Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Iirimaa

Viimati muudetud: 30-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Iirimaa

Kohtute Ametil on järgmised seadusega sätestatud ülesanded:

  1. kohtute haldamine,
  2. kohtunikele abiteenuste pakkumine,
  3. avalikkusele kohtusüsteemi kohta teabe andmine,
  4. kohtuhoonete varustamine, haldamine ja hooldamine ning
  5. kohtute kasutajatele varustamine vajalike vahenditega. 

Iirimaa põhiseadus sätestab, et kohut mõistavad valitsuse ettepanekul presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunikud seaduse alusel loodud kohtutes. Põhiseadusest lähtudes on kõigi kohtute kohtunikud õigusemõistmisel täiesti sõltumatud. Kohtunikku ei tohi ametist tagandada, välja arvatud, kui on kinnitust leidnud tema ebasünnis käitumine või kui ta on teovõimetu ning sedagi üksnes parlamendi (Oireachtas) mõlema koja otsuste alusel.

Tsiviilasju lahendavate kohtute struktuur on järgmine:

 

Ülemkohus

 (asub Dublinis)

 

 

Apellatsioonipädevus 

 

 

Ringkonnakohus 

(asuvad kõikides 26s maakonnakeskuses)

 

 

Pädevus esimese astme kohtuasjades vaidluste osas, mille nõude summa ei ületa 38 092,14 eurot ning apellatsioonipädevus piirkonnakohtu ning teatavate erikohtute otsuste suhtes.

 

 

 Kõrgem Kohus 

 (asub Dublinis)

 

 

Pädevus kõigis esimese astme kohtuasjades ning apellatsioonipädevus ringkonnakohtu ja teatavate erikohtute otsuste suhtes.

 

Piirkonnakohus

(asub 23s piirkonnas)

 

 

Pädevus esimese astme kohtuasjades vaidluste osas, mille nõude summa ei ületa 6348,69 eurot 

(sealhulgas väikeste nõuete menetlus teatavate kuni 1269,74 euro suuruste tarbijanõuete osas). 

 

 

Ülemkohus (Supreme Court)

Ülemkohtul on apellatsioonipädevus kõigi Kõrgema Kohtu otsuste suhtes. Ülemkohtul on samuti pädevus vaadata läbi Kriminaalapellatsioonikohtu (Court of Criminal Appeal) apellatsioonkaebus, kui Kriminaalapellatsioonikohus või üldõigusnõunik (Attorney General) tõendab, et kohtuotsus sisaldab avalikkuse seisukohalt ülimalt olulist õiguslikku küsimust ning avalikust huvist lähtudes on soovitatav, et kaebus esitatakse Ülemkohtule. Samuti võib Ülemkohus teha otsuse ringkonnakohtu esitatud õigusliku küsimuse kohta. Ülemkohtu pädevuses on otsustada, kas seaduseelnõu (või selle säte/sätted), mille Oireachtase mõlemad kojad on vastu võtnud ning esitanud enne jõustumist Iirimaa presidendile allakirjutamiseks, on põhiseadusevastane, kui president pöördub sellise asjaga kohtu poole. Kui tõusetub küsimus presidendi püsiva teovõimetuse üle, teeb Ülemkohus otsuse ka selle kohta.

Apellatsioonkaebusi või muid kohtuasju vaatavad läbi ja otsustavad viis Ülemkohtu kohtunikku, kui Ülemkohtu esimees (Chief Justice) ei otsusta, et kaebusi või muid kohtuasju (välja arvatud põhiseadusele vastavust käsitlevad küsimused) vaatavad läbi ja otsustavad kolm kohtunikku. Kohus võib istungeid pidada samaaegselt rohkem kui ühes koosseisus.

Kõrgem Kohus

Põhiseadusest lähtudes on Kõrgemal Kohtul õigus viia läbi esimese astme kohtumenetlus, samuti on ta pädev tegema otsuseid kõigis õiguslikes või faktilistes tsiviil- või kriminaalasjades. Kõrgemal Kohtul on ainupädevus lapsendamisasjade ja väljaandmistaotluste üle otsustamisel. Kõrgema Kohtu pädevuses on otsustamine seaduste põhiseadusele vastavuse üle (välja arvatud seadused, mille Iirimaa president on juba Ülemkohtule saatnud). Kõrgemas Kohtus lahendab enamiku kohtuasju üks kohtunik. Seadus näeb ette, et teatavatel juhtudel, näiteks kohtuvaidlustes laimu, isikuvastase ründe või ebaseadusliku kinnipidamise asjades, peab kohtupidamine toimuma vandemeeste osavõtul. Erilise tähtsusega kohtuasju võib arutada kahe või enama kohtuniku osavõtul divisjonikohtuna.

Tsiviilasjades on Kõrgem Kohus apellatsioonikohtuks ringkonnakohtu otsuste suhtes. Lisaks sellele on Kõrgemal Kohtul pädevus vaadata läbi kõigi madalamate erikohtute otsused nendele käskkirjade (Mandamus) ja keeldude andmise või kohtuasja kõigi materjalide Kõrgemale Kohtule edastamise korralduse (Certiorari) teel. Need korraldused ei ole seotud madalamate erikohtute otsuste sisulise õigsusega, vaid küsimusega, kas nende otsuste tegemisel on ületatud kohtupädevust.

ÜlesÜles

Kõrgem Kohus saab teha otsuseid ringkonnakohtu esitatud õiguslike küsimuste osas. Lisaks tegeleb Kõrgem Kohus kautsjonitaotlustega olukordades, kus süüdistatavale on esitatud mõrvasüüdistus või kui süüdistatav soovib muuta ringkonnakohtu määratud tingimusi.

Tavaliselt vaatab Kõrgem Kohus esimese astme kohtuasju läbi Dublinis. Kohus tegutseb ka mitmes piirkondlikus kohtumõistmiskohas, et vaadata esimeses astmes läbi isikukahju ja surmavate vigastuste hüvitamise hagid. Ringkonna Kõrgem Kohus vaatab ringkonnakohtute otsuste apellatsioonkaebusi läbi piirkondlikes kohtumõistmiskohtades.

Ringkonnakohus

Ringkonnakohtu pädevus tsiviilasjades on piiratud, välja arvatud juhul, kui kõik vaidluse osapooled on nõus piiramatu pädevusega. Kohtu pädevuse piirang lepinguliste, järelmaksu- või krediidimüügikokkuleppe vaidluste ja lepinguvälise kahju tekitamise vaidluste puhul on 38 092,14 eurot.

Ringkonnakohtu pädevusse kuuluvad ka testamendi kehtivusega seotud vaidlused ning vaidlused kinnisasja valduse ja rendi üle, kui kinnisasja hinnatav väärtus ei ületa 253,95 eurot. Ringkonnakohtu pädevuses on ka perekonnaõigusega seotud asjade menetlus, sealhulgas lahuselu, abielulahutus, abielu kehtetuks tunnistamine ning apellatsioonkaebused piirkonnakohtu otsuste peale.

Tsiviilasju lahendab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt ilma vandemeesteta. Ringkonnakohus tegutseb piirkonnakohtu otsuste apellatsioonikohtuna nii tsiviil- kui kriminaalasjades. Apellatsioonimenetlus seisneb asja teistkordses läbivaatamises, ning ringkonnakohtu otsus on lõplik ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

Ringkonnakohtu pädevuses on ka kõigi uute kohapealseks tarbimiseks mõeldud alkoholi müügilubade taotluste läbivaatamine. Samuti on kohtul apellatsioonipädevus erikohtute, nagu näiteks võrdõiguslikkuse asjade uurimise direktori (Director of Equality Investigations) otsuste suhtes.

Piirkonnakohus

Piirkonnakohtul on kohalik ja piiratud pädevus. Perekonnaõiguse küsimustes on kohtul õigus teha otsuseid ülalpidamise, lähenemiskeelu, eestkoste, külastusõiguse ja isaduse tuvastamise asjades.

Piirkonnakohtul on pädevus lahendada tsiviilasju, mis põhinevad lepingul, järelmaksu- või krediidimüügikokkuleppel, lepinguvälise kahju tekitamisel, üüri mittetasumisel või kaupade ebaseaduslikul kinnipidamisel, kui nõude väärtus ei ületa 6348,69 eurot. Piirkonnakohtu pädevusse kuuluvad ka muude kohtute võlaotsuste jõustamine, erinevate loataotluste menetlemine (nt alkoholimüük) ning kuritahtlikult põhjustatud kahju asjade menetlemine, kui kahju suurus ei ületa 6348,69 eurot.

Piirkonnakohus asub 248 erinevas kohas üle Iirimaa (sealhulgas Dublinis). Üldiselt sõltub asja läbivaatamise koha valik lepingu sõlmimise kohast või kohast, kus kostja elab või teostab äritegevust, ning loataotluse vaidluste puhul luba taotleva asutuse ruumide asukohast.

Väikesed nõuded

Väikeste nõuete menetlus võimaldab odavat ning mitteametlikku tarbijanõuete lahendamist, ilma et ükski osapool peaks olema õiguslikult esindatud. Taolist menetlust võib kohaldada nõuete suhtes, mille väärtus ei ületa 1269,74 eurot, kui tarbija ostab tooteid või teenuseid, kannab väikest varalist kahju või soovib tagasi üüri sissemakset. Vaidlustamata nõuete puhul ei ole kohtusse ilmumine kohustuslik. Kui nõue vaidlustatakse ning kohtuvälist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendab asja piirkonnakohtu kohtunik, kelle otsuse võib edasi kaevata ringkonnakohtusse. 

Muud erikohtud

Mitmed erikohtud tegelevad tulumaksuvaidluste, sotsiaalhoolekandeõiguste, võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate nõuete, sisserändetaotluste, linnaplaneerimise ning tööhõive küsimustega. Nende erikohtute eesistujateks ei ole kohtunikud, vaid kvalifitseeritud spetsialistid ning nende otsuseid on võimalik edasi kaevata või saata läbivaatamiseks ringkonnakohtusse või Kõrgemasse Kohtusse.

Kasulikud lingid

  • Kohtute Amet English
  • Advokatuuri nõukogu – õiguskirjanduse raamatukogu English
  • Teave avaliku teenistuse kohta English
  • ODEI – Võrdõiguslikkuse erikohus English

« Õiguskorraldus - Üldteave | Iirimaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik