Õiguskorraldus - Läti

SISUKORD 1. Üldteave  2. Kohtusüsteem  2.a) Maakohtud ja linnakohtud  2.b) Piirkonnakohtud  2.c) Riigikohus  2.d) Halduskohtud  2.e) Kinnistusosakonnad  3. Isereguleeruv täiskogu  4. Kohtute haldamine  5. Konstitutsioonikohus

 

1. Üldteave

Lätis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Läti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud, et kohtuotsuseid teevad Lätis maa- ja linnakohtud, piirkonnakohtud ja Riigikohus; sõja või erakorralise olukorra korral kasutatakse ka sõjaväekohtuid.

Maa- ja linnakohtud on esimese astme kohtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades.

Piirkonnakohtud võivad olla nii esimese astme kui ka apellatsioonikohtud. Piirkonnakohus on esimese astme kohus, kui konkreetset asja tuleb menetlusnormide kohaselt menetleda piirkondlikus esimese astme kohtus. Tavaliselt on sellised asjad keerukamad või suurema ulatusega.

Piirkonnakohtud tegutsevad apellatsioonikohtutena tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades, mida maa- või linnakohus või üksainus kohtunik on juba menetlenud.

Läti Vabariigi Riigikohus koosneb 1) senatist ja 2) kahest kolleegiumist: tsiviilkohtukolleegium ja kriminaalkohtukolleegium. Kolleegiumid tegutsevad apellatsioonikohtuna asjades, mida on esimeses astmes menetletud piirkonnakohtus.

Riigikohus tegutseb kassatsioonikohtuna asjades, mida on menetletud maa- või linnakohtus ja piirkonnakohtus. Senat on esimese astme kohus selliste otsuste korral, mida Riigikontroll on teinud riigikontrolli seaduse artikli 55 alusel. Senat koosneb neljast osakonnast: tsiviilasjade osakond, kriminaalasjade osakond, haldusasjade osakond ja distsiplinaarasjade osakond.

Konstitutsioonikohus on sõltumatu kohtuasutus.

Kohtunikud on sõltumatud ja järgivad ainult õigusnorme.

Riigikohtu senat   (PDF File 89 KB)

Üles

Kohtute tegevust reguleeritakse praegu Lätis kohtute pädevuse seaduse alusel. Tuleks siiski märkida, et parlamendis (Saeima) on praegu menetlemisel kohtute seaduse eelnõu, mille alusel reguleeritakse kohtute tegevust Lätis pärast selle seaduse jõustumist.

Kohtuasjade menetlemise põhimõtted ja kord on sätestatud põhiseaduses , tsiviilkohtumenetluse seaduses , kriminaalmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seaduses .

Kohtute pädevuse seadusega reguleeritakse ka piirkonnakohtute kinnistusosakondade tegevust, mis vastutavad kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste kohta kannete tegemise eest kinnistusraamatusse.

Konstitutsioonikohtu tegevust reguleerib konstitutsioonikohtu seadus .

Üles

Sõjaväekohtute tegevust reguleerib sõjaväekohtu seadus .

Kohtu pädevuse sümbolid

Kohtute pädevust esindab kohtunikuvanne, kaasistujavanne, ametirüü ja ametimärk. Kohtunikud kannavad oma tööülesandeid täites ametirüüd ja ametimärki. Kohtunikele antakse ametimärk tööle asumisel, sel ajal peavad nad andma ka oma vande presidendile.

Kinnistusosakonnas töötavad kohtunikud ei kanna ametirüüd, kuid neile antakse tööle asumisel kinnistusosakonna kohtuniku ametimärk.

Kõigil kohtutel ja kinnistusosakondadel on oma sümboolika, mis koosneb suurest riigivapist ja vastava kohtu või kinnistusosakonna nimest.

2. Kohtusüsteem

2.a) Maakohtud ja linnakohtud

Tsiviilkohtumenetluse seaduses , kriminaalmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seaduses on sätestatud maa- ja linnakohtute pädevus tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades.

Üles

Maakohus ja linnakohus on esimese astme kohtud tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades, kui ei ole sätestatud teisiti (vt piirkonnakohtuid käsitlev punkt).

Maa- ja linnakohtu tsiviil- ja haldusasju menetlevad kohtunikud üksinda. Kui kohus leiab, et haldusasi on eriti keerukas, menetleb seda kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Maa- ja linnakohtu kriminaalasju menetletakse kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kaasistuja osalusel. Teatavates õigusaktides ettenähtud juhtudel menetleb asju üksainus kohtunik.

Lätis tegutsevad järgmised maa- ja linnakohtud:

Kurzeme Piirkonnakohtu piirkonnas:

1. Kuldīga Maa- ja Linnakohus,
2. Liepāja Kohus,
3. Salduse Maa- ja Linnakohus,
4. Talsi Maa- ja Linnakohus,
5. Ventspilsi Kohus.

Latgale Piirkonnakohtu piirkonnas:

1. Balvi Maakohus,
2. Daugavpilsi Kohus,
3. Krāslava Maa- ja Linnakohus,
4. Ludza Maa- ja Linnakohus,
5. Preiļi Maa- ja Linnakohus,
6. Rēzekne Kohus.

Riia Piirkonnakohtu piirkonnas:

1. Jūrmala Linnakohus,
2. Ogre Maa- ja Linnakohus,
3. Riia Linna Kesklinna Kohus,
4. Riia Linna Kurzeme Kohus,
5. Riia Linna Latgale Eeslinna Kohus,
6. Riia Linna Vidzeme Eeslinna Kohus,
7. Riia Linna Zemgale Eeslinna Kohus,
8. Riia Linna Põhjaosa Kohus,
9. Riia Maa- ja Linnakohus,
10. Sigulda Kohus.

Vidzeme Piirkonnakohtu piirkonnas:

1. Alūksne Maa- ja Linnakohus,
2. Cēsise Maa- ja Linnakohus,
3. Gulbene Maa- ja Linnakohus,
4. Limbaži Maa- ja Linnakohus,
5. Madona Maa- ja Linnakohus,
6. Valka Maa- ja Linnakohus,
7. Valmiera Maa- ja Linnakohus.

Zemgale Piirkonnakohtu piirkonnas:

1. Aizkraukle Maa- ja Linnakohus,
2. Bauska Maa- ja Linnakohus,
3. Dobele Maa- ja Linnakohus,
4. Jelgava Kohus,
5. Jēkabpilsi Maa- ja Linnakohus,
6. Tukumsi Maa- ja Linnakohus.

Piirkondliku Halduskohtu piirkonnas:

Munitsipaalhalduskohus (vt halduskohtuid käsitlev punkt).

Üles

2.b) Piirkonnakohtud

Lätis on kuus piirkonnakohut: Riia Piirkonnakohus, Kurzeme Piirkonnakohus, Latgale Piirkonnakohus, Vidzeme Piirkonnakohus, Zemgale Piirkonnakohus ja Piirkondlik Halduskohus.

Piirkonnakohtud on esimese astme kohtud sellistes tsiviil- ja kriminaalasjades, mille menetlemine on õigusaktide kohaselt piirkonnakohtu pädevuses. Piirkonnakohtud tegutsevad apellatsioonikohtuna tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades, mida maa- või linnakohus või üks kohtunik on juba menetlenud. Tsiviil- ja kriminaalasju menetletakse piirkonnakohtu esimeses astmes kollegiaalselt piirkonnakohtu kohtuniku ja kahe kaasistuja osalusel. Tsiviilasju menetleb piirkonnakohtus kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Kohtunike kolleegiumi juhatab piirkonnakohtus eesistuja, kes võib samal ajal töötada piirkonnakohtu aseesimehena. Kolleegium koosneb kohtunikest; kui kolleegiumis on üle 15 kohtuniku, võib moodustada kaks eraldi määratud kohtukolleegiumi.

2.c) Riigikohus

Läti Riigikohus koosneb:

1. senatist;
2. kahest kolleegiumist: tsiviilkohtukolleegium ja kriminaalkohtukolleegium.

Iga kolleegium koosneb eesistujast ja sellesse kolleegiumi kuuluvatest Riigikohtu kohtunikest. Kolleegium tegutseb apellatsioonikohtuna asjades, mida on esimeses astmes menetletud piirkonnakohtus.

Kolleegiumis menetletakse kohtuasju kollegiaalselt kolme kohtuniku osalusel.

Kõik Riigikohtu kohtunikud moodustavad üldkogu (kohtunike üldkoosolek).

Riigikohtu senat tegutseb kassatsioonikohtuna asjades, mida on menetletud maa- või linnakohtus ja piirkonnakohtus.

Üles

Senat on esimese astme kohus selliste otsuste korral, mida riigikontroll on teinud riigikontrolli seaduse artikli 55 alusel .

Senat koosneb Riigikohtu esimehest ja riigikohtunikest (senati kohtunikud).

Senat koosneb neljast osakonnast: tsiviilasjade osakond, kriminaalasjade osakond, haldusasjade osakond ja distsiplinaarasjade osakond. Riigikohtu senatis menetletakse kohtuasja kollegiaalselt kolme riigikohtuniku osalusel. Õigusaktides sätestatud juhtudel osaleb kohtuasja menetluses rohkem riigikohtunikke.

Üldkogu ja selle pädevus

Üldkogu on Riigikohtu kolleegiumide ja senati kohtunike üldkoosolek. Üldkogu tuleb kokku õigusnormide jooksvat tõlgendamist käsitlevate küsimuste arutamiseks.

Üldkogu moodustab kolleegiumide ja senati osakonnad ning põhjendab Riigikohtu esimehe volituste peatamist või peaprokuröri töölt vabastamist.

2.d) Halduskohtud

Halduskohtumenetluse seaduses on sätestatud, et halduskohtutel on eriomane ülesanne teostada kaalutlusõiguse alusel järelevalvet ametiasutuste haldusaktide või ametiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, teha kindlaks riigi õiguslikud kohustused ja üksikisikute õigused ning menetleda haldustavast tulenevaid vaidlusi.

Piirkondliku halduskohtu ja munitsipaalhalduskohtu tööpiirkond katab kogu Läti haldusterritooriumi.

Teatavatel halduskohtumenetluse seaduses nimetatud juhtudel menetleb kohus ka nõudeid, mis ei ole seotud haldusõigusega.

Üles

Halduskohus teeb suulises või kirjalikus menetluses kindlaks kohtuasja asjaolud.

Haldusasju menetletakse esimeses astmes põhimõtteliselt piirkonnakohtus, kuid kui haldusasja menetluspool esitab kaebuse piirkonnakohtu otsuse peale, menetleb piirkondlik halduskohus asja apellatsiooni korras teises astmes.

Halduskohtumenetluse pool võib esitada kaebuse teise astme kohtu otsuse peale kassatsiooni korras Riigikohtu senati haldusasjade osakonnale.

2.e) Kinnistusosakonnad

Kinnistusosakonnad tegutsevad piirkonnakohtute juures eesmärgiga hallata kinnistusraamatuid. Kinnistusosakonnad on kohtuasutused.

Kinnistusosakonna kohtunikud vastutavad kinnisasja kandmise eest kinnistusraamatusse ja kinnisasjaõiguste registreerimise eest. Kinnistusosakonna kohtunike õiguslik staatus vastab maa- ja linnakohtu kohtunike staatusele. Kinnistusosakonnad on kohtusüsteemi osa ja need moodustatakse kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste kandmiseks kinnistusraamatusse. Kinnistusosakonnad kuuluvad piirkonnakohtute alla, kuid nende operatiivse juhtimise eest vastutab kohtute amet.

Kinnistusosakonnas töötavad kinnistusosakonna kohtunikud.

3. Isereguleeruv täiskogu

Kohtunike täiskogu

1. Kohtunike täiskogu on isereguleeruv organ. Täiskogu töös osalevad kõik Läti kohtunikud.

Kohtunike täiskogu:

1. uurib kohtupraktika aktuaalseid probleeme;
2. taotleb Riigikohtult õigusnormide tõlgendamiseks arutelu korraldamist Riigikohtu üldkogus;
3. arutab materiaalse ja sotsiaalse kindluse tagamise küsimusi ning teisi kohtunike tööga seotud olulisi probleeme;
4. valib salajasel hääletusel neljaks aastaks elukutseliste kohtunike kolleegiumi, sealhulgas kolleegiumi eesistuja;
5. valib neljaks aastaks kohtunike distsiplinaarkolleegiumi.

Kinnistusosakonna kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda, et uurida kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste registreerimisega seotud aktuaalseid probleeme.

Üles

4. Kohtute haldamine

Justiitsministeeriumi pädevus

Justiitsministeerium on peamine riigiasutus, kes tegeleb kohtute haldamisega ja täidab järgmisi õigusaktides sätestatud ülesandeid:

1. kinnitab metoodilised juhendid maa- ja linnakohtute, piirkonnakohtute ja kinnistusosakondade haldustegevuse korraldamise kohta;
2. taotleb maa- ja linnakohtutelt, piirkonnakohtutelt ja kinnistusosakondadelt teavet, mis on vajalik õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
3. teostab järelevalvet maa- ja linnakohtute, piirkonnakohtute ja kinnistusosakondade haldusjuhtimise üle.

Kohtute Amet

Kohtute Amet korraldab ja tagab maa- ja linnakohtute, piirkonnakohtute ja kinnistusosakondade haldamist ja annab aru justiitsministeeriumile.

Justiitsministri ülesanded seoses kohtute haldusjuhtimisega

Justiitsminister:

1. nõuab maa- ja linnakohtutes, piirkonnakohtutes ja kinnistusosakondades tegutsevatelt kohtunikelt aruandeid;
2. volitab Kohtute Ametit kontrollima maa- ja linnakohtute, piirkonnakohtute ja kinnistusosakondade tööd, kusjuures asjaomase kohtu eesistuja nõusolekul võivad Kohtute Ametit abistada vajaduse korral Riigikohtu või piirkonnakohtu kohtunikud;
3. esitab kohtunike vastu distsiplinaarhagisid.

5. Konstitutsioonikohus

Konstitutsioonikohus on sõltumatu kohtuasutus, mis kontrollib Läti Vabariigi põhiseaduses ja konstitutsioonikohtu seaduses sätestatud kohustuste piires seaduste ja teiste õigusaktide vastavust põhiseadusele, ja arutab teisi asju, mis on talle määratud õigusaktide alusel.

Üles

Konstitutsioonikohtu seaduse artikli 16 kohaselt menetleb konstitutsioonikohus asju, mis on seotud järgmiste valdkondadega:

1. õigusaktide vastavus põhiseadusele;
2. Läti poolt allakirjutatud või sõlmitud välislepingute vastavus põhiseadusele (ka seni, kuni Saeima on sellised lepingud heaks kiitnud);
3. muude õigustloovate aktide või nende osade vastavus suurema õigusjõuga õigusnormidele (seadused);
4. teiste, Saeima, valitsuskabineti, presidendi, Saeima juhatuse esimehe ja peaministri otsuste (v.a haldusaktid) vastavus õigusaktidele;
5. sellise korralduse vastavus õigusaktidele, millega valitsuskabineti volitusel tegutsev minister on peatanud kohaliku omavalitsuse (volikogu) otsuse;
6. Läti õigusaktide vastavus sellistele Läti sõlmitud välislepingutele, mis ei ole vastuolus põhiseadusega.

Konstitutsioonikohtul ei ole õigust alustada menetlust omal algatusel; ta menetleb asju ainult õigusaktides sätestatud isikute esitatud taotluste alusel.

Õigusaktides on sätestatud, et konstitutsioonikohtule võivad taotlusi esitada president, Saeima, vähemalt 20 parlamendisaadikut, valitsuskabinet, peaprokurör, Riigikontroll, Läti riiklik inimõiguste amet ja kohalikud omavalitsused (volikogud); taotlusi või kaebusi võivad esitada ka tsiviil-, kriminaal- või haldusasju menetlevad üldise pädevusega kohtud, kinnisasju ja kinnisasjaõigusi kinnistusraamatusse kandvad kinnistusosakonna kohtunikud ning kõik füüsilised või juriidilised isikud, kelle põhiseaduslikke õigusi on rikutud.

Asju, mis käsitlevad seaduste ja valitsuse määruste vastavust põhiseadusele, menetleb konstitutsioonikohtus kohtunike täiskoosseis.

Kõiki teisi asju menetleb kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, kui konstitutsioonikohus ei ole otsustanud teisiti.

Konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud. Nad jõustuvad väljakuulutamise hetkel ja on kohustuslikud kõigile riigi ja kohalikele valitsusasutustele, ametiasutustele ja ametnikele, muu hulgas kohtutele, samuti füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Kõik õigusnormid, mis konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole kooskõlas suurema õigusjõuga õigusnormidega, on konstitutsioonikohtu otsuse avaldamise päevast alates kehtetud, kui konstitutsioonikohus ei ole otsustanud teisiti. Kui konstitutsioonikohus on otsustanud, et Läti allakirjutatud või sõlmitud välisleping ei ole kooskõlas konstitutsiooniga, peab valitsuskabinet viivitamatult koostama kõnealuse lepingu muudatuste eelnõu, peatama kõnealuse lepingu kohaldamise või tühistama selle lepingu.

Konstitutsioonikohtu kodukorras on sätestatud konstitutsioonikohtu struktuur, tema töökorraldus, kohtuprotseduurid ja kohtunike distsiplinaarvastutus vastavalt konstitutsioonikohtu seadusele.

« Õiguskorraldus - Üldteave | Läti - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 20-02-2008