Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Hispaania

Viimati muudetud: 14-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Hispaania

Sissejuhatus

Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud (jueces ja magistrados) kuuluvad samasse kohtunikkonda.

Ilma et see piiraks eespool öeldut, käsitlevad eri liiki kohtuasju siiski erinevad kohtud.

Kohtusüsteemi kuuluvad järgmised kohtud:

  • Tsiviilkohtud PDF File (PDF File 76 KB), mis arutavad ka kaubandus- ja perekonnaõiguse asju.
  • Kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju.
  • Halduskohtud, mis lahendavad vaidlusi, mille osalised on avalik-õiguslikud asutused.
  • Sotsiaalasjade kohtud PDF File (PDF File 80 KB), mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 

1. Millised kohtud arutavad tsiviilasju?

2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi (Ley de Enjuiciamiento Civil) alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid (kuni 90 eurot) rahukohtus (Juzgados de Paz), kuhu kuuluvad kohtukaasistujad. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus (Juzgado de Primera Instancia), mida juhib elukutseline kohtunik (magistrado). Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse (provintsi) kohtusse (Audiencia Provincial), kollegiaalsesse organisse, kuhu kuulub kolm kohtunikku (magistrados), teatavatel juhtudel võib edasi kaevata ülemkohtu tsiviilosakonnale (Sala de lo Civil del Tribunal Supremo) ning mõnes autonoomses piirkonnas teatavatel tingimustel kõrgema astme kohtute (Tribunales Superiores de Justicia) tsiviil- või kriminaalosakonnale (Salas de lo Civil y Penal).

2. Missuguste kohtute alluvusse kuuluvad sotsiaalküsimused?

Sotsiaalasjade kohtud (Juzgados de lo Social) lahendavad tavaliselt esimese kohtuastmena töövaidlusi ning sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. Nende kohtute otsuste peale ei saa edasi kaevata väikese summaga nõuete puhul (alla 1803 euro suurused nõuded), muude asjade puhul võib edasikaebuse (recurso extraordinario de suplicación) esitada autonoomsete piirkondade kõrgema astme kohtu (Tribunales Superiores de Justicia) sotsiaalosakonda (Salas de lo Social). Nimetatud sotsiaalosakonnad lahendavad esimese kohtuastmena kollektiivlepingutest tulenevaid vaidlusi, mille mõju ulatub autonoomsesse piirkonda kuuluvast provintsist kaugemale, nendel juhtudel tehtavate otsuste peale võib esitada kassatsioonkaebuse. Riikliku kohtu (Audiencia Nacional) sotsiaalosakond lahendab kollektiivlepingutest tulenevaid vaidlusi, mille mõju ulatub autonoomsest piirkonnast kaugemale. Ülemkohtu (Tribunal Supremo) sotsiaalosakond lahendab kassatsioonkaebusi riikliku kohtu ja kõrgema astme kohtute sotsiaalosakondade poolt tehtud otsuste peale ning ka kaebusi, mis põhinevad õigusemõistmise ühetaolisuse nõudel (recurso para unificación de doctrina) ja on esitatud seoses kõrgema astme kohtute tehtud otsustega edasikaebuste peale.

ÜlesÜles

3. Kes töötavad kohtutes?

Kohtutes töötavad kohtunikud (jueces, magistrados).

Kohtusekretärid (secretarios judiciales), kes moodustavad organi, kuhu valitakse konkursi korras tööle õigusteaduskonna lõpetanud (Licenciados en Derecho), tegelevad kohtulike toimingutega, abistavad kohtunikke, vastutades kohtumenetluse käigu eest, korraldades kohtudokumentide koostamist, lisaks vastutavad nad kohtuotsuste täideviimise eest ja neile allub otseselt kohtukantselei personal.

Kohtukirjutajad (oficiales), -abid (auxiliares) ja -täiturid (agentes) on kutselised ametnikud, kes töötavad kohtutes. Esimesed valmistavad ette kohtuasju, teised abistavad kohtuprotsessi toimumisel. Täiturid peavad kohtuistungitel korda ülal, teostavad arestimisi, vara äravõtmisi ja viivad ellu muid sunnivahendeid, toimetavad kätte kohtuteatiseid ja toimivad kohtuteenistujate võimu omava kohtupolitseina.

4. Kas riiklik süüdistaja sekkub tsiviilkohtuasjadesse?

Jah, perekonnaseisu puudutavates perekonnaõigusasjades, alaealisi või piiratud teovõimega isikuid puudutavates kohtuasjades, maksejõuetust ja põhiõigusi puudutavates kohtuasjades.

5. Milliseid tsiviilprotsesse on olemas?

Suuline menetlus, tavaline menetlus, täitemenetlused, maksejõuetusmenetlused ning erimenetlused seoses õigusvõimelisuse, sugulussuhete, abielu ja alaealiste, kohtuliku vara jagamise, maksekorralduse ja võla sissenõudmisega seotud menetlused.

6. Kuidas kulgeb tsiviilprotsess?

Kohtuprotsess algatatakse alati kirjaliku hagiavaldusega, suuliste menetluste korral (nõuded summas, mis ei ületa 3006 eurot ja üüriküsimustega seotud menetlused või summaarsed ehk lihtsustatud erimenetlused) toimub kohtulik arutelu suulises vormis pärast seda, kui dokumendid on esitatud, vormilised küsimused lahendatud, tõendid esitatud ja läbi vaadatud ning menetlusosalised on esitanud oma selgitused. Tavalise menetluse korral vastatakse hagiavaldusele kirjalikult. Seejärel arutatakse kohtuasja suuliselt ettevalmistaval istungil, kus lahendatakse menetluslikud küsimused, esitatakse ja võetakse uurimiseks vastu tõendid ning määratakse kohtuistungi kuupäev; kohtuistungil uuritakse vastuvõetud tõendeid ning pooled esitavad oma järeldused.

Vt teavet teemal „Kohtumenetluse algatamine – Hispaania

7. Kas tsiviilprotsessidel tehtud otsuseid saab alati edasi kaevata?

Otsuseid saab reeglina vaidlustada kõrgemal kohtuastmel, kuigi mõnedel juhtudel on lisaks võimalik kassatsioonkaebus ülemkohtule (Tribunal Supremo) ja erikaebus seoses protseduurireeglite rikkumisega. Teatavatel tingimustel võib edasi kaevata teatud autonoomsete piirkondade kõrgemate kohtute (Tribunales Superiores de Justicia) tsiviil- ja kriminaalosakondadele.

Vt teavet teemal „Kohtuorganite pädevus – Hispaania

8. Kas sotsiaalasjades tehtud otsuseid saab alati edasi kaevata?

Jah, välja arvatud väikese summaga nõudeid puudutavad otsused (nõuded, mille summa ei ületa 1803 eurot).

Vt „Millised kohtuorganid tegelevad sotsiaalasjadega”?

9. Millal võib edasi kaevata konstitutsioonikohtusse?

Edasikaebuse võib esitada juhul, kui soovitakse kaitsta põhiõigusi, mida võidi kohtuotsusega rikkuda.

Täiendav teavePDF File (PDF File 92 KB)

Kasulikud viited

  • Kohtuvõimu üldnõukogu (Hispaania) español
  • Justiitsministeerium (Hispaania) español 

« Õiguskorraldus - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik