Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Holland

Viimati muudetud: 19-03-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Holland

Kodanike vahelisi vaidlusi reguleerib eraõigus. Vaidlusi võib lahendada kohtus või kohtuväliselt vaidluste alternatiivse lahendamise korras. Järgnev on eraõigust kohaldavate kohtute (tsiviilkohtukorralduse) kirjeldus.

Tsiviilkohtukorralduse skeem

Kolmas kohtuaste

Hoge Raad

Teine kohtuaste (apellatsioonikohus)

Vaidluste lahendamine

Esimene kohtuaste (esimese astme kohus)

Kohus

Ringkonnakolleegium

Tsiviilkolleegium

Kohtud

Madalmaades on 19 kohut. Iga kohtu tööpiirkonnaks on riigi üks osa. Kohtu tööpiirkondi nimetatakse arrondissement (ringkondadeks). Igal kohtul on peaasukoht ja mitu haruosakonda. Umbes 60 omavalitsusüksuses on kohtuhooned, tihtipeale toimuvad ringkonnakohtu istungid just seal.

ÜlesÜles

Kohus (ametlik nimetus arrondissementsrechtbank või ringkonnakohus) arutab tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju. Kohtute suurus on väga erinev. Kõige väiksemates on umbes 150 ja suuremates rohkem kui 900 töötajat. Kohtu tööd ja asjaajamist juhib kohtu esimees.

Kolleegiumid

Iga kohus jaguneb neljaks kolleegiumiks: ringkonna-, tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumiks.

Ringkonnakolleegium arutab järgmisi asju:

  • rahalised nõuded kuni 5000 eurot;
  • eluruumide ja äripindade üürivaidlused;
  • palganõuded, töölepingu ülesütlemine ning muud töövaidlused;
  • rent;
  • teovõimetu täisealise eestkoste ning vara haldamine;
  • väljaspool abielu sündinud laste hooldusõiguse määramine.

Selle kolleegiumi kohtunikke nimetatakse ringkonnakohtunikeks. Nad peavad kohtuistungeid ja langetavad kohtuotsuseid üksi. Niisiis arutab ringkonnakohtunik asja täiesti iseseisvalt. Seepärast omavad ringkonnakohtunikud alati suurt kogemust eraõiguse valdkonnas, olles varem töötanud kohtusüsteemi mõnel teisel ametikohal või vandeadvokaadina.

Kõiki teisi eraõiguslikke vaidlusi arutatakse tsiviilkolleegiumis. Peamiselt arutatakse seal järgmisi asju:

  • rahalised nõuded üle 5000 euro;
  • pankrotid;
  • pärandivaidlused ;
  • sundvõõrandamine;
  • perekonnaõiguslikud vaidlused, nagu:
  • lahutamine;
  • alimentide määramine;
  • alaealiste eestkoste ja suhtlusõiguse seadmine;
  • abieluvaralepingu muutmine ja
  • adopteerimine.

Kokkuvõte ülejäänud osa ei puuduta kriminaal- ja halduskolleegiume.

Kohtukoosseisud ehk kojad

Kolleegium jaguneb erinevateks väiksemateks kohtukoosseisudeks, mida nimetatakse kamers (kojad). Tegemist on enam-vähem kindlaksmääratud kolmeliikmelise kohtukoosseisuga, kes ühiselt arutab vaidlusi kohtu esimehe asetäitja juhtimisel. Kojad tegelevad peamiselt ühte või mitut liiki asjadega. Näiteks tsiviilkohtukolleegiumis on koda, mis tegeleb ainult perekonnaõiguslike vaidlustega (perekonnaõiguse koda). Teised kojad tegelevad rahaliste nõuetega, ehitus-, kindlustus- või sundvõõrandamisõigusega.

Üks tsiviilkolleegiumi lüli tegeleb kiireloomuliste taotlustega: selleks on kohtunik, kes annab hagi tagamise või esialgse õiguskaitse määrusi. See kohtunik teeb otsuse kahe nädala jooksul. Esitada võib äri- või perekonnaõiguslikke vaidlusi. Mõnikord esitatakse hagi tagamise taotlus edasi kulgeva menetluse algusfaasis.

ÜlesÜles

Õigusemõistmine ühe või enama kohtuniku osalusel

Kohtuasju arutab üks kohtunik ainuisikuliselt või kolmeliikmeline kohtukoosseis ehk koda. Ringkonnakolleegiumis ilmuvad menetlusosalised kohtuistungile, kus asja vaatab läbi üks kohtunik, ning kohtuotsuse kuulutamisele. Seda tuntakse kui enkelvoudig’it, s.t õigust mõistab üks kohtunik. Tsiviilkolleegiumis teeb kohtunik otsuse ainuisikuliselt suhteliselt lihtsates asjades. Keerulist asja menetletakse meervoudig, teiste sõnadega arutab seda kolmest kohtunikust koosnev koda.

Kõrgema astme kohtud

Igaüks kes kaebab edasi esimese astme kohtu otsuse, peab pöörduma teise astme kohtusse (apellatsioonikohtusse). Madalmaades on viis apellatsioonikohut. Need on Amsterdami, Haagi, Arnhemi, Leeuwardeni ja Den Boschi apellatsioonikohtud. Nende kohtualluvust tuntakse nime all ressort. Apellatsioonikohus tegeleb tsiviilasjades esimese astme kohtu otsuste apellatsioonikaebustega.

Apellatsioonikohtute kohtunikud töötavad erinevates kolleegiumides, nii nagu ka alama astme kohtud. Näiteks on igas apellatsioonikohtus tsiviil-, kriminaal- ja maksukolleegium. Apellatsioonikohtu kolleegiumi võib omakorda jagada ‘kodadeks’, mis koosnevad kolmest liikmest ning arutavad kohtuasja ühiselt.

Hoge Raad

Hollandi kõrgeimat kohut nimetatakse Hoge Raad der Nederlanden, või lühidalt Hoge Raad. Hoge Raad’i ülesanne on kassatsioonkaebuste lahendamine, kohtuotsuste tühistamine. Kunagi ei ole Hoge Raad’i ülesanne faktide tuvastamine kohtuvaidluses. Selle asemel kontrollib kohus madalama astme kohtuniku tuvastatud faktide alusel, kas teised kohtunikud kohaldasid õigust õieti või mitte. Hoge Raad ei koosne kolleegiumidest, vaid kodadest. Nii on olemas koda, mis tegeleb tsiviilasjadega. Hoge Raad’i kohtuotsuseid teevad kolm kohtunikku. Erilistel juhtudel vaatab Hoge Raad’i äranägemisel asja läbi viis kohtunikku.

Edasikaebamine

Põhimõtteliselt on poolel õigus õiglasele kohtumenetlusele kolmes kohtuastmes. Esimese astme kohtus arutatakse asja olenevalt selle sisust ringkonna- või tsiviilkolleegiumis. Apellatsioonikaebuse saab esitada teise astme kohtusse. Seejärel saab kassatsiooni korras edasi kaevata Hoge Raad’i kohtusse.

Igas asjas ei saa edasi kaevata, näiteks vähem kui 1750 euro suuruse varalise nõude puhul. Siiski on alati võimalik esitada kassatsioonkaebus Hoge Raad’i, kui üks menetlusosaline leiab, et kohtuotsus ei ole motiveeritud.

Kassatsiooni korras vaidlustamine

Kui pärast menetlust teise astme kohtus soovib üks pool esitada asja Hoge Raad’i, siis ei nimetata seda apellatsioonikaebuseks, vaid ‘kassatsiooni korras vaidlustamiseks’. Hoge Raad on Madalmaade kõrgeim kohtuasutus. Seepärast ei saa pärast Hoge Raad’i kohtuotsust sama asjaga pöörduda ühtegi teise kohtusse. Kui Hoge Raad leiab, et madalama astme kohus on teinud vale otsuse, võib ta loomulikult saata asja madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Uue otsuse kohta saab taas esitada kassatsioonkaebuse Hoge Raad’i kohtusse.

ÜlesÜles

Faktide hindamine

Esimese astme kohtuid ja apellatsioonikohtuid tuntakse kui feitenrechters’eid – fakte hindavaid kohtuid. See tähendab, et need kohtuasutused uurivad asjas kõiki fakte. Selline uurimine tähendab, et kohtunikud tuvastavad vaidluse asjaolud. Näiteks kui üks pool väidab, et osteti vigastatud pidurite ja roolirattaga auto, võib kohtunik kaasata tunnistaja, kes võib anda rohkem teavet auto seisundi kohta. Niisiis tegelevad nimetatud kohtud faktide kogumisega. Nii palju kui see on võimalik, püüavad nad tuvastada, mis täpselt on toimunud. Kohtuotsus tehakse nende faktide alusel.

Õiguse ebaõige kohaldamine

Hoge Raad ei hinda asja fakte. Tema ülesanne on kindlaks teha, kas madalama astme kohtute kohtunikud – fakte hindavad kohtunikud on teinud oma töö korralikult. Teiste sõnadega tagab Hoge Raad, et madalama astme kohtud on õigust kohaldanud õieti.

See ülesanne tähendab, et pool ei saa Hoge Raad’ilt nõuda faktide edasist uurimist . Kui pool ei nõustu kõrgeima fakte hindava kohtuniku otsusega, võib selle vaidlustada Hoge Raad’is, kuid väita saab ainult, et madalama astme kohus tõlgendas eraõigust valesti ning tegi seepärast ebaõige otsuse. Sellist juhtumit nimetatakse õiguse ebaõigeks kohaldamiseks.

Esindamine esimese ja teise astme kohtus ning Hoge Raad’is

Ringkonnakolleegiumis saavad kodanikud, menetlusosalised, isiklikult osaleda oma kohtuasjas. Kohtukutse edastab vastaspoolele siiski alati kohtu teenistuja. Perekonnaõiguslikes asjades piisab sageli kirjalikust avaldusest kohtunikule.

Teistes kohtutes ei saa pooled ennast tsiviilasjades ise esindada. Nad peavad asja kohtusse esitamiseks nimetama õigusnõustaja (kes tavaliselt on advokaat).

Kohtuotsused, kohtu korraldused ja kohtumäärused

Ringkonnakohtuosakonna või esimese astme kohtu otsuseid nimetatakse vonnissen, teise astme kohtu või Hoge Raad’i kohtuotsuseid nimetatakse arresten. Perekonnaõiguslikes asjades on kohtulahenditeks sageli kohtu korraldused või kohtumäärused beschikkingen.

Kohtunike sõltumatus

Üldiselt kehtib, et kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. See tähendab, et teda ei saa ametist vabastada enne pensionile minekut 70 aasta vanuses, vaatamata sellele, kui hästi või halvasti ta töötab. Tema tegevuse kohtunikuna saab peatada või ta saab ametist vabastada, kui tema käitumine on vastuolus kohtuniku tegevust reguleerivate seadustega. Sellistel juhtumitel otsustab tegevuse peatamise või ametist vabastamise Hoge Raad ehk kõrgeim kohus.

ÜlesÜles

Kohtunikud peavad oma otsustes olema sõltumatud. Kehtib ka põhimõte, et ühe kohtuniku otsust saab muuta ainult teise kohtuniku otsusega.

Justiitsminister või muu täidesaatva võimu esindaja ei saa ühelgi põhjusel vabastada kohtunikku ametist ega mõjutada kohtuotsuse või seda muutva otsuse sisu. Sellega tagatakse kohtunike sõltumatus nende tegevuses.

Õigusemõistmise nõukogu

Õigusemõistmise nõukogu (Raad voor de Rechtspraak) on keskvalitsuse asutus, millel on võimkond õigusemõistmise valdkonnas. Nõukogu on kohtusüsteemi osa ega vastuta ühegi muu riigivõimu asutuse ees. Tema peaülesanne on edendada kohtute ülesannete nõuetekohast täitmist. Nõukogu ise ei täida õigusemõistmise ülesandeid.

Raha õigusemõistmiseks eraldatakse igal aastal seaduse alusel. Nõukogu suunab raha kohtutele. Nõukogu on nende vahendite kulutamise osas aruandekohustuslik justiitsministri ees. Samuti kannab nõukogu hoolt kohtute ühishuvide eest välissuhetes. Nõukogu tagab kohtute või mõne kohtu poolt ühiselt kasutatavate vahendite ja tingimuste olemasolu (näiteks väljaõpe ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid). Nõukogu korraldab järelevalvet kohtute juhtimise ja finantskontrolli üle ning vajaduse korral annab kohtutele üldiseid juhendeid.

Justiitsministeerium

Justiitsminister vastutab poliitiliselt kohtusüsteemi korrapärase toimimise eest. Ta vastutab parlamendi ees. Justiitsministri tegevuse oluline osa on tagada piisav rahastamine kohtusüsteemi korralikuks toimimiseks. Lisaks saab justiitsminister korraldada õigusaktide eelnõude väljatöötamist, kui seda peetakse vajalikuks parema õigusemõistmise huvides.

Olulised lingid

Kohtusüsteemil on oma sait, kus on lisateave kohtutest.

Muud olulised saidid:

  • Justiitsministeerium English - Nederlands
  • Kohtutäiturid Deutsch - English - français - Nederlands
  • Advokatuur English - Nederlands 
  • Õigusnõustajad Nederlands
  • Tasuta õigusabi bürood Nederlands
  • Notarid Nederlands

« Õiguskorraldus - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 19-03-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik