Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Itaalia

Viimati muudetud: 05-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Itaalia

 Tavaline jurisdiktsioon

{

- tsiviiljurisdiktsioon

- kriminaaljurisdiktsioon

 Erilised jurisdiktsioonid

{

- haldusjurisdiktsioon

- riigikontroll

- sõjaväekohtud

- konstitutsioonikohus



 

SISUKORD

1. Tavaline jurisdiktsioon 1.
2. Erilised jurisdiktsioonid 2.
3. Tsiviiljurisdiktsioon 3.
4. Spetsialiseerunud õigusorganid 4.

 

1. Tavaline jurisdiktsioon

Tavalist jurisdiktsiooni (tsiviil- ja kriminaaljurisdiktsioon) teostavad harilikud kohtunikud, keda vaadeldakse sellistena, sest nad on kohale määratud kohtupidamise eeskirjade alusel, millega reguleeritakse ka nende tööd. Tsiviil- ja kriminaalkohtud moodustavad ühtse struktuuri, hariliku kohtu, kuhu kuuluvad ka riiklikud süüdistajad.

Konstitutsioon kindlustab hariliku kohtu sõltumatuse teistest riigivõimuorganitest seaduste tõlgendamisel ja toimunule hinnangu andmisel.

Kohtunikuks võib saada avaliku konkursi kaudu, mis on jagatud mitmeks testiks; tegevusfunktsioonid omistatakse katseaja möödumisel. Kohtunikud erinevad üksteisest ainult eri tegevusfunktsioonide poolest, mis võidakse üle anda vaid nende endi esitatud taotluse alusel. Seetõttu pole kohtul, välja arvatud büroojuhatajatele antud organisatsioonilised ja järelevalvevolitused, hierarhilist struktuuri.

Kohtunike ülemkogu italiano on kohtunikkonna omavalitsusorgan, kes kaitseb selle sõltumatust, reguleerib kõige olulisemaid õigusemõistmiseks vajalikke toiminguid ja rakendab distsiplinaarsanktsioone. Organ koosneb Vabariigi Presidendist – eesistujast (kes tavaliselt teeb koostööd liikmete valitud ase-eesistujaga), kassatsioonikohtu esimehest ja kassatsioonikohtu peaprokurörist, samuti 24 muust liikmest, kes 1/3 ulatuses on valitud parlamendi ja 2/3 ulatuses harilike kohtunike poolt.

Justiitsministeerium italiano tegeleb küsimustega, mis puudutavad õigusteenuste korraldamist ja toimimist. Haldusfunktsioonide täideviimiseks on justiitsministril kasutada Roomas asuv keskstruktuur ja kohalikud asutused, kes tegelevad juriidilist tegevust toetavate ülesannetega.

ÜlesÜles

Viitetekstid:

  • Itaalia konstitutsioon;
  • kuninglik määrus 1941/12 kohtupidamise kohta;
  • seadus 1958/195 kohtunike ülemkogu kohta.

2. Erilised jurisdiktsioonid

Tavalisele jurisdiktsioonile vastanduvad erilised jurisdiktsioonid.

Konstitutsioon keelab erakorraliste või erikohtute loomise, kuid samas näeb ette järgmised erikohtute süsteemid:

  • halduskohtud,
  • riigikontroll,
  • sõjaväekohtud,
  • konstitutsioonikohus italiano (kontroll seaduste konstitutsioonile vastavuse üle; pädevuskonfliktid; õigusemõistmine Vabariigi Presidendi kuritegude üle).

Haldusjurisdiktsioon hõlmab peamiselt haldusaktide õiguspärasuse kontrollimist ja võib viia nende kehtetuks tunnistamiseni. Kõnealust tegevust teostavad esimese astmena piirkondlikud halduskohtud ja teise astmena riiginõukogu ning Sitsiilia maakonna halduskohtute nõukogu osakonnad. Halduskohtud erinevad harilikest kohtutest ja neil on oma sõltumatu juhtimisorgan.

Laias laastus on halduskohtu pädevusala määratud kindlaks tema seadusjärgse huvi kaudu, välja arvatud ainupädevuse juhtudel, kus halduskohus tegeleb ühtlasi subjektiivsete õigustega. Kohtualluvuse konflikti (positiivse või negatiivse) puhul erikohtute vahel või nende ja harilike kohtute vahel teevad lõpliku otsuse kassatsioonikohtu ühendatud osakonnad.

3. Tsiviiljurisdiktsioon

Tsiviiljurisdiktsioon hõlmab kohtute tegevust, mille kaudu kindlustatakse seaduste kohaldamine pooltevaheliste vaidluste korral (õigusemõistmine vaidlusasjade korral) või juhtudel, millal kohtu vahelesegamine on ette nähtud seadusega, tagamaks poolte, kolmandate või kogu kollektiivi õigusi (vabatahtlik jurisdiktsioon (volontaria giurisdizione)).

ÜlesÜles

Kõik küsimused, mis puudutavad tsiviil- ja kaubandusasju, täpsemalt tsiviilõiguse küsimused, sealhulgas need, mis puudutavad perekonnaõigust, tarbijaõigust, samuti kaubandusõigust ja tööõigust, otsustatakse tsiviilasjadega tegelevates kohtuinstantsides.

Õigusemõistmist tsiviilasjades teostavad harilikud kohtud, kes tegelevad kohtumõistmise ja uurimistegevusega.

Kohtuorganid jagunevad monokraatseteks (ainuisikulised) ja kollegiaalseteks. Praegu toimivas süsteemis on esimese astme kohus monokraatne, välja arvatud mõnel seadusega selgelt ette nähtud juhul, mil on nõutav kollegiaalsus. Apellatsioonikohtud, kassatsioonikohtud ja alaealiste kohtud töötavad kollegiaalorganitena, samas kui harilik kohus tegutseb kollegiaalorganina seadusega ette nähtud juhtudel.

Üsna eriline on riikliku süüdistaja tegevus tsiviilprotsessis.

Riiklik süüdistaja, kelle ametikohustusi täidavad kohtunikud, valvab „seaduskuulekuse, kiire ja järjepideva õigusemõistmise, riigi, juriidiliste isikute ja õigusvõimeta isikute õiguste” üle. Riiklik süüdistaja võtab tsiviilkohtuprotsessist osa seadusega sätestatud juhtudel (nt abielu vaidlustamine, eestkoste, maksujõuetus, tööstuspatendi või kaubamärgi tühistamine) või sekkub tingimata kohtumõistmisse (näiteks abielu puudutavates kohtuasjades, seda nii lahuselu kui ka lahutuse puhul, juhtumitel, mis puudutavad riiki ja isikute teovõimet); samuti on tal õigus sekkuda kõikidesse ühiskondlikult tähtsatesse kohtuasjadesse.

Kohtuorganid – organid, kellele on usaldatud õigusemõistmine tsiviilasjades, on järgmised:

ÜlesÜles

  • rahukohtunik,
  • harilik kohus,
  • alaealiste kohus,
  • apellatsioonikohus ja
  • kassatsioonikohus.

Üldiselt tuleb esimese astme kohtu tehtud kohtuotsused viivitamata täide viia, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus need peatab.

Itaalia tsiviilõigussüsteemi ülesehitusPDF File (PDF File 58 KB)

3.1. Rahukohtunik

Rahukohtuniku puhul on tegemist aukohtunikuga, kes ei saa kindlat palka ja kelle määrab kohtunike ülemkogu kindlaksmääratud nõudmiste alusel (muu hulgas akadeemiline kraad õigusteadustes); volituste pikkuseks on neli aastat ja neid saab pikendada vaid ühel korral.

Tegemist on monokraatse kohtunikuga. Itaalias tegutseb umbes 4700 rahukohtunikku, kes on jaotatud 848 kohtuasutuse vahel üle kogu riigi (2003. aasta andmed). Neil on õigus töötasule, mis kujutab endast tasu reaalselt tehtud töö eest.

Pädevus

Rahukohtuniku pädevusse kuuluvad vallasvara käsitlevad kohtuasjad, mille puhul vaidlusalune summa ulatub kuni 2582.28 euroni, või sõidukite ja veesõidukite liiklemisest põhjustatud kuni 15 493.71 euro suuruse kahju hüvitamist käsitlevad kohtuasjad. Samuti kuuluvad tema pädevusse mõningad seadusega täpselt ette nähtud kohtuasjad ilma vaidlusaluse summa piiranguteta, muu hulgas kaasvalduses oleva hoonega seotud teenuste kasutamise vorminõudeid puudutavad vaidlused. Territoriaalne pädevus järgib tsiviilmenetlusseadustiku üldreegleid.

ÜlesÜles

Rahukohtuniku ees võivad pooled esindada end ise juhul, kui vaidlusalune summa ei ületa 516.46 eurot; teistel juhtudel on vajalik kaitsja kaasabi, samas, arvestades kohtuasja olemust ja ulatust, võib rahukohtunik volitada pooli end ise esindama.

Teavet õiguspäraselt oma ametit pidavate advokaatide ning seaduste raames juriidilist abi osutavate praktiseerivate juristide kohta võib saada kohtute juurde loodud advokaatide nõukogude käest.

Protseduur on lihtsustatud, see on peaaegu täielikult suusõnaline ja soodustab kokkuleppele jõudmist, mis seda tüüpi majanduslikult vähetähtsate vaidluste puhul võiks endast kujutada asjade loomulikku käiku.

Rahukohtunik langetab otsuseid seaduste kohaselt; kohtuasjades, kus vaidlusalune summa ei ületa 1032.91 eurot, võtab ta otsuse vastu parema äratundmise järgi. Parema äratundmise järgi otsustab ta ka seadusega ette nähtud juhtudel ja juhtudel, kui on tegemist varakasutuse õigustega, juhul kui pooled esitavad selleks ühistaotluse.

Edasikaebamine

Otsuseid võib edasi kaevata kohtusse; juhul kui otsus on tehtud parema äratundmise järgi ja ei kuulu edasikaebamisele (kui puudutab haldussanktsioone), on edasikaebamine võimalik üksnes kassatsioonikohtus.

3.2 Harilik kohus

Kohus koosneb elukutselistest kohtunikest, kes tegutsevad monokraatse süsteemi alusel ning kollegiaalselt (kolm liiget) seadusega selgelt sätestatud juhtudel.

Siiski võivad tavakohtus ametis olla aukohtunikud. Tegemist on esimese astme kohtuga, kes tegutseb apellatsioonikohtuniku funktsioonis rahukohtuniku tehtud otsuste puhul, välja arvatud juhul, kui tegemist on parema äratundmise järgi tehtud või edasikaebamisele mittekuuluvate otsustega.

ÜlesÜles

Kohtud asuvad kõikide provintside tähtsaimas linnas (välja arvatud Caserta); provintside eri kommuunides on loodud arvukalt eraldi osakondi, mille territoriaalne pädevus vastab nende osakondade kohturingkonnale (Justiitsministeerium italiano).

Pädevus

Hariliku kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis ei ole selgelt antud mõne teise kohtu pädevusse; territoriaalne pädevus on määratud menetlusseadustikus sätestatud eeskirjade põhjal. Osapool peab laskma end esindada õiguspäraselt praktiseerival advokaadil.

Edasikaebamine

Otsused saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse, mille piirkonnas kohus paikneb; mõne seadusega ettenähtud juhtumi korral saab kohtuliku meetme edasi kaevata üksnes kassatsioonikohtusse (nt otsused, mis käsitlevad vaideid seoses täitevaktide või haldussanktsioonidega); vaid erandkorras, seadusega ette nähtud juhtudel ja tähtaegadel tegeldakse otsuse tühistamise taotlusega sama kohtu ees. 

3.3 Apellatsioonikohus

Tegemist on apellatsioonikohtunikega, kes tegelevad esimese astme kohtu poolt tehtud otsustega. Apellatsioonikohus asub kohturingkonna tähtsaimas linnas ja on jaotatud osakondadeks. See on kollegiaalne kohus, kus mõistavad kohut kolm liiget; otsuste tegemisel alaealiste kohtuasjades või põllumajanduslepinguid ja riigi veeressursse puudutavates asjades täiendatakse kolleegiumi erialaspetsialistidega.

Pädevus

ÜlesÜles

Apellatsioonikohus:

  1. teostab õigusemõistmist seoses apellatsioonidega esimese astme kohtute poolt väljakuulutatud otsuste osas;
  2. pöördub kohtukolleegiumi poole tsiviilmenetlusseadustikus ette nähtud juhtudel;
  3. tegeleb talle seaduse kohaselt üleantud küsimustega, teostades õigusemõistmist esimese ja ainukese astme kohtuna, välja arvatud juhtudel, mil kaevatakse edasi kassatsioonikohtusse. Näiteks kuulub apellatsioonikohtute pädevusse sundvõõrandamismenetlustele hinnangu andmine vaide korral, samuti tsiviil- ja kaubandusküsimustega seotud otsuste tunnustamine ning abielu ja vanemlike õiguste küsimused vastavalt Brüsseli I ja II konventsioonile.

Edasikaebamine on otsene apellatsioonivahend saavutamaks esimese astme kohtuniku ekslikuks peetava korralduse täielikku või osalist muutmist. Kõik esimese astme kohtu otsused saab edasi kaevata, välja arvatud need, mille puhul seadus selle selgesõnaliselt välistab; pooled võivad eelnevalt leppida kokku apellatsioonist loobumises ja pöörduda otse kassatsioonikohtusse. 

Edasikaebamine

Apellatsioonikohtu otsused saab kaevata edasi kassatsioonikohtusse; mõningatel seadusega ette nähtud juhtudel ja tähtaegadel on võimalik apellatsioonikohtu otsuse tühistamine. 

3.4 Kõrgem kassatsioonikohus

Kujutab endast õigusemõistmise kõige kõrgemat astet. Tema ülesandeks on kindlustada seadustest täpne kinnipidamine ja nende ühtne tõlgendamine; samuti reguleerib ta pädevuse, kohtualluvuse ja võimupiiride konflikte. Tegemist on seaduslikkuse üle järelevalvet teostava kohtunikuga, kes kontrollib üksnes seaduste korrektset kohaldamist vastavate kohtunike poolt.

ÜlesÜles

Tegemist on kollegiaalse organiga; see koosneb osakondadest, kuhu kuuluvad esimees, osakonna juht ja nõunikud; tavaliselt mõistab kohut üks viieliikmeline osakond. Vaidlustamise korral seoses jurisdiktsiooni ja võimupiiride konfliktidega ning eriliselt oluliste küsimustega või seoses otsuse vastuvõtmise mittevastavusega ühe osakonna poolt vastuvõetavate otsuste osas esitatavatele nõuetele toimub kohtumõistmine ühendatud osakonnas, mille eesistujaks on esimees ja mis muutumatult koosneb üheksast liikmest.

Riiklik süüdistaja osaleb kõikides kohtulikes arutamistes, mis kinnitab otsuse seaduspärasuse tähtsust seadusandjale.

Kohus asub Roomas ja tema jurisdiktsiooni alla kuulub kogu vabariigi territoorium.

Apellatsioonikohtus või ühes kohtuastmes langetatud otsused saab edasi kaevata kassatsioonikohtusse. 

Ühes kohtuastmes langetatud otsuste arv on suur ja puudutab eriti kolme ala:

  1. rahukohtuniku parema äratundmise järgi tehtud otsused;
  2. otsused, mis käsitlevad vaideid seoses täitevaktidega;
  3. otsused, mis käsitlevad vaideid seoses haldusvõimude määratud haldussanktsioonidega. 

Kassatsioonikohtusse edasikaebamine on võimalik üksnes seadustes osutatud põhjustel.

Juhul kui kassatsioonikohus rahuldab kaebuse, tähendab see vaidlustatud meetme kehtetuks tunnistamist, kohtuaktid saadetakse vastavale kohtunikule uueks kohtulikuks arutamiseks tagasi või jäetakse saatmata. Esimesel juhul peab kohtunik kindlasti kinni pidama otsuses kinnitatud õiguslikust põhimõttest.

ÜlesÜles

Üldiselt ei avalda kassatsioonikohtu otsused teiste kohtunike poolt analoogsete juhtumite puhul tehtavatele otsustele survet; edasikaebust puudutavas otsuses esitab kohus tõlgenduse, mis on suunatud kõigile süsteemi kohtunikele veenvana ja eeskuju pakkuvana ning õpetuslikku mõju omavana.

Edasikaebamine

Kassatsioonikohtu otsuse kehtetuks tunnistamine on võimalik üksnes reaalse vea korral, see toimub seadusega ette nähtud tähtaja jooksul sama kohtu kolleegiumi ees.

4. Spetsialiseerunud õigusorganid

Konstitutsioon keelab uute „erakorraliste või erikohtunike” määramise, kuid lubab tavalise jurisdiktsiooni raames eriorganite loomist, kuhu kuuluvad tavakohtunikud ja sobilikud kohtusüsteemiga mitteseotud kodanikud.

Alaealiste kohus

Alaealiste kohus on loodud iga apellatsioonikohtu juurde ja tema pädevusse kuulub piirkonna kogu territoorium. Tegemist on sõltumatu ja spetsialiseerunud organiga, millel on esimese astme kohtuniku funktsioonid kõikides tsiviil- ja haldusasjades (samuti kriminaalasjades), mis puudutavad alla 18aastasi isikuid, kelle elukoht kuulub apellatsioonikohtu piirkonda. Kolleegium koosneb neljast liikmest, kahest professionaalsest kohtunikust ja kahest eraisikust kodanikust, ühest mehest ja ühest naisest, keda peetakse antud küsimuses asjatundjateks. Alaealiste kohtu pädevusse kuuluvad peamiselt vanemlikud õigused, alla 18aastastele abiellumiseks loa andmine, lapsendamine, bioloogiliste laste tunnistamine, vanema ilmajätmine alaealise lapse omandi haldamise õigusest. Samuti sekkub kohus alaealise hariduse, väljaõppe ja tema isiksuse kujundamise kindlustamise küsimustesse, oma kohustusi eiravate vanemate või hooldajate vahetamisse.

Alaealiste kohtu juurde on loodud riikliku süüdistaja sõltumatu osakond, mille pädevusse kuuluvad ka tsiviilküsimused.

Alaealiste kohtu otsuste vastu algatatud apellatsiooni või kaebuse vaatab läbi apellatsioonikohtu üks osakond, kus osalevad kaks asjatundjat, üks mees ja üks naine, kes vahetavad välja osakonna kaks kohtunikku.

Põllumajandusele spetsialiseerunud kohtuosakonnad

Nimetatud osakondade pädevus on piiritletud põllumajanduslepingutesse puutuvate vaidlustega. Osakonnad on loodud harilike kohtute ja apellatsioonikohtute juurde ning mõistavad kohut koostöös erialaspetsialistidega.

Riigi veeressursside piirkondlikud kohtud

Nimetatud kohtuasutused on olemas vaid kaheksas apellatsioonikohtus, otsuseid tehakse kolme liikme osavõtul, kellest üks on vastavalt seadusele inseneride kotta kuuluv ametnik. Nende pädevusse kuuluvad veeressursside riigi omandisse kuuluvust puudutavad küsimused, riigi veeressursside ainuõiguslik kasutamine, veevärgiga seotud ehitustööde täideviimine, põhjaveed, ühenduste kulud riigi veeressursside kasutamisel. Otsuseid saab vaidlustada riigi veeressursside ülemkohtus, mis asub kassatsioonikohtu juures.

Pärast konstitutsioonikohtu kahte vahelesegamist on vastuvõtmise järgus põhjalik reform, mis näeb ette nimetatud organite tegevuse peatamist ning veeressursside valdkonna õigusi puudutavate küsimuste üleandmist harilikele kohtutele (harilikud kohtud ja apellatsioonikohtud) ning samas valdkonnas haldusmeetmete osas esitatud edasikaebuste üleandmist halduskohtule (esimese astme piirkondlikud halduskohtud ja riiginõukogu).

« Õiguskorraldus - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik