Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 30-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Prantsusmaa

Prantsusmaal on mitut liiki kohtuid, mis jagunevad kahte suurde süsteemi, justiitssüsteemi ja haldussüsteemi sõltuvalt vaidluse iseloomust, selle tähtsusest ja süütegude raskusastmest.

  • Justiitssüsteem:

    • tsiviilkohtud français
  • Haldussüsteem français

Kui justiitssüsteemi ja haldussüsteemi vahel tekib pädeva kohtu määramisel vaidlus, määrab selle pädevuskonfliktide kohus (tribunal des conflits).

Struktuur PDF File (PDF File 127 KB)

Lisateave haldussüsteemi korralduse kohta Prantsusmaal français

Üksikasjalik selgitus

Alama astme kohus français

Alama astme kohus (tribunal d�instance) mõistab kohut eraisikute vahelistes vaidlustes, mille nõudesumma ei ületa 7600 eurot ning mis on seotud asjaomase kohtu pädevusvaldkonnaga (isikuid ja vara puudutavad menetlused). Alama astme kohus ei või arutada seadusega mõne teise kohtu pädevusse antud küsimusi, isegi kui vaidluse summa on väiksem kui 7600 eurot.

Samuti arutab alama astme kohus teatavaid seaduses loetletud küsimusi:

  • töötasu arestimine,
  • 3800 euro suurused ja väiksemad eluaegsed pensionid,
  • valimistega seotud probleemid,
  • eluasemete üürilepingud.

Peale selle on alama astme kohtul administratiivseid ülesandeid:

  • Prantsuse kodakondsust tõendavate dokumentide registreerimine,
  • avalike dokumentide ja kodakondsustõendite väljastamine,
  • pitseerimine ja pitserite avamine pärimise valdkonnas.

Muud ülesanded

Alama astme kohtunik mõistab kohut eestkosteküsimustes.

Ta võtab vastu otsuseid alaealiste iseseisvumise kohta ning määrab selliste isikute kaitse režiimi (eestkoste, hooldus), kelle vaimne tervis ei ole korras.

ÜlesÜles

Koosseis ja asukoht

Alama astme kohus koosneb ühest või mitmest kohtunikust, kuid kohut mõistab üks kohtunik.

Alama astme kohus asub üldiselt kohturingkonna keskuses.

Pädev alama astme kohus on kostja, see tähendab isiku, kellelt midagi nõutakse, elukohajärgne kohus.

Kohalikud aadressid

Pädeva kohtu aadressi leidmiseks: Les Pages Jaunes français (France Telecomi telefonikataloog)

Alustekstid

  • Alama astme kohtu pädevus ja töökorraldus: Kohtusüsteemi korralduse koodeks: artiklid L321-1 kuni L323-1 français 

Kõrgema astme kohus français

Kõrgema astme kohus (tribunal de grande instance) mõistab kohut:

  • eraisikute vahelistes vaidlustes (tsiviilhagid), mille summa ületab 7600 eurot,
  • mis tahes nõudesummaga vaidlustes, mis on seotud järgmiste valdkondadega: perekond (abielu, lahutus, adopteerimine, pärimine, põlvnemine), kodakondsus, kinnisvara arestimine, leiutispatendid, kaubamärgid, ühingute tegevuse lõpetamine.

Koosseis 

Kohtu koosseisu kuuluvad professionaalsed kohtuametnikud: esimees, aseesimees, kohtunikud, Vabariigi prokurör, prokuröri asetäitjad.

On ka teatavale erialale spetsialiseerunud kohtunikke, nagu perekonnaküsimuste kohtunik (lahutuse ja kooselu lõpetamisega seotud probleemid).

Teisi valdkonnakohtunikke:

  • sundvõõrandamiste kohtunik (sundvõõrandamise hüvitised),
  • kohtuotsuste täitmisele spetsialiseerunud kohtunik (eelkõige arestimisega seotud vaidlused).

Kõrgema astme kohus asub üldiselt departemangukeskuses, kuid neid võib olla ka teiste kohalike omavalitsuste juures.

Millise kohtu poole pöörduda? 

Põhimõtteliselt peate pöörduma selle isiku elukohajärgsesse kohtusse, kellelt midagi nõuate.

Erandid:

  • kinnisvaraprotsessid: selle ringkonna kohus, kus asub kinnisvara,
  • pärimisprotsessid: selle ringkonna kohus, kus pärand avaneb.

Muud erandid:

ÜlesÜles

  • lepingutega seotud protsessid: lepingu täitmise paigas pädev kohus,
  • müügilepingutega seotud protsessid: üleandmise paigas pädev kohus,
  • elatisrahaga seotud protsessid: hageja elukohajärgne kohus 

Alustekstid

  • Kõrgema astme kohtu pädevus ja töökorraldus: 
    • Kohtusüsteemi korralduse koodeks: artiklid L311-1 kuni L311-4 français
    • Kohtusüsteemi korralduse koodeks: artiklid L311-10 kuni L311-13 français 

Kaubanduskohus français

Kaubanduskohus (tribunal de commerce) mõistab kohut kõikides kaubandusvaidlustes:

  • kaubandusettevõtete vahelised vaidlused (näiteks kui üks ettevõte vaidlustab teiselt ettevõttelt ostetud kauba väärtuse),
  • kaubandusettevõtte osanike vahelised vaidlused,
  • kaubandusettevõtte müümisega seotud vaidlused.

Samuti arutab kohus:

  • kaubandusettevõtete ja teiste füüsiliste või juriidiliste isikute vaheliste kaubandustoimingutega seotud vaidlusi (näiteks kui te pole rahul kaubandusettevõtte müüdud toote kvaliteediga),
  • arvete tasumise ja pankrotimenetlusega seotud vaidlused.

Haldusmissioon

Kaubanduskohtu kantselei peab äri- ja ettevõtteregistrit, kuhu kaubandusettevõtted peavad end registreerima.

Koosseis

Kaubanduskohtu koosseisu kuuluvad esimees ja mitteprofessionaalsed kohtunikud, kelle hulk võib varieeruda. Kohtuotsuse tegemisel peab osalema vähemalt 3 kohtunikku.

Kohtunikud valivad kaubandus- ja tööstusettevõtete esindajad 2 või 4 aastaks.

Millise kohtu poole pöörduda? 

Üldiselt tegutseb igas departemangus (kõrgema astme kohtu piirkonnas) üks või mitu kaubanduskohut.

Kui kaubanduskohut ei ole, arutab vaidlusi kaubanduskohtute ettenähtud korras kõrgema astme kohus.

Reeglina peate pöörduma selle isiku elukohajärgse kohtu poole, kelle suhtes hagiavalduse esitate.

ÜlesÜles

Alustekstid

  • Kaubanduskohtu pädevus: Kohtusüsteemi korralduse koodeks: artiklid L411-1 kuni L411-7 français

Töökohus français

Töökohtu (conseil de prud'hommes) ülesandeks on lahendada tööandjate ja töötajate vahel seoses töö- või õpilepinguga tekkivaid üksikvaidlusi.

Kui olete riigiametnik või -teenistuja, peate pöörduma halduskohtu poole. Töökohus võtab küsimuse arutusele töötaja või tööandja taotlusel ning püüab vaidluse pooli lepitada. Kohtuotsus tehakse üksnes juhul, kui lepitusmenetlus, mis on üldiselt kohustuslik (välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel), ei anna soovitud tulemust.

Kus see asub?

Üldiselt asub töökohus departemangu- või kantonikeskuses.

Millise töökohtu poole pöörduda? 

Üldiselt tuleb pöörduda ettevõtte tegutsemiskohas pädeva kohtu poole. Väljaspool ettevõtet töötavad töötajad peavad pöörduma oma elukohajärgse töökohtu poole.

Kes mõistab kohut? 

Töökohus koosneb valitud kohtunikest, kes esindavad võrdselt töötajaid ja tööandjaid. Kohus jaguneb 5 sektsiooni:

  • juhtivtöötajad,
  • tööstus,
  • kaubandus ja kaubandusteenused,
  • põllumajandus,
  • muud tegevusalad.

Kohtus peab olema ka ühine kiirmenetluskoosseis.

Kui 4 töökohtuniku hääled jagunevad võrdselt, juhatab töökohtu tööd alama astme kohtunik?

Alustekstid

  • Töökohus: pädevus ja töökorraldus: 
    • Töökoodeks: artikkel L511-1 français
    • Töökoodeks: artiklid L512-1 kuni L512-3 français 

Sotsiaalkindlustusasjade kohus français

Sotsiaalkindlustusasjade kohus (tribunal des affaires de la sécurité sociale) arutab sotsiaalkindlustuskassade ja kodanike vahelisi vaidlusi.

ÜlesÜles

Vaidlused on enamasti seotud:

  • kindlustuskaitsega (registreerimine konkreetses sotsiaalkindlustuskassas),
  • sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamise ja sissenõudmisega.

Kohus ei ole pädev:

  • tegema otsuseid arstiteaduse valdkonnas (piirkondliku tehnilise komisjoni pädevusvaldkond),
  • arutama kaebusi liikluskoodeksi rikkumiste kohta, mille eest määrab karistusi kriminaalkohus,
  • arutama täiendava pensioni institutsioonidega seotud vaidlusi (halduskohtute pädevusvaldkond).

Koosseis

Kohtu koosseisu kuuluvad:

  • esimees (kõrgema astme kohtunik),
  • mitteprofessionaalsed kaasistujad, kelle nimetab põllumajanduse ja muude tegevusalade kõige representatiivsemate ametiühingute ettepanekul 3 aastaks apellatsioonikohtu esimees.

Kuhu pöörduda?

Sotsiaalkindlustusasjade kohus asub üldiselt kõrgema astme kohtu juures.

Kohtu asjaajamisega tegeleb piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalameti ametnik.

Pädev kohus on üldiselt Teie või Teie tööandja elukohajärgne kohus.

Teavet selle kohta saate kõrgema astme kohtu kantseleist või oma sotsiaalkindlustuskassast. 

Põllumaa rendilepingu asjade kohus français

Põllumaa rendilepingu asjade kohus (tribunal paritaire des baux ruraux) on pädev arutama põllumaa omaniku ja rendi- või loonusrenditaluniku vahel põllumaa rendilepingutega seoses tekkivaid vaidlusi.

Näiteid:

  • rendimaksed,
  • rendilepingu kestus,
  • maa tagasivõtmine.

Millega kohus ei tegele

Muude probleemidega tuleb pöörduda teiste kohtute poole:

  • rendilepingu kehtivuse ja iseloomuga seotud vaidlustes kõrgema astme kohtu poole,
  • rendi maksmisega seotud vaidlustes alama astme kohtu poole.

Koosseis

Põllumaa rendilepingu asjade kohtu esimees on alama astme kohtunik. Teda abistab neli mitteprofessionaalset valitud kaasistujat: neist kaks on omanikud ja kaks rendi- või loonusrenditalunikud.

Nad valitakse 5 aastaks kohalike omavalitsuste juhtide koostatud valimisnimekirjade alusel.

Kui põllumaa rendilepingu asjade kohut ei suudeta moodustada või kui see ei saa tegutseda, teeb otsuseid alama astme kohus.

Millise kohtu poole pöörduda?

Selle ringkonna kohtu poole, kus asub vaidlusalune põllumaa. Igas kantonikeskuses on üks põllumaa rendilepingu asjade kohus.

« Õiguskorraldus - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik