Õiguskorraldus - Eesti

Sissejuhatus

Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud.

Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Eesti kohtusüsteemile pani seadusandliku aluse Asutav Kogu 15. juunil 1920. a vastuvõetud põhiseaduse VI peatükk pealkirjaga "Kohtust". Selle kohaselt mõistsid Eestis õigust kohtud ning kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Riigikohus.

28. juunil 1992. a hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

org_justice_est_et

Organisatsiooni kirjeldus

Eestis on neli Maakohut:

Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ning Pärnu Maakohus.

Maakohtud jagunevad kohtumajadeks.

Harju Maakohtus on:

Liivalaia kohtumaja
Kentmanni kohtumaja
Tartu mnt kohtumaja

Viru Maakohtus on:

Jõhvi kohtumaja
Kohtla-Järve kohtumaja
Narva kohtumaja
Rakvere kohtumaja

Pärnu Maakohtus on:

Pärnu kohtumaja
Haapsalu kohtumaja
Kuressaare kohtumaja
Rapla kohtumaja
Paide kohtumaja

Tartu Maakohtus on:

Tartu kohtumaja
Jõgeva kohtumaja
Viljandi kohtumaja
Valga kohtumaja
Võru kohtumaja
Põlva kohtumaja

Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus

Tallinna Halduskohtus on 2 kohtumaja:

Tallinna kohtumaja ja
Pärnu kohtumaja

Tartu Halduskohtus on 2 kohtumaja:

Tartu kohtumaja ja
Jõhvi kohtumaja.

Ringkonnakohtuid on kolm:

Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus ning
Viru Ringkonnakohus.

Kohtusüsteemi mudel-joonis on esile toodud allpool.

Üksikasjalik kirjeldus

Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju esimeses astmes. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Maakohtutes asuvad ka kinnistus-, registri- ja kriminaalhooldusosakond, mis täidavad haldusfunktsiooni. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. Kriminaalhooldusosakonnas teostatakse järelevalvet kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle.

Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Seejuures tegutsevad halduskohtud iseseisva kohtuasutusena vaid esimesel astmel. Nimetatud asjaolu eristab Eestit neist riikidest, kus halduskohtusüsteem on eraldatud kõikides kohtuastmetes. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.

Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid. Menetlust ringkonnakohtus reguleerivad samad seadused mis esimese astme kohtutes.

Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Kaebuse Riigikohtusse võib esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul alama astme kohtu otsusega, kuid Riigikohus võtab kaebusi menetlusse valikuliselt. Asjade menetlusse võtmise otsustab Riigikohus vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Valikuprintsiipi ei rakendata põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul, mis võetakse kõik menetlusse. Menetlust riigikohtus reguleerivad samad seadused mis alama astme kohtutes.

Lisatud joonisel on toodud edasikaebamise kord kohtute (kohtumajade) vahel. Nooled joonisel näitavad, millisesse kohtusse tuleb lahend edasi kaevata.

org_justice_est_et2