sõltub kohtu otsusest selle kohta, et välisriigi kohtuotsus on Austrias täidetav. Otsuse, et eestkosteasjas tehtud välisriigi kohtuotsus on Austrias täidetav, saamiseks tuleb esitada taotlus ringkonnakohtule, mille tööpiirkonnas taotluse vastaspool või laps tavaliselt elab. Kui kumbki neist ei ela tavaliselt Austrias, määratakse pädev ringkonnakohus täitmisele pööramise koha järgi. Taotlusele täidetavuse otsuse saamiseks peab lisama päritoluriigi kohtu poolt antud ametliku kinnituskirja ning otsuse koopia. Juhul kui otsus on tehtud tagaselja, tuleb esitada lisadokumente (vt Brüsseli II määruse artikli 32 lõige 2).

Otsese (mitte)tunnustamise menetluse korral on võimalik ka § 109 lõikes 2 JN nimetatud kohtualluvus. Pädevaks kohtuks on sel juhul kohus, kelle tööpiirkonnas on seadusliku esindaja tavaline elukoht või kui ta ei ela tavaliselt Austrias ja asjaga on seotud alaealine, siis kohus,

mille tööpiirkonnas on ühe vanema elukoht, ning muudel juhtudel Kesk-Viini ringkonnakohus.

16. Millise kohtu poole pean ma Austrias pöörduma teises liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks? Millist menetlust neis asjades kohaldatakse?

Vt vastus 15.

17. Millist õigust kohaldatakse vanemliku vastutuse üle toimuvas menetluses, kui laps või pooled ei ela Austrias või on erinevate riikide kodanikud?

Põhimõtteliselt määratakse eestkoste lapse staatuse järgi (elukohamaa õigus). Lõpliku õiguse osas peab arvesse võtma edasi- või tagasisuunamist. Kui aga alaealine elab tavaliselt Austrias, võib kohus, kui seda taotletakse, võtta eestkoste küsimuses vajalikke meetmeid vastavalt Austria õigusele, isegi kui vanemad ei ela Austrias ja ükski asjaosalistest ei ole Austria kodanik. Ent ka sel juhul peaks ikkagi tunnustama lapse elukohaõigusega seotud pädevust.

« Vanemlik vastutus - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik