Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Luksemburg

Viimati muudetud: 14-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Luksemburg

Struktuur PDF File (PDF File 59 KB)

Üksikasjalik selgitus

Luxemburgi Suurhertsogiriigi kohtusüsteem jaguneb justiits- ja haldussüsteemiks. Neile lisandub põhiseaduskohus.

Põhiseaduskohus

Põhiseaduskohus otsustab kohtuotsuste kaudu seaduste (välja arvatud rahvusvaheliste lepingute kinnitamise seaduste) vastavuse üle põhiseadusega. Kui mõni menetlusosaline tõstatab justiits- või halduskohtus küsimuse mõne seaduse vastavuse kohta põhiseadusega, peab see kohus andma asja põhiseaduskohtu alla, välja arvatud juhul kui ta leiab, et: a) otsus tõstatatud küsimuses pole kohtuotsuse tegemiseks vajalik; b) küsimus on põhjendamatu; c) põhiseaduskohus on samasisulises küsimuses juba otsuse teinud.

I. Justiitssüsteemi kohtud

A. Riigikohus

Kohtusüsteemi hierarhia tipus asetseb Riigikohus, mis koosneb kassatsioonikohtust ja apellatsioonikohtust ning prokuratuurist.

Viiest kohtunikust koosneva kolleegiumina otsuseid tegeva kassatsioonikohtu alla antakse: apellatsioonikohtu kolleegiumide tehtud otsuste ning lõplike kohtuotsuste tühistamise või kassatsioonikaebuste küsimused. Kohtuadvokaadi osalemine on kohustuslik.

Apellatsioonikohtus on üheksa kolmeliikmelist kolleegiumi. Kohus arutab tsiviilhagisid ning kaubanduse, karistusõiguse ja väärtegudega seotud asju, samuti riigi mõlema kohtupiirkonna töökohtute asju. Kohtuadvokaadi osalemine on kohustuslik kõikide kohtuasjade puhul, välja arvatud kriminaalasjad ja kiirmenetlused. Apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuseid, mis on edasi kaevatud. Kriminaalkolleegium on viieliikmeline.

B. Ringkonnakohtud

Riik jaguneb kaheks kohturingkonnaks ning kummaski tegutseb ringkonnakohus, üks Luxembourg'is ja teine Diekirchis.

Ringkonnakohtud jagunevad kolmest kohtunikust koosnevatesse sektsioonidesse; mõlema ringkonnakohtu juures on ka prokuratuur, mis koosneb riigiprokurörist ja prokuröri asetäitjatest. Ringkonnakohtute juures tegutsevate eeluurimiskohtunike ülesandeks on uurida kriminaalasju ning vajaduse korral väärtegudega seotud küsimusi.

Tsiviil- ja kaubandusküsimustes tegutseb ringkonnakohus esimese astme kohtuna ning arutab kõiki asju, mis ei kuulu liigilt või nõude suuruse tõttu mõne teise kohtu pädevusse.

ÜlesÜles

Ringkonnakohtu pädevusse kuuluvad ratione valoris kõik nõuded, mis on suuremad kui 10 000 eurot.

Ringkonnakohus on ainupädev arutama kohtuasju, mis on liigi poolest seadusega sõnaselgelt antud tema pädevusse. Ta arutab kõiki välismaiste kohtuotsuste ning välismaiste ametnike koostatud aktide täitmisele pööramisega seotud küsimusi. Samuti arutavad ringkonnakohtud kaebusi seoses näiteks adopteerimise, eestkoste, alaealiste iseseisvumisega jne.

Ringkonnakohus arutab tema ringkonnas esimese astme kohtutena tegutsevate rahukohtute otsuste peale esitatud kaebusi.

Ringkonnakohtu menetlus algab tavaliselt kohtukutse saatmisega, mille toimetab vastaspoolele kätte kohtutäitur.

Ringkonnakohtute esimehed või neid asendama määratud kohtunikud mõistavad kohut tsiviil- ja kaubandusõigusega seotud kiirmenetlustes, mille puhul nad peavad kiirkorras tegema ajutise otsuse.

Ringkonnakohtud määravad karistusi väärteo- ja kriminaalmenetlustes. Nad on pädevad mõistma kohut kõigi süütegude üle (nii teise astme süüteona karistatavate rikkumiste kui ka seadusega kuriteoks liigitatavate tegude üle), mille on neile arutamiseks tagasi saatnud kassatsioonikohtu või apellatsioonikohtu üldkogu. Süüdistatavad peavad kohale tulema isiklikult, välja arvatud juhul, kui süüteo eest karistatakse rahatrahviga (sellisel juhul võib neid kohtus esindada advokaat).

Üldiselt on kohtuadvokaadi osalemine ringkonnakohtus nõutav, välja arvatud seadusega ettenähtud erandjuhtudel, nagu näiteks kaubandusõigusega seotud kohtuasjad ja kiirmenetlus, kus menetlusosalised võivad ise kaitsjana esineda.

C. Rahukohtud

Riigis on kolm rahukohut, millest üks tegutseb Luxembourg'is, teine Esch-sur-Alzette'is (Luxembourg'i kohturingkonnas) ja kolmas Diekirchis (Diekirchi kohturingkonnas).

Tsiviil- ja kaubandusõigusega seotud küsimustes arutab rahukohtunik kõiki asju, mille arutamiseks ta on uue tsiviilmenetluse seadustiku või muude õigusnormide kohaselt pädev; ta võib vastu võtta lõplikke kohtuotsuseid kuni 750 euro suuruste nõuete suhtes ning apellatsioonikohtuna kuni 10 000 euro suuruste nõuete suhtes.

Rahukohus arutab teatavaid küsimusi, näiteks töötasu, pensioni või toetuste arestimine ja arestitud summade jaotamine, hoolimata võla suurusest.

Üldiselt algatatakse rahukohtu menetlus kohtutäituri antud kättetoimetamistõendiga, mida nimetatakse ka kohtukutseks. Mõningad menetlused algatatakse hagiavalduse esitamisega kohtukantseleisse. Menetlusosalised ilmuvad rahukohtunikku ette isiklikult või teeb seda nende esindaja. Esindajaks võib olla advokaat, abikaasa, otseses liinis sugulased või hõimlased, kuni kolmanda astme kaudses liinis sugulased või hõimlased ning ühe menetlusosalise või tema ettevõtte teenistuses olevad isikud.

ÜlesÜles

Karistusõiguse valdkonnas täidab rahukohtunik politseikohtuniku ülesandeid. Sellena mõistab ta kohut väärtegude või süütegude üle, mille eest karistatakse 25–250 euro suuruse rahatrahviga, ning kuriteoks liigitatavate süütegude üle, mille üldkogu saadab tagasi politseikohtule arutamiseks.

Samuti mõistab ta kohut süütegude üle, mille eest mõistetava karistuse määr ületab seadusega tema pädevusse antud süütegude eest mõistetava karistuse määra. Politseikohtute otsuseid võib alati edasi kaevata. Kaebuse esitamiseks on aega nelikümmend päeva alates kohtuotsuse väljakuulutamisest, või juhul kui tegemist on tagaseljaotsusega, alates otsuse isikule kättetoimetamisest või tema elukohta toimetamisest. Edasikaebusi arutab kriminaalkohus.

Iga rahukohtu juures tegutseb töökohus, mille pädevusse kuuluvad töö- ja õpilepingutega seotud vaidlused. Edasikaebusi arutab Riigikohus.

D. Sotsiaalkindlustuse nõukogu ja kõrgem sotsiaalkindlustuse nõukogu

Kõiki sotsiaalkindlustusega seotud vaidlusi seoses kindlustuskaitse ja sotsiaalmaksukohustuse, sotsiaalkindlustusmaksete, haldustrahvide ja hüvitistega, välja arvatud sotsiaalkindlustuse seadustiku artiklis 317 sätestatud või sama seadustiku artiklitega 147 ja 148 seotud hüvitised, arutab sotsiaalkindlustuse nõukogu ning edasikaebusi samades küsimustes kõrgem sotsiaalkindlustuse nõukogu. Sotsiaalkindlustuse nõukogu lõplikke otsuseid ja kõrgema nõukogu määrusi võib edasi kaevata kassatsioonikohtusse.

II. Halduskohtud.

A. Kõrgem halduskohus

Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib Luxembourg'is tegutsevasse kõrgemasse halduskohtusse edasi kaevata halduskohtu tühistamisotsused ning määrusandlike haldusaktidega seotud otsused. Kõrgem halduskohus arutab ka apellatsiooni- või esimese astme kohtuna kaebusi teiste halduskohtute muutmisotsuste vastu, mida need kohtud on pädevad vastu võtma eriseaduste alusel.

Kõik advokaadid, kes võivad kaitsjana esineda Luksemburgi Suurhertsogiriigi kohtutes, võivad kaitsjana esineda ka kõrgemas halduskohtus; eeluurimis- ja menetlustoimingutes võivad siiski osaleda üksnes advokatuurinõukogude poolt igal aastal koostatavasse „I nimekirja kantud advokaadid“ (= kohtuadvokaadid).

Riiki esindab kõrgemas halduskohtus esindaja või advokaat.

B. Halduskohus

Luxembourg'is tegutsev halduskohus arutab kaebusi seoses ebapädevuse, võimupiiride ületamise ja võimu kuritarvitamise, seaduse või erahuvide kaitsmiseks mõeldud õigusnormide rikkumisega, ning kaebusi kõigi haldusotsuste vastu, mille puhul seadustes ja määrustes ei nähta ette ühtki muud protestimise võimalust, ning mis tahes asutuse määrusandlike haldusaktide vastu. Samuti arutab halduskohus otseste maksudega ning kohalike maksudega seotud vaidlusi.

Halduskohtu otsuseid võib edasi kaevata kõrgemasse halduskohtusse.

Halduskohus arutab esimese astme kohtuna kaebusi Otseste maksude ameti direktori otsuste vastu, kui neid küsimusi reguleerivates seadustes on sellise kaebuse esitamise võimalus ette nähtud.

« Õiguskorraldus - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik